Ettevõtluse õppetooli nõustaja Leeni Uba ütles, et ettevõtlusega seotud ainete õppimine innustab tudengeid juba õppetöös nägema päriselu probleeme ning neile oma eri- või huvialal ettevõtlikkust rakendades lahendusi otsima.

Kevadsemestri lõpus esitasidki tudengid oma ideid, millele saadi tagasisidet ettevõtlusnõustajatelt. Kõik ettevõtlusideed on töötatud välja eesmärgiga viia idee ka päriselt ellu.

Kõigil rühmadel oli aega kaks minutit oma ideed esitleda, seejärel ootasid neid küsimused nii-öelda mentoritelt, kelleks olid partnerlusprogrammi projektijuht Kristel Reim, ettevõtlusnõustaja Aivar Pere ja ettevõtlusprofessor Tõnis Mets.

Esimesena astus lahingusse MTÜ Emotsioonitakso, mis soovib tõsta eakate inimeste elukvaliteeti, pakkudes neile tuge ja seltsi ning aidates väärikalt vananeda. Ettevõte ei ole suunatud kasumlikkusele, vaid soovib leevendada üht ühiskonna kitsaskohta.

Oma esitluses tõid idee eestvedajad välja, et Eestis elab üle viie tuhande vanaema, kelle vanus on enam kui 80 eluaastat ja kes ootavad, et keegi läheks nende juurde. Siin tõttabki appi EmotsioonItakso.

Eakatele pakutakse nende soovi järgi võimalust suhelda noorte inimestega ning tegevusi kas nende endi kodus või avalikes kohtades, et soodustada põlvkondade lõimumist.

Emotsioonitakso pakub emotsioone

Idee poolest näeb asi välja nii, et vanur või tema lähedane võtab Emotsioonitaksoga ühendust, räägib vajadustest ja sellest lähtudes otsib ettevõte sobiva kandidaadi, kes läheb teenust osutama. Teenuseid võib olla mitmeid: võib palgata inimese juttu ajama, aga ka tegelema igapäevaste tegevustega, nagu näiteks muru niitmine või poes käimine.

Mentorid mainisid, et kui eaka juurde läheb inimene, kes lihtsalt kuulab, kuidas vanainimene oma tervisest räägib, siis see ei loo tunnet, millele viitab aga MTÜ nimi.

Bioloogia teise aasta doktorant Ants Tull tahab luua ettevõtte, mille eesmärk on delikatess-söögiseente kasvatamine ja turustamine (näiteks auster- ja kuningservik, šiitake) võimalikult ressursitõhusalt ja jätkusuutlikult.

Delikatess-toiduseeni eelistatakse eelkõige nende maitseomaduste poolest. Selliste seente toiteväärtus on sama nagu kanamunadel, lihal või piimal.

Seente tarbijad oleksid keskkonnateadlikud kliendid, näiteks veganid, ökomarketite külastajad ja teised seenesõbrad, kes on kõrgema sissetulekuga ja haritud.

Tulli sõnul on Eestis paar ettevõtet veel, kes sarnase teemaga tegelevad. Tema idee erineb aga selle poolest, et tootmine ei põhine põlevkivil, vaid taastuvatel energiaallikatel.

Mentorid soovitasid noormehel mõelda ka ideedele, mis oleksid tema doktoritööga seotud, kuid ka seda konkreetset mõtet mitte nurka visata. Ehk hoopis idee kellelegi maha müüa?

Ettevõtte Nutiturve taga on Ivo Brent ja Andry Padar. Nemad mõtlesid välja omaetteoleku võimalust suurendavad esikaamerakatted süle- ja tahvelarvutitele ning telefonidele, mis on korduvalt suletavad ja avatavad. Nad tõid välja, et paljud inimesed on oma kaamerad varjanud, kleepides sinna peale mõne sildi, sest inimestel on ebamugav, kui kaamera neid jälgib. Teine põhjus seisneb selles, et küberruumis on mitmeid ohtusid, millest ollakse teadlikud. Isegi Facebooki looja Mark Zuckerberg pidavat kleepsu kasutama.

Eestis taolisi kleepse aga toota ei ole võimalik, sest kleepsud on pisikesed, aga masinad suured, seega tuleb toode tellida Šveitsist. Idee autorid tunnistasid, et ilmselt on tegu nišikaubaga, aga suures osas on see nišš täitmata. Eestis oleks neil lausa monopoli staatus.

Noormehed tunnistasid, et ühe toote pealt väga palju ei teeni ja kui kuus müüa 100 katet, siis teeniksid nad kommiraha. Plaan on aga hakata ka muid esemeid tootma ja minna oma toodetega Eestist välja.

Ühe kleepsu hind on 9.90 eurot ja praegu on valminud tootenäidised. Tõnis Mets ostis ka endale ühe kleepsu, et tudengeid toetada.

Abi õpiraskustega õpilastele 

Eripedagoogika magistritudengid näevad, et Tartus on suur probleem ligi 1000 õpiraskustega õpilast, kellel on kas lugemis-, kirjutamis- või arvutamisraskused. Need õpilased vajavad asjatundjate abi, keda aga kahjuks napib. Samuti puuduvad lapsevanematel tihti oskused oma lapsi toetada. Nende idee on luua MTÜ Koos Raskustest Üle, kus eripedagoogilise väljaõppega asjatundjad pakuvad lastele ja nende vanematele õpetamist ning nõustamist lapse enda kodus.

Enne idee väljakäimist tegid tudengid ka turu-uuringu, kus vastused saadi 302 inimese käest. Sealt selgus, et lapsevanemad on valmis maksma sellise teenuse eest kuni 18 eurot tunnis.

Mentorid tundsid huvi, kas igaüks tohib hakata taolist teenust pakkuma ja mida ütlevad määrused. Tuleb välja, et õigusakte pole ja praegu pakuvad taolist teenust gümnaasiumi lõpetanud noored ning tudengid, kellel tegelikult vastavat haridust pole, ja see on idee eestvedajate meelest probleem. Nad leiavad, et vajalik oleks selle eriala asjatundlik lähenemine.

Turu-uuringust tuli välja ka see, et lapsevanemad on küll valmis selle teenuse eest maksma, aga oma koju abiõpetajat pooled vastanutest ei oota. Seega on vaja kontorit, kus õpetamine toimuks.

Mentorid soovitasid teha proovitöid ja vaadata, kuidas idee päriselt välja hakkaks nägema.

Kui ideed olid esitletud ja tagasiside antud, oli aeg kokkuvõteteks. Ettevõtlusnõustaja Aivar Pere ütles, et on tore, kuidas ülikool püüab õppetööd tegelikkusega siduda. «Miks me peaksimegi ettevõtlust õpetama pettekujutluste kaudu?» küsis ta.

Partnerlusprogrammi projektijuht Kristel Reim tõi välja, et talle meeldis, et ei oldud ühes erialas kinni ja seoti erinevaid erialasid omavahel. «Ma nägin teis sära – jah, teeme. See oli tõeliselt nauditav. Ärge seda ära kaotage,» ütles Reim.

Ettevõtluse professor Tõnis Mets ütles, et kui ainult ideid otsida, siis ei jõua kunagi kohale. «Haritud inimesed on äärmiselt leidlikud oma lollusi kaitsma. Hoiduge sellest,» soovitas Mets omalt poolt. Mets hoiatas noori ka selle eest, et nad mõtleksid läbi, mis siis saab, kui omavahel tülli minnakse.