Mõned päevad enne aastavahetust tuli teade, et Tartu ülikooli üliõpilasesinduse (TÜÜE) esimees Taavi Vanaveski, kes jõudis ametis vaid paar kuud olla, on tagasi kutsutud. Pressiteates põhjendati muudatust visiooniliste erinevustega. Üliõpilasesindaja Märt Hallasoo aga leiab, et esimehe tagasikutsumine oli põhjendamatu.

Detsembri keskel esitati TÜÜE volikogu erakorralisele koosolekule eelnõu esimehe tagasikutsumise kohta 07. detsembril esitatud umbusaldusavalduses toodud põhjustel. 20. detsembril otsustas volikogu üliõpilasesinduse esimehe tagasi kutsuda. Volikogu polnud küll otsuses üksmeelne, kuid samas oli 11 poolthäält tagasi kutsumiseks piisav. Märt Hallasoo sõnul polnud nii esitatud umbusaldusavalduses kui ka erakorralisel koosolekul esitatud süüdistused piisavalt tõendatud ning ta loetleb põhilised punktid. Vastavad TÜÜE esimehe kohusetäitja Eleri Pilliroog ning volikogu liikmed Agnes Neier ja Laura Zirel, kes toonitavad, et umbusaldusavalduse esitamisel peab tähele panema seda, et TÜ üliõpilasesinduse põhikiri ei sätesta, mis põhjustel või alustel saaks esimehe tagasi kutsuda, mistõttu võivad põhjendused olla avatud loetelust.

Probleemid eelarvega

Ühe tagasikutsumise põhjusena süüdistati esimeest selles, et üliõpilasesinduse siseveebis olevat eelarvet ei ole volikogu kinnitanud. Hallasoo aga leidis, et selles endist esimeest süüdistada ei saa, kuna mainitud eelarve pani üles eelmine juhatus Reelika Alunurmega eesotsas.

Samuti heidetakse esimehele ette liiga suurt palka ja volikogu poolt kinnitatust erinevat töökoormust. «Samas määrab palga personaliosakond, mitte esimees ning töökoormus sõltub ülikooli kehtestatud reeglitest. Seega on tegu süüdistustega, mis on tingitud olukorra vähesest mõistmisest,» ütles Hallasoo.

Esimehe kohusetäitja Eleri Pilliroog vastas: «Selgitan üliõpilasesinduse eelarvega toimuvat. Oktoobris alustades oli uuele juhatusele antav  teabekogum väga suur ja raskesti talletatav, samamoodi raskesti edastatav. Iseenesest on see õige, et eelarve kavand tuli eelmiselt juhatuselt. Eelarve jaotuse otsustab küll volikogu, kuid tekkis segadus Tartu ülikooli nõukogu kinnitatava eelarvega, mida oli siseveebis näha. See oli eelkõige tingitud sellest, et mõlemad otsustuskogud otsustavad eelarve üle erinevalt – üks kinnitab üldsumma, teine kindla jaotuse.»

Volikogu liige Laura Zirel lisas: «Probleem tekkis sellest, kui Taavi Vanaveski lubas esimesel volikogu üldkoosolekul vajaliku teabe TÜÜE eelarve ja oma palga suuruse kohta välja uurida. See teave volikoguni siiski ei jõudnud. Üks umbusalduse avaldamise alus oligi asjaolu, et uus juht ei hankinud teavet ega suhelnud ka eelmise juhatusega, et aimu saada, kuidas asjad käivad.»

«Taavi Vanaveski oli ühtaegu poole kohaga nooremteaduri kohal ja samal ajal 0,8 kohaga esimehe kohal. Ülikoolil on igale astmele kehtestatud ka palga miinimummäär. Arusaamatus tekkis eelkirjeldatud kohti liites, nii et näis, nagu saaks esimees 0,5 kohal täiskoha palka. Tegemist oli personaliosakonna ja tulevase töötaja möödarääkimisega, sest ülikoolis ei saa olla töölepinguga üle 1,0 kohamäära. Samas kindlat palka ei määranud ega määra personaliosakond ning volikogu kinnitas vaid kohamäära,» rääkis Eleri Pilliroog.

Volikogule näis, et esimees seda ei teadnud ning oli nõus oma palka vähendama alles erakorralisel koosolekul. Kui ta oli nõus seda ka varem tegema, siis ei suutnud ta seda varem selgelt väljendada ning volikogule jäi mulje, et TÜÜE esimees saab professoriga võrdeliselt samaväärset palka. Samal ajal polnud esimees nõus loobuma nooremteaduri kohast.

Probleemid allüksustega

Inimkapitali sobimatu kasutuse all süüdistati tagasi kutsutud esimeest eelkõige probleemides meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskoguga (MVÜK). Märt Hallasoo sõnul järeldus nii esitatud tõenditest kui ka endise esimehe vastulausest, et tegu on olnud suhtlemisprobleemidega, mitte pahatahtliku käitumisega ja enamik seonduvaid süüdistusi polnud piisavalt tõendatud.

