Mittetulundusühing, millele anti aasta suurima ühiskondliku mõjuga tudengiorganisatsiooni tiitel, aitab gümnaasiuminoortel tegeleda vaimse tervisega ning arendada sotsiaalseid oskusi.

MTÜ Mure Pooleks on Tartu Ülikooli tudengite loodud organisatsioon, mille eesmärk on edendada Eesti õpilaste vaimset tervist, suurendada õpilaste teadlikkust psühholoogilistest teemadest ja õpetada erinevaid meetodeid igapäevaelu probleemidega toimetulekuks.

Nende korraldatav programm kestab 12 nädalat: väike seltskond noori ja kaks grupijuhti tulevad kokku kord nädalas, et veeta koos 90 minutit. Sel ajal otsivad noored vastuseid erinevatele vaimse tervise küsimustele ja analüüsivad end, et märgata raskusi õigel ajal. Muu hulgas õpivad nad pingega paremini toime tulema ja keerulistes olukordades käituma. Peale selle harjutatakse seda, kuidas sõpru kuulata ja neile toeks olla.

MTÜ eestvedajad on sotsiaal­töö ja -poliitika magistrant Karen Konks, psühholoogia eriala vilistlane Sandra Volmer, sotsiaaltöö eriala tudeng Diana Vähi ning reklaami eriala tudeng Avely Pütsep.

Grupitöö metoodika

Organisatsioonile pani aluse Diana, kes kuulus esimesel ülikooliaastal Domus Dorpatensise Akadeemia vaimse tervise töörühma, mille liikmetele tehti ülesandeks ise mõni algatus korraldada. Toona tuli talle pähe mõte, et kuigi tavaliselt nõustatakse inimesi individuaalselt, siis võiks seda teha ka gruppides. Talle hakkas grupitöö metoodika tohutult meeldima ja ta ei saanud seda ideed enam peast välja.

«Mõtlesin tagasi oma gümnaasiumiajale, kui mul endal oleks väga vaja olnud taolist asja, mida meie praegu teeme,» lausus Diana.

Kui ta jõudis järeldusele, et rühmanõustamine on võimalik, hakkas ta kirjutama tudengitele, et lükata algatus ühiselt käima. Sandra ja Karen vastasid talle ning nüüd veavad nad MTÜ-d üheskoos.

Juba esimese hooaja järel sai neile selgeks, et idee töötab väga hästi ja et teemaga tuleb jätkata. Omakeskis oli ka lubatud, et kui tundub, et ettevõtmisest saab asja, siis võtavad nad selle põhjalikult käsile ja loovad mitte­tulundus­ühingu. Lubaduse andmise ajal tundus MTÜ asutamine neile midagi kauget ja kättesaamatut. Nad ei osanud oodata, et tegelikult läheb kõik nii kiiresti.

MTÜ juhid rääkisid, et nad on palju mõelnud, millist mõju nende organisatsioon avaldab. Selle tarbeks töötasid nad välja mõju mõõtmise näitajad, sest nende endi sõnul ei ole mõtet teha midagi, kui ei tea, kas see toob ka kasu.

Põhiline, mida nad kasuks peavad, on mõju noorte enese­hinnangule. Peale selle on tagasisidest välja tulnud, et pärast programmi lõppu oskavad noored ise ka probleeme rohkem märgata ja neile tähelepanu pöörata nii enda kui ka lähedaste juures.

Sandra rääkis, et noored arvavad tihti, et on oma mure­dega üksinda, aga tegelikult tuleb rühmas välja, et teisi vaevavad samasugused hädad. Siis saavad nad aru, et ei ole üksi.

Praegu tegeleb MTÜ gümna­sistidega, aga nende juures käib ka kutsekooli noori ja vahel mõni üheksandik. On mõeldud tegevust laiendada ja hõlmata üliõpilasi.

