Tartu ülikooli teadlased võitsid Eesti teadusfotokonkursil kolm peaauhinda
Veebruari algul kuulutati Tartus välja Vikipeedia teadusfotokonkursi võitjad. Auhinnad anti välja viies kategoorias ja aasta teadusfotograafi tiitli pälvis kolmes eri kategoorias žüriilt tunnustuse saanud biotehnoloog, Tartu ülikooli vilistlane Kertu Liis Krigul.
Mikroskoobipiltide kategooria peapreemia ja ajakirja Horisont eripreemia sai Tartu ülikooli füüsika eriala doktorant Mikk Vahtrus pildi eest «Nanosigaret», mis sündis ränioksiidiga kaetud hõbenanotraadi vastupidavuse katsetuste käigus. (Foto: Mikk Vahtrus / Wikimedia Commons)
Konkursile esitati kokku 144 fotot ning auhinnad anti välja viies kategoorias: mikroskoobifotod (võitja Mikk Vahtrus, TÜ füüsika doktorant), inimesed teaduses (Margus Hendrikson), pildiseeriad (Heli Lukner, füüsikalise optika vanemteadur; Sandhra-Mirella Valdma, TÜ füüsika doktorant; Andreas Valdmann, TÜ füüsika doktorant), üldkategooria (Mihkel Kree, TÜ teaduskooli direktor) ja mittefotofailid (Maxim Bilovitskiy). Eriauhinnad said Liisa Puusepp, Veljo Runnel, Mikk Vahtrus, Margus Hendrikson ja Tõnu Pani.
Kertu Liis Kriguli foto aatomijõumikroskoopias pindadevaheliste jõudude uurimiseks kasutatavast otsikust. Pilt on tehtud enne katse alustamist NTNU ülikooli laboris stereomikroskoobi abil, et vaadata, kas mõlemad teravikud on otsiku otstes alles – need võivad kergesti murduda. (Foto: Kertu Liis Krigul / Wikimedia Commons)
Auhinnatseremoonia Eesti üliõpilaste seltsi aulas algas konkursi peakorraldaja Ivo Kruusamägi sissejuhatusega, mis andis ajaloolise ülevaate teadusfotograafiast. Tallinna ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk pidas kõne teadusfoto olulisusest teaduse populariseerimisel, geneetik ja teaduse populariseerija Riin Tamm tegi ettekande geeniandmete visualiseerimisest ning auhinnasaajad tutvustasid oma fotode taga olevaid lugusid.
«Teaduse enda seisukohast on peamised avastuslikud fotod, mis näitavad meile tänapäeva fotograafia vahendeid, kasutades selleks silmaga nähtamatuid asju avakosmosest või mikromaailmast. See on ühtlasi ise vahend teaduslike avastuste tegemisel,» selgitas Arko Olesk. «Populariseerimisele aitavad kaasa fotod, mis tutvustavad meile teadusliku uurimistöö vahendeid ja teadlasi neid oma igapäevatöös kasutamas.»
Tartu ülikooli teaduskooli direktorina töötava Mihkel Kree foto, mis pälvis võidu üldkategoorias. Pilt kujutab kahe fluorestseeruva värvaine edasikandumist ja segunemist poorses kolmemõõtmelises keskkonnas. 16-millimeetrise läbimõõduga helmeste murdumisnäitaja on sama mis ümbritseval veel, see muudab keskkonna läbipaistvaks ja võimaldab tasandilise laserkiire valguses visualiseerida värvaine liikumist ja segunemist. (Foto: Mihkel Kree / Wikimedia Commons)
«Vikipeedia on teadusfotode populariseerimiseks asendamatu vahend ja ma julgustaksin kõiki sinna oma teadusfotosid üles laadima, nii et ka laiem üldsus teaduse igapäevaelust osa saaks,» rääkis aasta teadusfotograafi auhinna saanud Kertu Liis Krigul, kes kaitses Tartu ülikoolis 2016. aastal bakalaureusekraadi ning õpib praegu Norra teadus- ja tehnikaülikooli magistrantuuris biotehnoloogiat. «Minu jaoks on oluline, et teadlased jagaksid oma tegemisi, ja seepärast hindan ka seda konkurssi.»
Krigul esitas konkursile nii mikroskoobifotosid kui ka pilte teadustöö argipäevast. «Teadusfotode puhul on oluline nende saamislugu ja toimuva kirjeldus. Üks foto ei saagi olla teaduslik ilma asjakohase kirjelduseta. Samuti saavad inimesed selliste lugude kaudu lähemale teaduse telgitagustele ning see aitab mõista teaduse tähendust,» ütles ta.
Konkurss toimus Vikipeedias viiendat korda. Algul Eesti-sisese võistlusena alustanud üritus on kasvanud ülemaailmseks ettevõtmiseks, kuhu viimasel korral laekus üle 10 000 foto; osavõtjaid oli üle 2200. Eesti võistlusel auhinnatud fotod osalevad rahvusvahelises lõppvoorus, mille võitjad selguvad märtsi lõpuks.
Lisa kommentaar