Möödunud aasta detsembrikuu alguses jõudis Eesti meediasse uudis sellest, kuidas Tartu ülikoolis leiutati maailmas ainulaadne viis linnastumise uurimiseks. Tegemist on Copernicus Urban Development Analyser’i ehk CUDA-ga. Ainulaadse idee autor Kaupo Voormansik peab ise end tavaliseks inimeseks ning arvab, et suured saavutused ootavad alles ees.

Kaupo Voormansikut võib pidada väga aktiivseks ja missioonitundega meheks. Nimelt on Kaupo teadur nii OÜ Tarkvara tehnoloogia arenduskeskuses kui ka Tartu observatooriumis ning loeb Tartu ülikoolis ainet «Signaalitöötluse alused I». Peale selle on mees täiendanud end nii Saksamaal asuvas kosmosekeskuses õppides ja töötades kui ka Prantsusmaal, tudeerides Rahvusvahelises kosmoseülikoolis (ISU). Viimasesse läkski Kaupo just missioonitunde ja sooviga Eestit kosmosevaldkonnas edasi viia.

Kui Kaupo 2007. aasta sügisel kaitseväest tagasi tuli, astus ta Tartu ülikooli infotehnoloogia magistrantuuri. Seejärel juhtis saatuse kindel käsi Kaupo ühe projekti kaudu kokku Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia valdkonna praeguse juhataja Mart Noormaga. «Selle projekti käigus arendasime üht riistvara seadet, kus mina olin programmeerija ja Mart selle projekti juht,» jutustab Kaupo.

2008. aasta veebruaris otsustasid mehed, et Kaupo liitub Noorma kosmose teemadega tegeleva rühmaga. «Tol ajal oli see rühm veel hästi väike, seal olime mina, Silver Lätt ja Mart Noorma. Pärast seda, umbes tolle aasta märtsis hakkasimegi plaani pidama, et mõistlik oleks kusagile välisülikooli minna, et sealt uusi teadmisi juurde saada.» Kaupo sõnul oli variante mitu, kuid lõpuks otsustati Prantsusmaal asuva Rahvusvahelise kosmoseülikooli kasuks.

Missioonitäitmine

«Mart Noorma läks tol ajal Prantsusmaale ISU-sse nädalasele kursusele ning seal õnnestus tal tänu oma väga headele diplomaadioskustele saada kosmoseülikooli üks õppekoht. Öeldi, et kui Eestil on välja pakkuda heade õpitulemustega inimene, siis suure osa õppemaksust maksab kinni Euroopa kosmoseagentuur ja nii läkski.» Seejärel esitaski Kaupo taotluse, elamiskulud kattis Kristjan Jaagu stipendium ning õppemaksu puuduv osa maksti Skype’i stipendiumist.

Kaupo sõnul mängis Skype’i stipendium Prantsusmaale minekul väga suurt rolli. Küsimusele, kas ta oleks ka ilma selle stipendiumita välismaale õppima läinud, vastab Kaupo: «Jah, kindlasti. Kusjuures tookord küsis sedasama minu käest ka Skype’i stipendiumikomisjon, et mis siis saab, kui ma seda stipendiumit ei saa, et kas ma siis jätan minemata. Ma ütlesin neile, et ei, ma lähen ikkagi, et sel juhul tuleb meil poole aasta jaoks raha juurde otsida,» räägib Kaupo ja lisab, et komisjonile meeldis tema suhtumine väga, et ta ei anna esimese tagasilöögi pärast alla.

Nii läkski Kaupo 2008. aasta augustis Prantsusmaale Strasbourgi, et täiendada seal kosmose vallas teadmisi nii iseenda kui ka Eesti mõttes. «Ma ei kahelnud välismaale õppimaminekus väga palju, sest see kestis ainult aasta ja ma teadsin kogu aeg, et tulen pärast seda kohe Eestisse tagasi. Sinna õppima minek oligi kindla plaaniga, võtsin seda kui missiooni,» räägib Kaupo ja lisab, et toona oli neil vaja ESTCube’i jaoks teadmisi ja nii otsustaski ta n-ö missioonile minna ja need teadmised Eestisse tuua.

