Jüri Samarütel (17.04.1938 – 02.01.2018)

Eesti arstiteadust, anestesioloogia ja intensiivravi eriala on tabanud valus kaotus: 2. jaanuaril 2018. aastal lahkus lugupeetud arst ja teadlane, paljude kolleegide õpetaja, emeriitdotsent Jüri Samarütel.

Jüri Samarütel sündis 17. aprillil 1938 Tallinnas. Arstihariduse sai ta Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1962. aastal. 1974. aastal kaitses Samarütel meditsiinikandidaadi väitekirja, 1977. aastal omistati talle dotsendi kutse. 

Jüri Samarüteli elutöö oli tihedalt seotud Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja Maarjamõisa haigla, hiljem Tartu ülikooli kliinikumiga. 1962.–1965. aastal töötas ta arst-anestesioloogina Tartu vabariiklikus kliinilises haiglas, 1965.–1968. ja 1971.–1975. aastal oli ta samas anestesioloogia osakonna juhataja.

1968.–1977. aastal töötas Jüri Samarütel arstiteaduskonna hospitaalkirurgia assistendina, 1977.–1992. aastal sama kateedri dotsendina. Tartu ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku moodustamisel 1992. aastal valiti ta kliiniku dotsendiks, kus ta töötas emeriteerumiseni 2003. aastal. Dotsent Samarütel oli imepärane õppejõud. Tema loengud ja praktikumid, üliõpilaste teadustööde juhendamised ning ennekõike anestesioloogia ja intensiivravi eriarstiõppe juhendamine olid mitme põlvkonna jaoks kliinilise õppe parim näidis.

Jüri Samarüteli juhendamisel või kaasjuhendamisel kaitsti neli kandidaadi- ja doktoritööd, märkimisväärne oli tema panus arstide täiendkoolituse korraldamisel.  Jüri Samarütel jättis kustumatu jälje Eesti anestesioloogia ja intensiivravi eriala arengusse.

Eesti anestesioloogide seltsi asutajaliikme ning presidendina 1979.–2003. aastal seisis ta ennekõike selle eest, et maailma teadussaavutused jõuaksid võimalikult kiiresti meie kliinilisse praktikasse.

Sotsiaalministeeriumi erialanõunikuna pani ta aluse anesteesia ohutusnõuete ning intensiivravi standardite juurutamisele vabariigis. Jüri Samarütel avaldas üle 200 teaduspublikatsiooni. Tema teadustööd vedeliku ainevahetusest ja happe-aluse tasakaalust ning kehavälisest vereringest olid teedrajavad uuringud erinevate ravivõtete juurutamisel südamekirurgias, anesteesias ja operatsioonijärgses ravis.

Tema uurimisvaldkondade hulka kuulusid ka anesteesia ja müokardi kaitse südameoperatsioonidel,  elektrokardiostimulatsioon, kopsude kunstliku jugaventilatsiooni meetodite arendamine ning juurutamine, taaselustamine kliinilisest surmast, regionaalanesteesia ning anesteesia ohutus. Ta oli mitmekordne Eesti teaduspreemia laureaat, Tartu medali kavaler. 

Meenutame Jüri Samarütelit kui pühendunud ning äärmiselt haritud õpetajat, dotsenti selle sõna kõige sügavamas tähenduses. Oma tegevuses seadis ta alati esikohale patsiendi huvid, oli alati aus ja põhimõttekindel.