«Viimane etteheide, et esimees ei ole esinduslik ja kahjustab TÜÜE mainet, on ilmselt kõige olulisem, vähemalt keskenduti sellele väitele erakorralisel koosolekul enim. Esimeest süüdistati esmalt selles, et ta väljendas Tartu tudengiorganisatsioonide ümarlaual oma (TÜÜE) vastumeelsust ümarlaua tegevuse suhtes TÜÜE esindaja puudumise tõttu aasta tudengit valivast komiteest. Arusaamatuks jääb tema süü. Samuti süüdistati Vanaveskit Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsiga (EAÜS) suhete rikkumises. Lisaks süüdistati Vanaveskit TÜÜE ja Tartu ülikooli üliõpilaskonna sihtasutuse (TÜÜSA) vaheliste suhete rikkumises ja sellega mainekahju tekitamises. Tegemist oli suuresti alusetu süüdistusega,» ütles Hallasoo.

Vastaspool aga leidis, et MVÜK-i ja endise esimehe suhtlusprobleemid ei jäänud vaid kahe osapoole vaheliseks. Enne umbusaldust saadi esimehega kokku vähemalt kolmel korral, kuid hoolimata korduvatest eraviisilistest kohtumistest MVÜK-i ja esimehe vahel ei suudetud probleeme täielikult lahendada. Nende sõnul laienes tekkinud kuvandikahju kogu TÜÜE-le ning esimees läks oma tegudes otseselt põhikirjaga vastuollu – kas ta ei teadnud seda või ei hoolinud sellest, mõlemad variandid on halvad. «Esimees peab mõtlema sellele, mis rollis ta on ja keda ta esindab. See kehtib samamoodi nii rektoraadis kui tudengiesindajatega kohtudes,» sõnas üliõpilasesinduse volikogu liige Agnes Neier.

Samuti polnud umbusaldusavalduse esitajatele vastuvõetav, et esimees peab instituutide üliõpilaskogusid (IÜK) tarbetuks ega näe mõtet nende liikmete koolitamises. Esimees edastas seda nende arvates ka väljapoole ning vähendas sellega motivatsiooni. IÜK-idel on tähtis roll. Instituutide üliõpilasesindajad on teabe liikumise ja otsuste elluviimise seisukohalt kriitilise tähtsusega: näiteks toimub õppekvaliteeti ja teadustööd puudutavate otsuste arutelu ja vastuvõtmine just valdavalt instituutides, mitte valdkonna või rektoraadi tasandil.

Probleemid sihtasutusega

Endisele esimehele heideti ette, et Tartu ülikooli üliõpilaskonna sihtasutusele (TÜÜSA) ei võimaldatud ligipääsu nende varale Ülikooli 18b hoones. «Kuid kahel TÜÜSA liikmel, kelle tööülesanded nõuavad selles hoones viibimist, oli võtmeõigus olemas ja seejuures oli neist üks juhatuse liige,» väitis Hallasoo. Samuti toodi umbusaldusavalduses välja esimehe vastus Mirell Prosale, milles ta ütleb, et tal puudub Prosa vastu usaldus andmaks talle võtmeõigust.

«Kuna tolleks hetkeks oli Vanaveski eestveetav juhatus avastanud TÜÜE ja TÜÜSA vahel sõlmitud õigustühise koostööleppe, millega oli esindusele võetud koormavad, kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad kohustused TÜÜSA ees, on Vanaveski usaldamatus nii Mirell Prosa kui ka TÜÜSA vastu tervikuna täiesti mõistetav ja põhjendatud ning on naeruväärne süüdistada teda suhete rikkumises,» ütles Hallasoo. Ta lisas, et leping sõlmiti 2016. aastal, TÜÜE poolt allkirjastas lepingu tollane esimees Martin A. Noorkõiv ja TÜÜSA poolt Mirell Prosa; aasta hiljem sõlmiti lepingu lisa, millele kirjutas TÜÜE poolt alla tollane esimees Reelika Alunurm ning TÜÜSA poolt Mirell Prosa.

Sellele vastas volikogu liige Agnes Neier: «Üle-eelmise juhatusega sõlmitud koostööleping TÜÜSA ja TÜÜE vahel tunnistati uue juhatuse ametiaja alguses õigustühiseks ning Vanaveski esitas mitmeid õigeid küsimusi, kuid nende küsimuste lahendamise viis ja täpse teabe edastamine volikogule jättis soovida. Umbusaldusavaldusele allakirjutanud leidsid, et selline üliõpilasesinduse esimehe käitumine ei ole vastuvõetav ning nõrgendab tudengite mainet ja tõsiselt võetavust otsustuskogudes. Esimehe konfliktne suhtlusstiil ning lühikese ajaga tekkinud probleemide ja tülide hulk ajendas kokku kutsuma erakorralise volikogu koosoleku, kus pandi hääletusele esimehe sobivus ametikohale. Volikogu 20 liikmest otsustasid tagasikutsumise poolt hääletada 11, mis oli vajalik arv, et kuulutada hääletus õnnestunuks.»

Suhtlus

«Mitte-esinduslik käitumine on näha nii eelkirjeldatust kui ka asjaajamisest koostööpartneri TÜÜSA liikmetega. Taavi Vanaveski piiras ligipääsu ruumidele ja varadele, samas põhjendades seda vaid usalduse kaotusega, põhjust täpsustamata,» ütles volikogu liige Laura Zirel. Nii üliõpilasesinduse juhatus kui ka volikogu avaldas lootust, et kui tulevad uued esimehe valimised, siis leitakse esinduslik juht, kes on tasakaalukas ja jääb tudengitele väärikaks esindajaks igas olukorras.

Lõppkokkuvõttes paistab tekkinud probleemistik taanduvat suhtlusele – sellele, millal ja kuidas teavet vahendati.