«Õpingute ajast on eredalt meeles sealne hästi rahvusvaheline seltskond. Mind üllatas positiivselt see, et eri kultuuridest inimesed said väga hästi omavahel läbi ja koostöö oli väga hea,» jutustab Kaupo rõõmsalt ja lisab, et üksteisest saadi paremini aru, kui võinuks arvata.

«Positiivne oli ka sealne õppematerjali suur hulk ja väga tore oli, et loenguid pidasid oma ala spetsialistid, kes olid mitmesugustest ettevõtetest ja uurimisinstituutidest. Nad ei olnud professionaalsed lektorid, kuid nad olid kutsutud spetsiaalselt meile rääkima, et jagada värskemaid teadmisi.»

Teadmised ja uni

Prantsusmaal õppimine oli Kaupo jaoks väga intensiivne aeg, sest õppematerjali hulk oli suur ning tööd tuli teha kogu aeg. «Ma olen sealset magistrantuuri võrrelnud meie omaga: kui Eestis käivad osad inimesed magistriprogrammi kõrvalt tööl, siis seal oleks see täiesti mõeldamatu. Õppimine on täiskohaga töö ja vahel isegi rohkem.» Kaupo räägib, kuidas kosmoseülikooli selle akronüümi ISU järgi iseloomustatakse tihti pigem nimetusega insufficient sleep university ehk ebapiisava une ülikool.

ESTCube’ist rääkides ütleb Kaupo, et satelliidi väljatöötamise protsess oli põnev ning tööd tehti hea tundega. Projektiga tegelemise tipphetk oli muidugi see, kui kosmosest saadi kätte satelliidi signaal. «Vot siis oli süda rahul ja tunne oli väga-väga hea.»

Kosmos on tulevik

Kaupo jaoks oli ESTCube’i puhul kõige keerulisem töö ja koordineerimise maht, sest ära tuli lahendada väga palju väikeseid küsimusi ja probleeme. «Paljusid neist ei teadnud me enne ette. Me teadsime, et kusagil Eestis on mingil ettevõttel meile vajalik vastus olemas, kuid selleks tuli väga palju pingutada, et kõik lõpuks kokku panna,» seletab Kaupo.

Projekt õpetas Kaupole eelkõige seda, kuidas keerulistes olukordades hakkama saada ja milline käitumine toob pikas perspektiivis edu. «Et kõik töötama hakkaks ja klapiks, tuli omavahel sõbralik olla. Muidugi on raske positiivseks jääda, kui miski ei tööta ja tekivad probleemid, kuid sellistes olukordades on oluline säilitada rahu ja püüda lahendusi leida,» sõnab Kaupo kindlalt.

Teaduri arvates on Eestil väga suured eeldused, et kosmosevaldkonnas midagi olulist korda saata. «Eestis ei ole seesuguste asjade tegemine üldse raske, sest kui ma võrdlen ESTCube’i projekti selle ajaga, mil ma olin Saksamaa kosmosekeskuses, siis nad ei tee seal mitte midagi oluliselt teistmoodi. Nad teevad lihtsalt palju tööd, mitte miski ei takista ka meil olemast sama edukad.»

Kaupo arvates on kosmos Eesti jaoks tulevikuvaldkond ning ta usub, et sellesse hakatakse ka aina enam investeerima. «Nagu ütles Ene Ergma, siis Eesti on Euroopa kosmoseagentuuri jaoks üks väike ja huvitav partner ja see on ka minu arvates nii.» Teaduri sõnul on Eestis palju potentsiaali, et saada veelgi arvestatavamaks partneriks.

