Tudengite sügispäevade raames toimunud filmikonkursil osalemise tingimus oli, et autor peab olema tudeng ja film võib olla maksimaalselt 20 minutit pikk. Näitamisele tuli kogu materjal, mis korraldajatele saadeti, kokku kestis kahe vaatusega filmiseanss üle kolme tunni.

Tänavusele tudengifilmi konkursile saabus 24 filmi 22 filmitegijalt. Ka sellel aastal olid filmid jagatud kahte kategooriasse: filmientusiastide tööd ja filmiüliõpilaste tööd.

Filmientusiastide kategoorias, kus omavahel võistles seitse filmi, tuli võitjaks Tartu ülikooli ajakirjandustudengi Mihkel Tamme lühifilm «Korravalvur». Lisaks peaauhinnale, milleks oli Swedbanki poolt välja pandud 1000 eurot, pälvis film ka publiku lemmiku tiitli.

Tegu oli tabavalt humoorika teosega, mis käsitles ühiskonnas palju poleemikat tekitanud kooseluseadust. Vilde teatri näitleja Imbi Uibo kehastas homofoobset raamatukogutädi, kes tudengitel kiivalt silma peal hoidis, et raamatukogus midagi sündsusetut ei toimuks. Film hiilgaski just terava dialoogi ja hea näitlejatöö poolest. Kõigest kaks minutit kestnud võidutöö tõestas, et tudengifilmi konkursi võitmiseks ei pea film tingimata olema pikk ja keeruline, piisab heast huumorist.

Minule jättis sellest kategooriast kõige professionaalsema mulje Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 10. lennu tudengi Kristo Veinbergi lühifilm «Ettevaatamatus». Anton Tšehhovi samanimelisest novellist inspireeritud film käsitles hästi alkoholiga kaasnevat sotsiaalset survet. Tegu oli ühtlasi konkursi ainukese filmiga, mis ei kujutanud kaasaega, vaid jäi truuks Tšehhovi 19. sajandil kirjutatud novelli ajastule.

Kui Tšehhovi novellis oli peategelane enda valikutes ise süüdi, siis Veinbergi filmis oli Karl Edgar Tammi kehastatud peategelase näol tegu pigem lihtsalt saamatu vennikesega, kellele naised liiga tegid. Filmi puänt oli küll ettearvatav, ent sellegipoolest humoorikas. Lisaks heale stsenaariumile ja näitlejatööle võlus film ka korraliku kaameratöö ja muusikalise kujundusega. Samuti oli seal suurepäraselt jäädvustatud Viljandi idüll.

Kolmas terviklik film entusiastide kategoorias oli Kert Paidre «Kus on kontroll?», mis kajastas samuti noorte alkoholitarbimist ja kujutas keskkoolipidu ühe ja sama inimese kaine ja joobes vaatepunkti kaudu.

Päris häirivana mõjus Kristiina Jakimenko kahest osast koosnev film «Teispool silmavalgust», mis oli dokumentaalse sisuga ja aitas mõista maailma, milles pimedad inimesed elavad. Tegu oli väga ebatavalise filmiga, sest selles prooviti kujutada maailma pimedate silmade kaudu. Film koosnes vaid kiiresti liikuvatest värleleva valguskumaga ähmastest kaadritest, mille vaatamine tekitas iiveldust ja pani pea valutama. Silmad kinni teost kuulata oli samas aga huvitav ning mõtlemapanev.

Filmitudengite kategoorias võistles 17 filmi, kus oodatult domineerisid Balti filmi- ja meediakooli üliõpilaste tööd. Võitjaks osutus Paula Maria Vahtra lühidokumentaal «Word for Home», mis rääkis noorest ja andekast naisräpparist Karin Korobeinikovist.

Tegu oli südamliku looga neiust meeste pärusmaaks olevas maailmas. Filmis oli hästi tabatud tütre suhe oma perekonna ja lähedastega. Tabavalt oli suudetud jäädvustada generatsioonidevaheline erinevus, kui Karin esitas sünnipäevalauas istuvale vanaisale õnnesoovid räpiloona.

Žürii jagas välja ka kaks eripreemiat. Esimene läks Johan Kudu lühifilmile «To Go», mille näol oli tegu omamoodi kurva armastuslooga, mis rääkis kohvitopside raskest saatusest isikustatud võtmes. Teine eripreemia läks BFM-i tudengi Ivan Pavljutskovi magistritööna valminud filmile «See õige». Tegu oli tervikliku komöödiafilmiga, mis rääkis samuti õnnetust armastusest, kuid jättis lõpus vaatajate südamesse sooja tunde.

Filmitudengite kategoorias oli minu arvates mitmeid väga kõrgetasemelisi ja huvitavate sõnumitega filme. Kõige enam eristus teistest filmidest Priit Põhjala «Kallis kodu», mis suutis suurepäraselt edasi anda ühe kodu hõngu, kasutades selleks vaid ise meisterdatud detailiderohket nukumaja maketti ja argiseid koduseid helisid.

Rein Zobeli film «Äge» rääkis liigutava loo poisist, kes pärast kurdiks jäämist hakkas helisid otsima teiste meelte kaudu. Tegu oli küll enamjaolt tummfilmiga, kuid peamiselt madalaid kumisevaid toone kasutav helikujundus lisas filmile realistlikkust. Olari Oja film «Happy End» köitis kurjakuulutavate must-valgete kaadrite ja suurepärase musta huumoriga.

Anna Hintsi «Õnne manifest» naeruvääristas tänapäeva egoistlikku ja hedonistlikku edukusele orienteeritud ühiskonda, kus kõike mõõdetakse rahas ja loeb ainult väline kuvand. Tegu oli konkursi kõige sümbolistlikuma filmiga ja selles oli päris mitmeid meeldesööbivalt efektseid kaadreid.

Selle aasta tudengifilmi konkursil oli filmide tase üldises plaanis väga kõrge. Ekraanil figureeris palju tuntud Eesti näitlejad ja kohati võis unustada, et tegu on tudengite loominguga. Filmid olid küll hindamiseks jagatud kahte kategooriasse, kuid neid näidati läbisegi ja filmientusiastide tase ei jäänud professionaalidele väga palju alla.

Teemad, mida filmides kajastati, olid seinast seina, kuid siiski suuremas osas tudengeid puudutavad. Valdavalt olid filmid huumorivõtmes, kuid leidus ka kurvema alatooniga filme. Kajastatud olid nii päevapoliitilised kui ka igavikulised teemad, nagu usk ja armastus. Nii mõnedki filmid olid tegelikult valminud juba mõned aastad tagasi ja mujalgi auhindu kogunud.

Parimate tudengifilmide valimine toimus Tartu sügispäevade tudengifestivali raames 16. oktoobril Tartu Elektriteatris.

VAATA: Filmientusiastide kategoorias ja publiku lemmikuna võidutsenud Tartu ülikooli ajakirjandustudengi Mihkel Tamme lühifilm «Korravalvur».