Kui üksi ei saa jagu

MTÜ Mure Pooleks ootab enda juurde kõiki noori, kes tunnevad, et neil on mõni mure, millest ei saa üksi jagu. Need võivad olla igapäevased suhete, pere ja kooliga seotud raskused, aga ka motivatsiooniprobleemid. Samuti on noored oodatud arendama oma sotsiaalseid oskusi ja saama selles valdkonnas uusi teadmisi.

Diana rääkis, et noorte suurimate probleemidena on talle eel­kõige silma jäänud ärevus ja julguse puudumine. Viimane puudutab ilmselt liiga madalat enesehinnangut ja vähest enesekindlust.

Samuti on MTÜ eestvedajad näinud sotsiaalsete oskuste puudumist. Enese väljendamine on gümnasistidele tihtipeale probleemiks. Lisaks on paljud noored skeptilised ses osas, miks peaks keegi teine üldse tahtma neid kuulata. «Tundub, et elatakse üha enam sisse­poole,» lausus Diana.

Sandra mainis, et paljuski on tegu tänapäeva nutiajastu probleemiga, sest kõik on kuskil jututubades või suhtlevad internetis, aga kui on vaja näost-näkku rääkida, siis ei olegi kedagi. See tähendab, et noortel puudub tugivõrgustik.

Enesehinnangu probleemid tulenevad Diana meelest samuti tugivõrgustiku puudumisest, sest kui keegi ei kiida ega innusta sind, siis lööbki enesehinnang kõikuma.

Kui gümnasistid on avaldanud soovi ettevõtmisega liituda, siis on nad tavaliselt koos käinud igal nädalal viie- kuni kaheksakesi. Neid on juhendanud kaks grupijuhti, kelleks on enamasti noorsootöö, psühho­loogia või eripedagoogika eriala tudengid.

Karen rääkis, et noortele endile meeldib ka, et rühma veavad üsna noored inimesed, sest niimoodi on kooskäijatel lihtsam suhelda.

Grupijuhte püütakse jagada nii, et kahest inimesest oleks üks psühholoogia tudeng, aga teine mõnelt muult erialalt, et neil oleks nii erinev maailma­vaade ja -tunnetus kui võimalik. Lisaks saab sedasi tihendada erialadevahelist koostööd.

Diana kinnitas, et keerulisim osa nende ettevõtmise juures on noorteni jõuda, et nad teaksid, et taoline võimalus on üldse olemas. Enda tegevuse tutvustamisega näevad MTÜ eestvedajad kõvasti vaeva.

Kuigi MTÜ alustas Tartus, on see nüüdseks laienenud Tallinnasse. Nad tahavadki meelitada Tallinnas enda juurde rohkem abivajavaid noori.

Võimas tunnustus

Aprillikuus toimunud au­hinna­­galal «Ole rohkem» sai MTÜ Mure Pooleks aasta suurima ühiskondliku mõjuga tudengiorganisatsiooni tiitli. MTÜ eesvedajad ütlesid, et see oli väga tore ja samas ootamatu üllatus.

Sandra lausus, et ta oli 95% kindel, et nemad seda kategooriat ei võida. Seega polnud nad isegi tänukõne peale mõelnud.

Noored seletasid, et tunnustus andis neile juurde hulganisti motivatsiooni, sest vahel on raske käia nii tööl kui ka koolis ja tegeleda veel MTÜ juhtimisega.

MTÜ liikmed rääkisid, et nende tegevuse mõju on vahetu ja käegakatsutav just see­pärast, et neil endil on võimalik näha, kuidas programmis osalejad muutuvad. See annab neile innustust juurde.

Oma tunnetest, soovidest ja mõtetest rääkimine võib tunduda täiesti loomulik, aga miskipärast seda enam eriti ei tehta. Karen kinnitas, et see pole imekeeruline ja et seda on vaja, aga seda kiputakse unustama.

Sel kevadsemestril käis Tartus koos kolm gruppi ja eelmisel hooajal samuti kolm, aastas teeb see kokku kuus rühma. Programm kestab kolm kuud.