Volli Kalm: ülikooli tugi peab oma liikmeskonna eesmärkide saavutamisel kasvama
Millised on teie valimisplatvormi olulisemad põhimõtted?
Olulisimad põhimõtted lähtuvad rahvusülikooli ülesandest, arengukavast ja ülikooli kui terviku kasvavalt tugevast positsioonist Eesti ja Euroopa haridus- ja teadusruumis. Neist lähtub meie missioon anda suurim panus Eesti, meie regiooni ja üleilmsete väljakutsete lahendamisse võimalikult hea hariduse ja teaduse abil, millega tegeleme ülikoolis ja milles on kasvanud meie vilistlased. Sel teekonnal on oluline suunata õppejõudu-teadlast õppija arengut toetama ning pakkuma tuge üliõpilastele, mis võimaldab neil võtta vastutus õpingute eest.
Tunnistades ja tunnustades ülikooli kui universitas’e sisemiste osapoolte huvide lahknevuse loomulikkust, on paljude kolleegide, ülikooli akadeemiliste üksuste ja juhtorganite ning ka laiema ühiskonna tagasiside ülikooli viie viimase aasta juhtimisotsustele olnud läbivalt positiivne ja see annab põhjust valitud suundades jõupingutusi jätkata.
Mis on kolm lubadust, mille plaanite rektorina jätkates kindlasti ellu viia?
Need lähtuvad arengutest, kuhu ülikool on tänaseks jõudnud:
- ühiselt kokkulepitud tulemuste saavutamisele suunatud kaasava juhtimiskultuuri omaksvõtmine;
- uute ametijuhendite rakendamine ja karjäärimudeli lihtsustamine, mis väärtustab koos palgapoliitikaga töö tulemuslikkust;
- eelarvepoliitika, mis soodustab sissetulekute kasvu, sihtfinantseerib rahvusteadusi ja keskendub TAI tugevustele ning tagab nende püsiva arengu.
Millele tuleks teie arvates ülikoolis edaspidi rohkem tähelepanu pöörata?
Kõik ülikooli põhitegevuste tulemused on viie aasta jooksul oluliselt paranenud ja seda tänu meie inimeste pühendunud tööle. Heade akadeemiliste tavade ja võrdse kohtlemise põhimõtete kokkuleppimise kaudu toimus selge areng ühistel väärtustel põhineva töökultuuri kujundamiseks ja mõlemad viidatud dokumendid saavad lahutamatuks osaks töölepingus ja selle lisades. Ülikooli tugi ja vastutus oma liikmeskonnale nende eesmärkide saavutamisel, aga ka võimalike probleemide lahendamisel peab oluliselt kasvama.
Meil on avanemas seniolematu võimalus rahvusvahelises koostöös Euroopa absoluutsete tippülikoolide võrgustikega GUILD ja LERU. Nimetatud partnerid on avatud koostööks ülikooli juhtimise ja juhtide koolituse, teadusprojektide algatamise, EL haridus- ja teaduspoliitika kujundamise, eelarvestamise ja muudes valdkondades. Peale koostöö on GUILD väljendanud meile oma ootust, et oleksime Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolide arenguprobleemide eestkõnelejaks.
Milline on teie arvates rektori roll nüüdisaja TÜ-s?
Rektori roll on sidustada ülikooli piirkonna, Eesti ühiskonna ja rahvusvahelise akadeemilise kogukonnaga ning juhtida neis ülikooli kui arengute eestvedajat. Koos valdkondlikult ühtlasemalt mehitatud rektoraadiga kujundab ja suunab rektor ülikooli strateegilist arengut kokkulepitud ning ühiskonnale vajalikes suundades, tagades teadus- ja haridusvaldkondade tasakaalustatud arengu ning ülikooli ühishuvisid järgiva erapooletu juhtimise.
Mõeldes üliõpilastele – millised on nende peamised mured ja kuidas neid lahendada?