«Eesti peab ära otsustama valdkonnad, millele keskenduda, ja siis tuleb lihtsalt sihikindlalt neisse investeerida, teha pidevat tööd. Ma arvan, et meie arengut pidurdabki praegu see, et ei ole otsustatud, millised satelliidi või kosmose rakendused on need, kus me tahame tugevaks saada,» sõnab Kaupo.

Tema sõnul on väga tähtis, et tehtaks konkreetsed valikud ega jäädaks kõhklema. «Kui raha panustatakse natuke ühte ja natuke teise, siis ei saa mitte miski väga tugevaks. Valik tuleb ära teha.»

Unikaalne CUDA

Kaupo sõnul annab CUDA tervikliku aegluubilise pildi. Ühest küljest saadakse satelliidipilt hoonete kihist ja dünaamika sellest, kuidas hoonestus on kasvanud ja samal ajal on võimalik mobiilpositsioneerimise abil saada teada rahvastikukiht. «Me saame teha üldise rahvaarvu hinnangu, sest lugedes kokku kõik mobiiltelefonid, saame üsna täpselt teada ka inimeste arvu. 95-protsendilise tõenäosusega on iga mobiili taga üks inimene,» selgitab teadur.

CUDA aitab näiteks välja selgitada, kui palju inimesi läheb igal aastal Eestist ära. «Me saaks sellega reaalsema arvu küll. CUDA aitab tuvastada ka tühjaks jäänud hooned. Satelliidi pealt saadakse teada, kus on hooned ning mobiilpositsioneerimise abil saadakse omakorda teada, kus on inimesed. See näitab meile, kus rahvastik täpselt paikneb.»

Uudishimulikule tavainimesele võiks CUDA näol olla tegemist avaliku veebiteenusega, mida võiks lihtsalt olla huvitav vaadata. «Kuid suurimad kasusaajad on meie arvates ikkagi riikide valitsused, regionaalplaneerimise osakonnad, suured linnavalitsused, suurettevõtted, kinnisvarafirmad jne,» loetleb Kaupo. Tema sõnul on CUDA teenusekasutajate sihtrühm pigem Eestist väljas, sest Eesti on suhteliselt väike ja kasvab linnastumise mõttes vähe.

Praegu on CUDA arendustöö veel algusfaasis. Teada on, et komponendid töötavad, kuid algoritme on võimalik veel edasi arendada. «Seejärel tuleb teha väga palju tööd kasutajatega, et nende nõuetest ja vajadustest hästi aru saada.»

Kaupo sõnul on linnastumise näol tegemist ülemaailmse efektiga ning see on paljuski motiveerija, miks CUDA-ga tegeleda.

Teadur avaldab lootust, et CUDA saab valmis kolme aasta pärast ja ehk jõutakse siis ka potentsiaalsete klientideni. «Me peame nüüd olema piisavalt kiired, sest kui Eesti ei suuda seda ideed reaalselt ellu viia, kui me ei leia piisavalt palju inimesi, et teha ära organiseerimistöö ja jõuda klientideni, siis teeb keegi teine selle meie eest lihtsalt ära. Selleks tuleb teha palju tööd, et nii ei läheks,» sõnab Kaupo.

Kosmosevaldkonnas intrigeerib Kaupot enim, et selles tegeletakse asjadega, millega pole mitte kunagi varem tegeletud ning lahendatakse probleeme, mis avardavad inimkonna teadmistepagasit.«Mulle meeldis väga idee, mille käis välja Elon Musk, kes ütles, et ta soovib oma karjääri lõpetada Marsil. Ja et ka üheotsapilet on väga hea. Minugi jaoks oleks Marsile minek midagi väga tähenduslikku, sest siis oleme suutnud minna jälle kuhugi, kus me ei ole mitte kunagi varem käinud.» Küsimusele, millest noor teadur veel unistab, hõikab Kaupo siiralt ja kindlalt: «Oma perest!»