Tartu ülikooli teadlased on välja töötanud ventilatsiooniaparaadi, mis on ülitõhusa soojustagastusega ja reageerib ruumi ventileerimisel ise vastavalt ruumis oleva õhu tingimustele.

«Aktuaalse kaamera» reporter Taavi Eilat käis aparaati koos selle ühe looja, TÜ tehnoloogiainstituudi insener-konstruktor Tauri Tättega kontoritingimustes katsetamas.

Nutitelefonist juhitava uue seadeldise statistika uuritud kontori kohta oli kurjakuulutav ning ilma sekkumata polekski olnud neis ruumides peaaegu midagi hingata. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis jõuab see aparaat turule alanud aasta teises pooles ja on täielikult Eesti toodang.

«Siin on väga hästi näha, et kui inimesed tulid meie ruumi tööle kell kaheksa, siis kell üheksa hakkas süsihappegaasi tase tõusma ja nüüd on see jõudnud juba 1000 peale,» tutvustas Tätte kaamera ees ventilatsiooniaparaadi mõõtetulemusi.

Kõne all olevaks ajaks oli CO2 tase tegelikult juba ligi 1100. Ventilatsiooniaparaat näitab ruumist saadud tulemusi iga tunni aja tagant, kui on teinud uued mõõtmised.

Nutikad arendused

Väljatöötatud ventilatsiooniaparaat võimaldab määrata süsihappegaasi taseme, millest kõrgemat toas ei soovita, ning muudab ise oma töö kiirust, võrreldes ruumis olevat CO2 taset kõrgeima lubatuga.

Seega, kui ruumis on vähe inimesi, töötab ventilatsiooniaparaat väikesel võimsusel, ja kui on palju inimesi, kes hapniku kiiremini ära hingavad, siis paneb aparaat endaga ühendatud ventilaatorid kiiremini tööle.

«Kui me määrame kõrgeimaks lubatud tasemeks 600 PPM-i (parts per million ehk miljondikosa – toim.), siis nüüd on kohe kuulda, kuidas seade sai aru, et CO2 tase on üle 600 PPM-i, ja üritab seetõttu õhukvaliteeti parandada,» rääkis Tätte, taustaks hoogsalt tööle asuv ventilatsioonisüsteem.

Prototüüp, mida katse käigus tutvustati, on alles esimene samm sellise nutikuse poole. Kuna seade saab juhiseid serverilt, on sellel palju olulisi lisasid, mis tagavad kõrgema tõhususe.

Nii võib rääkida ka õigesti ajastatud õhuvahetusest, arvestades näiteks ilmaennustust. Tulevikus on plaan lisada seadmele võimalus arvestada oma töös energiabörsihinda, et kasutaja jaoks võimalikult kasutõhus olla. Arendamisel on ka iseõppimisfunktsioonid, mis arvestavad eri hoonete inertsust.

Mõeldud eramutele

See seade on mõeldud kasutamiseks eelkõige eramutele, kus elab kuni kümme inimest. Temperatuuri kasuteguriks neljaliikmelise pere puhul pakuvad seadme loojad 92–99%. Peamine mure, mida Tätte sõnul selle tootega lahendada soovitakse, on ventilatsiooniagregaadi võimsuse probleem.

«Praegu on Eestis tavaks saanud ventileerimiskoguseid ruutmeetripõhiselt määrata, kuid meie soov on liikuda elanikepõhiste suuruste kasutamise suunas, samas õhukvaliteeti mitte langetades. Selline lähenemine ei kuivata liigselt elamist ning ei raiska tohutult energiat,» seletas Tätte pärast katset huvilistele.

Enamasti tehaksegi tema sõnul kõige suurem viga ventilatsioonisüsteeme valides selles, et arvestatakse hoone mahtu, mitte aga õhutarbijate hulka. Näiteks määratakse 60–300-ruutmeetrise pindalaga hoonete õhuvooluhulgaks tavaliselt 100–400 kuupmeetrit tunnis. Kui sellises hoones elab aga vaid kaks inimest, näitavad katsed, et tegelik piisav õhuvooluvahetuse vajadus on 70–140 kuupmeetrit tunnis. Seega raiskavad vanad seadmed ventilatsioonile kuluvat energiat lausa kuni kolm korda rohkem kui tarvis.

Tutvustatud uus aparaat on varustatud elektrilise järelkütteseadmega, mis võiks kasutust leida passiivmajades, kus väikese energiatarbe juures ei ole majanduslikult põhjendatud keerukamate süsteemide rajamine. Seadmega saab samadel alustel juhtida ka selliseid elektrilisi küttesüsteeme nagu soojuspumbad.

Juhitav ka kaugelt

«Kindlasti on see ainulaadne lahendus, tulevikus töötavad need ilmselt kõik samamoodi. Praegu turul teist nii kõrge kasuteguri ja sellise nutikusega seadet aga ei ole,» ütles Tätte.

Kirjeldatud seadmed on varustatud nii lisakütte kui ka jahutuse juhtimiseks vajalike väljunditega. TÜ teadlaste välja pakutud lahenduse teeb nutikaks ka võimalus seda juhtida internetipõhiselt telefonist või arvutist. See tuleb kasuks näiteks siis, kui mõnd hoonet igapäevaselt ei kasutata, kuid selle eest soovitakse siiski hoolitseda.

Uut ventilatsiooniaparaati arendatakse koos Venteco Systemsiga, kelle kaubamärgi all peaks see ka aasta teises pooles turule tulema. Kogu kontseptsiooni kokkupanemise ja mehaaniliste osade tegemise taga on Tartu ülikooli teadlased.

Ülikooli tehnoloogiainstituudi sõnul hakatakse uut masinat tootma ilmselt Eestis ja seega võib öelda, et tegemist on täiesti kodumaise toodanguga.

*Artikkel põhineb suures osas Aktuaalse kaamera uudislõigul, mis ilmus ka TÜ ja ERR-i ühises teadusportaalis ERR Novaator.