Täna on kindlasti päevakorral üliõpilaste toetamine ja nõustamine ning neile kindlustunde andmine, kui nad on keerulistesse olukordadesse sattunud. Üliõpilased väärtustavad head, ajakohast haridust ning nõudlikku õppetööd ja seepärast on järgnevad õppearendused suunatud kvaliteedile, praktika osa ning paindlikkuse suurendamisele seal, kus see on vajalik.
Täiskoormusega õppivatele doktorantidele elamist võimaldava sissetuleku tagamine nende nominaalse õppeaja jooksul on ülesanne, mis vajab kiiret lahendamist ning ülikool peab selleks peale stipendiumi lisavahendid leidma. Nominaalajaga doktorantuuri lõpetamise ja elamisväärse sissetuleku tagamisel ei piirata doktorantuuri vastuvõtuarvu.
Meil on senisest rohkem võimalusi toetada keskmisest edukamaid üliõpilasi võimaldades neil täita õppekava nominaalajast kiiremini, kujundada sisuliselt individuaalõppekava, laiendada erialavalikut järgmisele õppetasemele liikudes, toetada stipendiumitega.
Õpingute ajal peaksid üliõpilased leidma iseenda ja oma tulevase koha ühiskonnas ning arendama selleks vajalikke oskusi peale mingi kindla eriala omandamise.
TÜÜE on väga edukalt toetanud ja järginud juhtimis- ja struktuurireformi eesmärke ning käivitanud valdkondlikud üliõpilaskogukonnad. See on kaasa toonud TÜÜE ülesannete ja töötajaskonna ülesannete kasvu ning üliõpilaskonna tegevuste rahastus peab seda edaspidi arvestama.
Kui palju tudengeid õpib teie arvates Tartu ülikoolis viie aasta pärast ning kui palju on siin välistudengeid?
2022. aastal õpib Tartu ülikoolis 14 000 üliõpilast, neist ligi 20% on välisüliõpilased.
Missugused on teie arvates vajalikud järgmised sammud juhtimisreformis?
Koostöine, kaasav ja tulemuskokkulepetele tuginev juhtimine on hästi jõudnud dekaanide ja instituutide direktorite omavahelise töö tasandile. Edasi on oluline, et ka uuemad strateegilised otsused – ASTRA programmi tegevuskava, TAI fookusvaldkondade valik, ühendlaborite põhimõtted, õppekavade kvaliteedipõhine rahastamismeede, uued ametinõuded – annaksid täiendava sisu ja eesmärgi tulemusjuhtimise kokkulepetele.
Ajakirjanduses on juttu olnud sellest, et Tartu ülikool peaks varasemast enam panustama ühiskonda – mida see teie jaoks tähendab ning kas ja kuidas võiks see teostuda?
Ülikooli panus ühiskonna probleemide lahendamisse on pidevalt ja kiiresti kasvanud tänu silmapaistvalt edukale akadeemilisele kogukonnale ja vilistlastele. Me oleme Kesk- ja Ida-Euroopa parim ülikool H2020 finantstulemuste alusel ning see on otsene viide suurepärastele alus- ja rakendusteaduslikele saavutustele. Samas nõustun, et meie panus sotsiaalmajanduslike küsimuste lahendamisse saab kasvada ja näen, et sellele kasvule on tugeva aluse loonud paljude ülikoolipere liikmete panus rakendusuuringutesse, ülikooli juhitav ettevõtluskoolituse võrgustik, koostöö GUILD-i ja LERU ülikoolidega, ideelabor, rahvusprofessuuride sihtrahastus, koostööplatvorm Adapter, partnerlusprogramm suurettevõtetele, algatus üks miljon Wiki artiklit ja palju teisi tegevusi. Ülikooli tegevuste avalik meediakajastus on suurem kui ülejäänud Eesti ülikoolide oma kokku, kuid sõnumite hulgast tähtsam on nende mõju, mis saab tulla ainult sõnumi taga olevast arendusest, uuest teadmisest või innovatsioonist.
Merilyn Säde
UT peatoimetaja 2016–2017
Lisa kommentaar