Aprillis käis Tartu ülikooli eetikakeskuses külas Konstanzi ülikooli eetikaprofessor Anna Kusser, kes arutles koos tudengitega dilemmameetodite ja eetikaküsimuste üle.

Professor Kusser ja saksa tudengid osalesid koos eestlastega seminarides ja arutlesid Konstanzi dilemmameetodi ning eetikaküsimuste üle, külastasid Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi ja andsid seal õpilastele loengu.

Tartu ülikooli ja Konstanzi ülikooli ühine ajalugu ulatub enam kui 15 aasta taha. Eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop ütles, et kahe ülikooli vaheline koostöö on olnud edukas. «Konstanzi ülikool aitas meil eetikakeskust üles ehitada,» rääkis Sutrop. Praegu on Tartul ja Konstanzil käsil ühisprojekt eetika õpetamise metoodika kohta.

Tartus toimunud Konstanzi ja Tartu ülikoolide õpetajakoolituse tudengite eetika-alane ühisseminar andis võimaluse võrrelda õpetajakoolitust Eestis ja Saksamaal.

Professor Kusser, Konstanzi ülikoolis on õpetajakutseks valmistudes võimalik omandada kaks eri ainet korraga. Miks nii ja kuidas see võimalik on?

Kui õpetaja on ülikoolis õppinud kahel erialal, on tal lihtsam õpetajana tööd leida. See on Saksa ülikoolides pikaaegne tava olnud. Tõsi, varem oli võimalik õppida erialasid, mis olid omavahel seotud: võisid õppida kaht reaalainet või kaht keelt. Kuid üliõpilasel polnud võimalik ise otsustada, millised ainekombinatsioonid valida, need olid ette antud. Neli aastat tagasi muutus valik vabaks ja see on olnud huvitav areng – nüüd on reaal- ja humanitaarteaduste vahele tekkinud sild – näiteks võid õppida korraga prantsuse keele ja bioloogia õpetajaks.

Kas see on ka tegelikult võimalik?

Jah, ja see on ka koolidele kasulik. Koolides on sageli kiusatus jagada inimesi humanitaar- ja reaalteaduste õpetajateks, kuid see pole alati hea ei õpilastele ega ka neile, kes koolides töötavad ja on omavahel kolleegid.

Konstanzi ülikool läheb nüüd üle Bologna kõrgharidussüsteemile. Selle süsteemi raames on õpetajakutseks kaht eriala keerulisem omandada ja me hakkame alles nägema, kas see toimib. Nii et meil on ees suured muutused ja oleme mõnevõrra mures – tõenäoliselt on see haridussüsteemile kaotus.

Millisena näete teie eetika kui õppeaine rolli õpetajakoolituses?

Minu arvates on see tähtis. Kui noored inimesed tulevad õpetajaks õppima, on nad eetikaküsimustest väga huvitatud ja tunnetavad, et vajavad eetikat  õppeainena. Varasem õpetajaharidus nägi ette, et tudengitele õpetati ainult neid aineid, mida nad pidid hakkama lastele õpetama, ent Konstanzi ülikoolis on õpetajaks õppijate jaoks eetika ja filosoofia juba kümme aastat kohustuslik olnud. Nüüd, seoses eesootava reformiga võib see muutuda vabatahtlikuks.

Väärtusi ei saa õpetada valmispaketina

Tartus käis lisaks professor Kusserile ka mitu Konstanzi ülikooli tudengit. Õpetajaks tahavad saada näiteks Robin Schöllhorn ja Thomas Laudes, Robin  õpib ülikoolis matemaatikat, füüsikat ja kehakultuuri, Thomas matemaatikat ja bioloogiat.

Robin ja Thomas, kas te kavatsete eetikaõpingutest saadud kogemusi oma tulevases õpetajatöös kasutada?

Robin: Arutlesime selle üle, et õpetaja õpetab oma õpilasi kogu aeg. Õpetaja näitab oma eeskujuga, mis on vastutustunne ja kohustused. Ma arvan, et õpilased ei vaja tingimata koolis eetikat eraldi õppeainena, kuid õpetajana kujundame oma õpilastest teatud moel tulevased kodanikud ja inimesed.

Thomas: Väärtusi ei saa õpetada käsu korras, sest väärtused kanduvad edasi pigem alateadlikul moel. Väärtusi õpetab õpetaja juba sellega, et on oma eeskujuga kohal ja peab õpetajana ise nende väärtuste järgi elama.

Robin: Nagu me nägime ka siin seminaris (seminaris oli tuline arutelu Rootsi lektori ja visionääri Kamran Namdariga – T.K.): igal rahvusel võivad olla oma väärtused, samuti on igal inimesel oma isiklikud väärtused.

Siiski on kasulik, kui suudate oma väärtusi peegeldada ja õpilastega väärtuste üle arutleda?

Thomas: Tõsi, aga siis tuleb määratleda, mis on väärtused, mis on isiklikud väärtused ja millised väärtused on mittevaieldavad. Ma toon näite: prügi saab visata prügikasti kõrvale maha, ja suhtuda olukorda nii, et koristaja asi on praht ära koristada. Samas, prügi saab maha visata ka mõeldes, et kui te seda ei tee,  kaotab koristaja oma töö ja elatise – nii on prügi mahaviskamine justkui heategu. Käitumine on sama, kuid selle taga on kaks eri väärtushoiakut.

Nii et teatud mõttes on väärtuste üle vaielda väga keeruline. Väga tähtis on laste ja õpilastega väärtuste üle arutleda. Nad ei pruugi alati kõigega nõustuda, neil võivad olla oma väärtused. Aga minu meelest on ka mõned väärtused vaieldamatud: näiteks see, et ei tohi valetada.