Millised on teie valimisplatvormi olulisemad põhimõtted?

Esiteks väidan, et ülikooli eesmärkides oleme kokku leppinud, aga on lahtine, kuidas neid saavutada. 2012. aasta rektorivalimistel lubasid kõik kandidaadid tõsta palku, vähendada bürokraatiat, suurendada erialadevahelisust ja eraraha kaasamist. Paraku ei ole kuigi suurt edasiminekut toimunud. Võtmeküsimus on, kuidas üles leida, mis takistab ülikooli arengut soovitud suunas. Miks pole olnud võimalik tõsta palku nii, et lektori, dotsendi ja professori keskmine palk vastaks kahe, kolme- ja neljakordsele Eesti keskmise palga tasemele? Miks mõnes valdkonnas koostöö toimub, aga teisal toimub vaid konkureerimine? Edu tuleb, kui pöörame rohkem tähelepanu ülikoolis ilmnevate probleemide analüüsile, kaasame lahenduste otsimisse neid, keda muutused puudutavad, ja arvestame võimalikke mõjusid.

Teiseks osutan vajadusele luua terviklik hea ülikooli mudel, mis võtaks arvesse ülikooli erinevaid tahke: juhtimist, õpi- ja töökeskkonda, ettevõttekultuuri, õppe- ja teadustööd ning ühiskonna teenimist. Kirjeldus annab võimaluse erinevad tahud omavahel tervikuks siduda. Kui pöörata tähelepanu vaid ühele tahule, võib ülikool nagu suur laev kreeni kalduda. Peame kirjeldama, mida «hea» iga tahu puhul tähendab ning hindama, kas asjad on hästi või vajavad parandamist.

Kolmandaks rõhutan avatud ja kaasava juhtimise olulisust. Ka Eesti ärimaailmas on mõistetud, et juhtimine ei tähenda ainuüksi strateegiliste otsuste tegemist, vaid eelkõige tööd inimestega – suhtlemist, motiveerimist, inspireerimist.

Mis on need kolm lubadust, mille plaanite rektoriks saades kindlasti ellu viia?

Luban, et seisan riigi tasandil jõuliselt Tartu ülikooli huvide eest. Luban, et ei jäta ühtki struktuuriüksust oma muredega üksi, vaid kuulan nad ära ja aitan leida probleemidele lahendusi. Luban, et olen kogu ülikooli rektor, kaasates ülikooli juhtimisse eri valdkondade esindajad.

Millele tuleks teie arvates ülikoolis edaspidi rohkem tähelepanu pöörata?

Reformides õppekavu, eelarve koostamise aluseid ja struktuure, töötame sageli katse-eksituse meetodil: teeme midagi, mis tundub õige, ja vaatame, mis välja tuleb. Ülikooli juhtimisprotsessis ei ole praegu kohta, kus seniste reformide ja kavandatavate muutuste mõjud süsteemselt läbi analüüsida.

Dekaanina olen kogenud, et reformid toovad edu vaid siis, kui need on inimestele arusaadavad ja vallandavad loovuse ning hea energia. Rahalistes raskustes instituudi võlgadest väljatoomine nõudis erinevate struktuuriüksuste tõhusat koostööd, mitte jõulist koondamist või sulgemist. Ka õppekavade ümberkorraldamine eeldab läbirääkimist, kuulamist ja töötajate innustamist muutusteks. Inimeste töökoormuse vähendamiseks ja läbipõlemisest hoidumiseks on hädavajalik viia juhtimine teadmispõhiseks.

Milline on teie arvates rektori roll nüüdisaja TÜ-s?

Rektor on ülikooli strateegiline juht, kes peab nägema puude taga metsa, olema hea suhtleja, innustaja ja väärtustama teiste esitatud ideid. Strateegilise liidrina juhib rektor asutuse arendusprotsessi, millel on viis elementi. Esiteks hindamine, kus me oma arengus oleme (vajalik teave sise- ja väliskeskkonnast). Teiseks määratlemine, kes me oleme ja kuhu tahame minna. Kolmandaks strateegiliste edutegurite väljaselgitamine. Neljandaks õige taktika leidmine, kuidas strateegilisi eelistusi ellu viia, ja viiendaks saavutatu kriitiline hindamine. Rektor on ka ülikooli esindusisik ja suhete looja nii siseriiklikus kui ka rahvusvahelises suhtluses.

