Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide stipendiumikonkursil „Naised teaduses“ said stipendiumi Eesti teadlastest Mari Tõrv, Kadri-Ann Pankratov ja Marju Himma.

Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor ning analüütilise ja füüsikalise keemia teadur Mari Tõrv pälvis stipendiumi loodusteaduste, inseneeria ja tehnoloogia ning meditsiini valdkonna doktorite kategoorias teadusprojekti „Inimsäilmetest mineviku rituaalideni“ elluviimise toetuseks.

Tõrv uurib muistsete inimeste bioloogilist ja kultuurilist mitmekesisust, rõhutades inimkeha kahesust: keha on nii ajalooline ja kultuuriline konstruktsioon kui ka bioloogiline ja füüsiline objekt.

„Arheoloogina uurin mineviku eluviise ja surmakultuuri eelkõige inimsäilmete kaudu. Ehkki biomolekulaarse arheoloogia meetoditega on saadud väga palju teada mineviku eluviisidest, on neid meetodeid matusekombestiku uurimisel rakendatud kasinalt. Samas jääb ilma elukaare lõpp-punkti rituaale mõistmata inimloomuse tabamine aegruumis poolikuks. Seetõttu on tänapäeva läänemaailmas tabuteemana käsitletava surma uurimine hädavajalik,“ rääkis Tõrv.

Tartu Ülikooli tehnoloogia nooremteadur Kadri-Ann Pankratov sai stipendiumi loodusteaduste, inseneeria ja tehnoloogia ning meditsiini valdkonna doktorantide kategoorias. Tema teadusprojekt on „Tehisintellekti kodeerimine robotite kehadesse vedeliku abil“.

Pankratovi teedrajava uurimistöö keskmes on ulmeline bioinspireeritud pehmerobootika. Kui tavakujutluses on robotid juhtmepundardega ühendatud mehaanilised masinavärgid, siis tema eesmärk on välja töötada ööliblikatest inspireeritud robotite kunstlik vereringesüsteem, mis vahendab kommunikatsiooni ja energiaülekannet ning võimaldab kasvu.

„See lubaks tulevikus laiendada robotite kasutusvaldkonda ja luua neile võime kohaneda muutuvates olukordades, näiteks tundmatutes keskkondades või katastroofipaikades otsingu- ja päästetöödel,“ ütles Pankratov.

Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessor Marju Himma sai stipendiumi sotsiaalteaduste doktorite kategoorias, et viia ellu teadusprojekt „Arutlev teaduskommunikatsioon“.

Oma uuringus katsetab Himma arutleva teaduskommunikatsiooni teoreetilist kontseptsiooni ja rakendab mudelit, mida uurimisrühmad ning teadusametnikud saavad praktikas rakendada. Tema sõnul on teaduskommunikatsioon pikka aega olnud peamiselt meediakeskne ja järginud n-ö defitsiidimudelit, kus teadlased edastavad oma uuringute tulemusi ühiskonna teadmuslünga täitmiseks.

„Selle tulemusena on suhtlus ühesuunaline, mis on vähendanud teaduse ja ühiskonna vahelist usaldust ja võimalik, et aidanud kaasa ka tõenduspõhisest maailmapildist võõrandumisele. Seega on oluline liikuda arutleva kommunikatsiooni poole. Viimane seab keskmesse info vastuvõtjate vajadused ja huvid ning annab teadmisi edasi dialoogiliselt, mõtestatult ja mõjusamalt,“ ütles Himma.

7000 euro suurune stipendium tähistab tunnustust senise töö eest ja see on mõeldud edasise teadustöö tegemiseks oma valdkonnas. Kolmele stipendiumile kandideeris 29 teadlast, neist 21 loodusteaduste, inseneeria ja tehnoloogia ning meditsiini valdkonnas ning 8 sotsiaalteaduste valdkonnas. Stipendiumide eesmärk on toetada ja innustada naisi nende teadlaskarjääris. Eesti laureaatidele väljaantavaid stipendiume rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.