Eesti vabariigi juubeli puhul kutsuti kodanikke ja ühendusi kingitusi tegema. Tartu ülikooli ajalooring meisterdas kingituseks viiskümmend kaks videot lühilugude sarjas «Minevikuminutid«, mis rahvusringhäälingu veebiväravas avaldatuna tutvustavad huvitavaid tahke meie minevikust.

Esimene videolugu avaldati jaanuari teisel nädalal ja sellest saame teada, kuidas toimus meie rahareform. Ülejäänud aasta jooksul on kavas avaldada igal nädalal üks video. Millest need räägivad? «Omajagu on seal selliseid «Eesti esimesi», mis on praegu väga menukas teema. On spordiajalugu. Ja on ka näiteks lugu haridusest. Tartu ülikoolist. Siis ka näiteks sellised juubeliaasta vaimus võib-olla olulised sünnipäevad ja lood Vabadussõja algusest. Samas ei taha kõiki lugusid ette ära rääkida, kindlasti peab jääma midagi üllatusmomendiks,» rääkis ajalooringi esimees Toivo Kikkas.

Üldjoontes võib siiski paljastada, et peale eelmainitu on juttu suurtest rahvuskujudest, ühisettevõtmistest ning kentsakatest sündmustest. «Mõni lugu on nii tobe, et ajab lihtsalt naerma, mõni teeb aga uhkeks, et meil on selline ajalugu,» sõnas «Minevikuminutite» projektijuht Marie Kõiver.

Teemaideid oli algul muidugi rohkem, kui hiljem ära teha jõuti. Teemad pakkusid välja tudengid ja neist jäid sõelale just positiivsemad lood ja need, mida keegi väga tahtis teha. Väga oluline oli see, et tehtaks lood, mis kellelegi endale suuremat huvi pakuksid.

Mõte neid lugusid teha tuli küll väljastpoolt ajalooringi, rahvusringhäälingust endast. ERR pakkus välja idee, kas ajaloohuvilised sooviksid ajaloolugusid teha, juba aasta tagasi. Ühiste teguritena pidid lugusid siduma rõõmus toon ja loominguline innustus – need olid ainsad raamid, mille ERR seadis.

«Leidsime, et see on suurepärane mõte, sest kõik tahtsid teha kingitust vabariigile. Teiseks on see hea võimalus tegelda just sellega, milleks ajalooring on mõeldud,» ütles Kikkas. Rahvusringhääling oli seotud ka lõikude valmimisega. ERR-i Tartu stuudios lindistati ja monteeriti videolõigud kokku.

Videolõikude idee ja olemus haakub paljuski ajalooringi enda mõttega. «Ajalooringi peamisi eesmärke on instituudisisest suhtlemist ja koostööd arendada ning ajalugu populariseerida. Kui selline pakkumine ERR-ist tuli, ei olnud küsimustki – see oli võimalus teha täpselt seda, milleks ajalooring ongi mõeldud,» leidis Marie Kõiver.

Instituudisisest suhtlemist ja koostööd kulus projekti üksjagu, kuna selles osales 22 üliõpilast, kaasa lõid vilistlased ja õppejõud. Pealekauba said üliõpilased koolis omandatut kinnistada, harjutada allikate otsimist, allikakriitikat, populaarteaduslike lühitekstide koostamist, juhendamist ja juhtimist. «Just kõige nooremate tudengite puhul on hea meel näha, kuidas nad selle poole aasta jooksul on erialaselt arenenud ning enesekindlust juurde saanud, et jätkata teiste projektidega ja õppekavaväliste erialaste tegevustega,» kirjeldas Kõiver.

Õppekavavälist tegevust eeldas ka valminud ettevõtmine, juba aasta tagasi korraldama hakatud tegevus jõudis haripunkti suvel. «Esimese loo esimene tähtaeg, mille omavahel kokku leppisime, oli saada see lugu valmis enne jaanipäeva. Ja nii läkski, et puhtalt tudengite innust, ilma igasuguse tasuta tegime suvel neid lugusid ning keegi pole kahetsenud, et sellega tegeles. See andis häid kogemusi,» sõnas Toivo Kikkas. Lood tehtigi suvega valmis.

Ajalooteemalisi lugusid tehes läheb vaja palju arhiivimaterjale ning neid hankida on omaette oskus. Üsna palju kasutati kirjanduslikke materjale. «Arhiiviga sujus koostöö hästi. See oli hea kogemus: paljud tõesti ütlesidki pärast, et nad said arhiivikogemuse, ja see on oluline,» ütles Kikkas.

Esimesed tööviljad on nüüdseks avalikkuse ette jõudnud ja ka tagasisidet saanud. Arvamused on Kikka sõnul seni head olnud. ERR-i poolel «Minevikuminuteid» produtseerinud Allan Rajavee leidis, et üksiku saatelõigu põhjal tegelikult veel järeldusi teha ei saagi. «Selliste projektide puhul tuleb arvestada sellega, et ei tasu tekitada meeletut vaimustust ühe klipi ümber. See on taoline projekt, mis kogub hoogu, ja mida rohkem lugusid lisandub, seda pingelisemaks ja elavamaks tagasiside ka muutub,» rääkis Rajavee.

Ajalooringi esimees Toivo Kikkas leiab, et loodud materjal ei peaks vaid meelelahutuse rolli täitma. «Variante on hästi palju. Siin on võimalus kasutada neid näiteks koolides õppevideotena. Need lood moodustavad lõpuks terviku. Kindlasti loodame, et see innustab ka teisi omapoolseid ideid pakkuma või ise midagi sarnast tegema,» sõnas ta.

Mis mõtted on ajalooringil endal selle ettevõtmise tõttu tekkinud? Põhimõtteliselt on huvi olnud teha sama käsitusviisi raames veel midagi juubeliaasta kohta, näiteks taskuhäälingusaateid. «Tudengitel on nüüd juba endal tehnilist võimekust, et seda teha,» ütles Kikkas.

Samuti on projektis osalemine andnud esinemiskogemust ja -julgust, sest klippide tegemisel tuli tudengitel endil kaamerate ette astuda ning tekst ka sisse lugeda. Lisaks arendati meeskonna juhtimise, loo jutustamise ja kirjutamise oskust, mis on kõik võimalikele tulevastele ajaloolastele vajalikud teadmised. «Kindlasti said tegijad ka seda usku, et tudengid saavad ise midagi ära teha. Loodame, et see paistab hea külje pealt silma õppejõududele, kes meid selle projekti tegemisel nõuga toetasid,» sõnas Kikkas.

Produtsent Allan Rajavee rõhutas, et Tartu ülikool võiks leida rohkemgi üliõpilasi, kes oma valdkonda sarnasel moel kajastaksid. «Ma arvan, et teaduse populariseerimine on eelkõige Tartu ülikooli ülesanne. Tuleb leida inimesed, need noored ja nad tööle panna. See ei pea olema üldse ajalookäsitlus, võib rääkida ka füüsikast, anatoomiast või haridusest näiteks kas või taskuhäälingu vormis,» rääkis Rajavee.

Lühilugude seeria «Minevikuminutid» avas jaanuari alguses ilmunud video 1920. aastate rahareformist, s.o ajast, mil ühiskonnas toimus arutelu selle üle, kuidas peaks Eestis käibele tulevat uut raha nimetama. Järgnevad lood räägivad näiteks erilisematest spordisaavutustest, suurtest rahvuskujudest ja kentsakamatest sündmustest Eesti ajaloos.