Mõeldes üliõpilastele – millised on nende peamised mured ja kuidas neid lahendada?

Ülikoolil tuleb üliõpilaste muresid kuulata. Kui tudengid kurdavad, et neil on liiga palju väikese ainepunktide mahuga aineid, mistõttu nad ei saa ühelegi süveneda, tuleb õppekava ümber teha. Kui magistriõppesse ei tulda sellepärast, et on vaja hakata elatist teenima, siis tuleb õppetöö koondada kindlatele päevadele. Üliõpilaste suurim mure on see, mis saab neist pärast ülikooli lõpetamist. Seega on olulisim tagada, et ülikool annaks just sellised teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad leida sobiva töö või hakata ise ettevõtjaks. Senisest enam tuleks panna rõhku ettevõtliku eluhoiaku, eneseväljenduse, koostöö, kriitilise mõtlemise ja väitlemisoskuse kujundamisele. Paljude noorte probleem on, et nad ei tea tegelikult, kes nad on või mida nad tahavad. Sellest ka kiire pettumus õpitavas erialas ja suur väljalangevus. Selle vastu aitaks parem isiklik nõustamine.

Kui palju tudengeid õpib teie arvates Tartu ülikoolis viie aasta pärast ning kui palju on siin välistudengeid?

Praegu õpib ülikoolis ligi 13 000 üliõpilast ja neist ligi 1000 on välisüliõpilased. Arvan, et üliõpilaste arvu langus on peatunud, aga välistudengite hulk vähemalt kahekordistub. Palju sõltub aga riigi kõrghariduspoliitikast, mida rektor peaks mõistlikus suunas suunama. Kui Eesti ülikoolid jäävad edasi dubleerima õppureid, siis muutuvad õppekavad väga kiiresti ingliskeelseteks. Seega on eestikeelse kõrghariduse säilitamiseks vajalik jõuda kokkuleppele ja liikuda ülikoolidevaheliselt konkureerimiselt koostööle.

Missugused on teie arvates vajalikud järgmised sammud juhtimisreformis?

Minu arvates on juhtimise arendamine jäänud struktuurireformi varju. Ülikooli seadusega loodi uued juhtorganid, senat ja nõukogu. Nüüd on aeg küsida, kas senati ajupotentsiaali kasutatakse piisavalt ära ja kas nõukogu on täitnud eesmärgi, milleks ta loodi: sidustada ülikooli ühiskonnaga. Eelmine nõukogu suhtles peamiselt rektoriga ja otsustas suuri asju, saamata piisavalt üksikasjalikku teavet n-ö rohujuuretasandilt. Nõukogu liikmeid tuleks kaasata erinevatesse komisjonidesse, sest nii saaksid eriti nõukogu välisliikmed ülikooli tegevuse kohta rohkem teavet.

Vajame suuremat koostööd erinevate juhtorganite – senati ja nõukogu, rektoraadi ja nõukogu – vahel. Praegu on näiteks õppekavad senati pädevuses, rahade üle aga otsustab nõukogu. Samuti on tähtis, et neil kogudel oleks vahetu kokkupuude ja hea suhtlus instituutidega.

Ajakirjanduses on juttu olnud sellest, et Tartu ülikool peaks varasemast enam panustama ühiskonda – mida see teie jaoks täpsemalt tähendab ja kuidas võiks see teostuda?

Tartu ülikool peaks olema ühiskonna vaimne juht ja eestvedaja, osaledes aktiivselt Eesti ees seisvate probleemide sõnastamisel ning lahendamisel. On oluline, et ülikooli inimesed võtaksid tõhusalt sõna meedias, sest paraku loevad otsustajad rohkem ajalehti kui teadusartikleid.

Ülikooli kommunikatsioonitalitus võiks meediale aktiivsemalt teemasid ja esinejaid/kirjutajaid välja pakkuda. Võiksime UTTV ja oma telestuudio põhjal arendada välja kaasava veebitelevisiooni, kus ülikooli inimesed saaksid anda rahvale erialast nõu ning osaleda ühiskonna valukohti puudutavates väitlustes. Ülikooliväliste partnerite hulka tuleks oluliselt kasvatada. Koostöö toimib hästi siis, kui ülikool on avatud suhtleja ja kuulab teraselt, mida partneritel vaja on.