INAUGURATSIOON

TÜ ökofüsioloogia professor Arne Sellin

1. veebruaril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis.

Ligikaudu pool Eestimaa pindalast on kaetud metsadega, mets on meie maastike lahutamatu osa. Eesti inimestele meeldib metsas käia: - kas marjul-seenel, metsaradadel matkamas, jahil või lihtsalt rahu ja vaikust otsimas, et oma mõtetega üksi olla. Kuid hoolimata kiindumusest metsa vastu peame möönma, et metsa näol on tegemist taastuva loodusvaraga ning puit on väga oluline tööstuslik ja energeetiline tooraine.

Kuidagi ei saa ülehinnata metsade tähendust ka üleilmsel tasandil. Metsad etendavad biosfääris üliolulist rolli: nad on planeedi kopsud, olles ühtlasi keskkonda tasakaalustav ning looduslikke ja antropogeenseid muutusi puhverdav tegur. Teiselt poolt mõjutavad ja ohustavad keskkonnas toimuvad muutused, sealhulgas üleilmsed kliimamuutused, tõsiselt just metsaökosüsteeme. Loeng käsitleb kliimamuutuste mõju metsadele ökofüsioloogilistest tahkudest. Teema on keskendunud kliimamuutuste seni tugevasti alauuritud tahule: sademete ja õhuniiskuse suurenemisele suurtel laiuskraadidel. Antakse ülevaade metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise (FAHM) katse käigus saadud tulemustest.

Professor Arne Sellin lõpetas Tartu ülikooli 1981. aastal bioloogia erialal ja alustas akadeemilist karjääri Eesti TA zooloogia ja botaanika instituudis. Paar aastat hiljem suundus ta tööle Tartu ülikooli. Alustanud inseneri ametikohalt, on ta järgemisi läbinud kõik akadeemilise karjääriredeli astmed kuni professorini välja. Doktorikraadi kaitses Arne Sellin 1994. aastal Tartu ülikoolis teemal «Hariliku kuuse hüdraulilise arhitektuuri varieeruvus muutuvates keskkonnatingimustes». Pärast doktorikraadi omandamist täiendas ta ennast Helsingi ülikooli metsaökoloogia instituudis. Arne Sellin uurib ökoloogiliste tegurite mõju puude vee- ja gaasivahetusele ning piirkondlike kliimasuundumuste mõju metsaökosüsteemide toimimisele ja seisundile. Tema teaduslikke saavutusi on kahel korral (1994. ja 2016. aastal) hinnatud Eesti vabariigi teaduspreemia vääriliseks. 2017. aasta septembrist on ta TÜ ökofüsioloogia professor.