Elvi Ulst (23.04.1934–31.12.2017)

Tartu ülikooli majandusteaduskond mälestab ja meenutab kauaaegset majandusteadlast, kolleegi ja õpetajat.

Elvi Ulst (Pajupuu) sündis Ravila vallas Harjumaal. Ta lõpetas Leningradi Finants-Majandusinstituudi pedagoogikateaduskonna 1956. aastal ning temast sai majandus­kandidaat 1966. aastal Tartus ja majandusdoktor 1989. aastal Leningradis. Elvi Ulst töötas 1956.–1960. aastal TÜ majandusteaduskonnas vanemlaborandina, 1960.–1965. aastal rahanduse ja krediidi kateedri assistendina, 1966.–1967. aastal vanemõpetajana, 1968.–1990. aastal dotsendina ja seejärel professorina. 

Riigirahanduse lektoraadi moodustamise järel jätkas ta selle erakorralise professorina ning peale pensionile siirdumist 1998. aastal õppeülesande täitjana.

Elvi teadustöö oli seotud põhiliselt majandusanalüüsi ja rahanduse, hiljem riigirahanduse ja kohaliku omavalitsuse probleemide uurimisega. Tema sulest on ilmunud hulk olulisi raamatuid, nagu «Käibevahendite kasutamise analüüs» (1965), «Teenindusettevõtete majandusliku tegevuse analüüsi metoodika» (1969), koostöös kaasautoritega «Rahandussuhted kaasajal» (1975), «Kapitalistlike riikide rahandus» (1989), «Rahandus eile, täna, homme» (1990), «Avalik sektor Eestis» (1997), «Eesti kohalike omavalitsuste rahastamise probleemid Euroopa Liiduga ühinemisel» (2003), «Eesti arengu jätkusuutlikkuse regionaalsed probleemid» (2005).

Samuti on tema koostatud paljudele tuntud kõrgkooliõpikud «Riigirahandus 1» (1996) ja «Riigirahandus 2» (1996, koos Margus Hansoniga) ning «Avaliku sektori ökonoomika» (1998, 2. tr 2003).

Elvi Ulst avaldas aktiivselt majanduspoliitikaalaseid artikleid ajakirjanduses ning oli tegev ka praktikas, kuuludes 1990. aasta haldusreformi ekspertkomisjoni. Olulisematest rakenduslikest projektidest korraldas ta näiteks maailmapanga rahastatud uurimuse Eesti kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta.

Elvi Ulst huvitus ka teaduspoliitikast (sh ettevõtluslepingutest, rahastamisest ja teadlase karjäärist), kirjutades Akadeemias 1991. aastal artikli «Kas akadeemiline välistab merkantiilse?» Enam kui kaks aastakümmet tagasi tema essees «Eesti rahvuslik eliit, omand ja võim» kirjutatud laused mõjuvad tänagi nüüdisaegselt (Akadeemia 1996: 237): «Avalikus sektoris kehvalt tasustatavasse töösse klammerdumise negatiivseks kaasnähtuseks võib olla illusioon, et niisugused avaliku sektori osad nagu haridus ja kõrgharidus funktsioneerivad normaalselt, samal ajal kui tegelikult töötatakse reservide ammendumise piiril. Näiteks puudub noortel igasugune motivatsioon teadusliku kraadi taotlemiseks. Teadust ja haridust tuleb riiklikult paremini rahastada, sest neil tegevustel on väga tugev positiivne kaasmõju, mis ületab tehtud kulutusi suuresti.»

Kolleegidele jääb Elvi meelde humoorika, bridži- ja reisihuvilise daami ning pühendunud vanaemana, kelle seltskonnast jäädakse teaduskonna koosviibimistel suurt puudust tundma. Sügav kaastunne lähedastele.

Tartu ülikooli majandusteaduskond.