15. maist asub Premia Foodsi juhatuse esimehe ametisse senine juhatuse liige ja turundusdirektor Katre Kõvask, kes on sellega esimene Eesti börsifirma naisjuht.

Tartu ülikoolis 1998. aastal majandusteaduse bakalaureusekraadi kaitsnud Katre Kõvask ei pea nais- ja meesjuhtide stereotüüpide loomist vajalikuks, määravad on siiski isikuomadused, teadmised ja kogemused. «Premia kogemuse põhjal võin väita, et meie meeskonda kuuluvad need inimesed, kes on osutunud konkurssidel kõige tublimateks,» lisas ta ja täpsustas, et Premia valib oma meeskonnaliikmeid alati väga hoolikalt, pidades tähtsaks ka uute inimeste sobivust ettevõtte kultuuriga. «Premia Foodsis olen töötanud praeguseks seitse aastat, tunnen ettevõtet, meie äri ja oma meeskonda. Selle ajaga oleme palju saavutanud ja ilma suurepärase meeskonnata ei oleks see olnud võimalik. Sihid on meil selged ja plaanid on paigas.»

Tartu ülikooli akadeemilist majandusharidust hindab Tartust pärit Kõvask heaks baasiks, et edasi õppida ja ka töist elu alustada. Tema enese jaoks oli pärast keskkooli lõppu Tartu ülikooli astumine loomulik valik, sest TÜ arstiteaduskonna on lõpetanud tema ema ning esimese Eesti vabariigi ajal töötas ülikoolis professorina tema vanavanaisa. «Teaduskonna valik oli siiski seotud väikese seiklusega, nimelt olin lapsena kindel, et minust saab arst, sisseastumisel viisin aga dokumendid õigusteaduskonda, millest napilt ühe punktiga välja jäin.» Kuni järgmise aasta sisseastumiskatseteni töötas ta ühes alustavas reklaamiagentuuris ja nakatus seal turunduspisikuga, mistõttu valis hoopis majandusteaduskonna. «Väliskaubandus lisandus turundusele seetõttu, et valdkond oli huvitav ja silmaringi oluliselt laiendav, turundust täiendav ning õppejõud olid samuti inspireerivad.»

Meeldejäävaimatest õppejõududest tõstab Kõvask esile praegust akadeemikut ja rahvusvahelise ettevõtluse professorit Urmas Varblast. «Tema loenguid ja ettekandeid püüan tänaseni jälgida nii palju kui võimalik. Urmas Varblase viimane väga huvitav ja mõtlemapanev loeng oli 2012. aasta Eesti toidutööstuse liidu aastakonverentsil.» Värvikaid ja nõudlikke õppejõude oli teisigi, kes samuti kujundasid toonaste majandustudengite silmaringi.

Kõvaski kursusel oli 150 inimest, ligi kolmandik kõneles emakeelena vene keelt, nii et suhtlemist ja ühiseid üritusi oli suure seltskonna tõttu õppetöö kõrval palju.

Nagu paljud tänapäeva tudengid, töötas ka praegune Premia juht juba kooli ajal, täpsemalt reklaamialal. 2000. aastal kutsus Premia Foodsi juhtimise peagi Kõvaskile üle andev Kuldar Leis noore naise tööle Tartu lähedal asuvasse joogitööstusesse AS Ösel Foods. Toonastel omanikel oli plaan tulla turule uute mahladega, millele oli tarvis välja mõelda kaubamärk ja turunduskontseptsioon. Kõvaski abil toodi turule tänini tugev ja elujõuline Aura kaubamärk. Seega on Kõvask alates 2000. aastast olnud seotud toidutööstusega. «Toit on hingega äri, kes sellest vaimustub, see niisama lihtsalt enam ala ei vaheta,» on Kõvask kindel ning soovitab ka praegustele üliõpilastele ennekõike julgust unistada ning teha seda, mis on hingelähedane.

Töö kõrvalt ei saa aga tippjuhtki unustada puhkamist. Kõvaski hinnangul on aeg, mil oli kombeks uhkustada sellega, et aastate kaupa ei puhatud, ümber saanud ning ka tema peab puhkust tähtsaks. «Ilma puhkuseta langeb produktiivsus, puuduvad värsked mõtted ning kannatab tegelikult terve meeskond. Seega püüan aastas paar-kolm nädalat selleks alati leida.» Kõvask peab lugu aktiivsest puhkusest ning tähtis on keskkonnavahetus, kuid suvisel ajal eelistab ta olla Eestis ja nautida siinset nappi, kuid ilusat suveaega.

Tartu ülikooli tudengite ette on Kõvask pärast lõpetamist sattunud aeg-ajalt külalislektorina ning puutunud TÜ teadlastega kokku tehnoloogia arenduskeskuse kaudu, millest on olnud abi nii Premiale kui ka paljudele teistele toidutööstusettevõtetele.

Kõvaski hinnangul on teadlaste ja ettevõtete vaheline koostöö võrreldes näiteks kümne aasta taguse ajaga palju paremas seisus. «Ettevõtjad julgevad pöörduda teadlaste poole, teadlased omakorda on valmis tegelema ettevõtjate probleemidega,» täpsustas ta. Koostöö saab veelgi edeneda vaid enama suhtlemisega, samuti peab Kõvast tähtsaks, et kõrgharidust andvad õppeasutused annaksid tänapäevast ja maailmatasemel haridust. «See viib ettevõtlust ja tervet meie majandust edasi.»

Premia juht möönab, et vahepealsetel aastatel on tekkinud palju kõrgharidust pakkuvaid õppeasutusi, mille tase ei ole ühtlane ja kus tulemuseks on muu hulgas erineva kvalifikatsiooniga ärijuhtide liiga suur hulk, samas kui tugevaid spetsialiste on väärtustatud märgatavalt vähem. «Isiklikult arvan, et tähtis on tasakaalustatus: vaja on nii ärijuhte, insenere, arste kui ka keemikuid ja füüsikuid ja nii edasi. Liiga palju ühele või teisele poole kaldu olles võib juhtuda, et tööturu vajadustele ei suudeta ülikooliharidusega õigel ajal reageerida.» Samuti on tema sõnul selge vahe, kas inimene saab hariduse akadeemilisest Tartu ülikoolist või mõnest rakenduskõrgkoolist. Ootused ja eeldused on nende õppeasutuste puhul erinevad, seda on tähtis tulevastele tudengitele õigesti edastada, et igaüks saaks teha õige ja just temale sobiva valiku.