Alates sügissemestri algusest on kõigil Tartu Ülikooli üliõpilastel võimalus õppida ettevõtlust lisaerialana.

Aprilli lõpus oli TÜ senatis esimesel lugemisel õppekava statuudi muutus, mille järgi peavad kõik esimese ja teise õppeastme õppekavad sisaldama ettevõtlusaineid. Need on õppeained, millega saavutatakse ettevõtlusega otseselt seotud õpiväljundid ning antakse üliõpilastele ülevaade ettevõtjast, ettevõtlikkusest (huvi, hoiakud ja uuenduslikkus) ning ettevõttest, selle toimimisest ja majandustegevuse erinevatest külgedest.

Ettevõtlusõppe maht ei ole kindlaks määratud, kuid üliõpilane peab saama neid aineid valida oma õppekava täitmiseks.

Õppeprorektor Anneli Saro ütles, et viimase kolme aasta jooksul pole heaks kiidetud ühtegi uut õppekava, mis ei hõlmaks ettevõtlusõppe võimalust. Sügiseks tuleb see lisada ka teistele õppekavadele, millel pole seda seni olnud.

Ettevõtlusõpet pakub majandusteaduskonna ettevõtluse õppetool koos ettevõtlus- ja innovatsioonikeskusega. Õppetool hoolitseb õppe sisulise poole eest. Keskus aitab korraldada ideekorjet ja erinevaid üritusi ning toetab õpet, kaasates ettevõtjaid koostööprojektidesse.

Alates sellest sügisest on teistelgi peale majanduse eriala üliõpilaste võimalik valida ettevõtluse kõrvaleriala 60 EAP mahus. Ettevõtluse dotsendi Mervi Raudsaare sõnul on kõrvaleriala ettevõtluse alusmoodul (25 EAP) koostatud täiesti uutmoodi.

«Moodulis ei ole õppeaineid, ainepunkte saab vastavalt idee arendamisele ja selle käigus läbitud teemadele. Ettevõtlusideed arendatakse meeskondades ja mooduli lõpuks peaksid üliõpilased olema valmis oma ideega ettevõtlusesse sukelduma,» rääkis Raudsaar.

Mooduli loomisel võeti eeskujuks Soome Jyväskylä Ülikool, kus terve magistriprogramm on moodulipõhine, ning Rootsi Chalmersi Tehnikaülikool. Sama mooduli võtab 2019. aastal kasutusele ka TÜ Narva kolledž.

Alusmoodulile järgnevad ained, mis aitavad kasvuettevõtet arendada, rahastada ja ekspordile suunata. Õpet toetavad praktilised seminarid, individuaalne nõustamine, mida pakuvad juhendajad ja ärimentorid, ning osavõtt Lõuna-Eesti suurimast noorte äri- ja projektiideede konkursist «Kaleidoskoop».

Esialgse arusaama järgi võiks see hõlmata ka kõrge tasemega ettevõtluspraktikat. Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Kristel Reim pakkus välja, et tudengitel võiks olla võimalik valida tavalise praktika, ettevõtluspraktika ja projektipõhise praktika vahel.

«Kui tavapraktika puhul on enamasti enne praktikale minekut sissejuhatav loeng ja pärast võetakse seal õpitu kokku teise loenguga, siis projektipõhine praktika eeldaks tihedamat koostööd õppejõududega, kes oleksid projekti ajal valmis üliõpilaste meeskonda vajaduse korral aitama ja juhendama,» rääkis Reim.

Sügisel plaanitakse majandusteaduskonnas alustada prooviprogrammi, millega ühinevad üliõpilased aitavad teadlastel arendada tehnoloogiapõhist TÜ hargettevõtet (ingl spin-off), sidudes oma õpingud valitud ettevõttega. Edu korral võiks sama võimalust pakkuda ka teiste üksuste tudengitele.