Geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman meenutab, et pärast Belgias veedetud järeldoktorantuuri Tartu Ülikooli naastes soovitasid kogenud kolleegid tal hooga edasi minna ning taotleda Euroopa Teadusnõukogu (ERC) uurimistoetust.

ERC ei ole lihtsalt üks suurimaid alusuuringute rahastajaid Euroopas, vaid selle grandi saamine on kahtlemata üks prestiižikamaid tunnustusi teadlase senise töö eest.

Mainekaid ERC grante olid Tartu Ülikooli teadlased varemgi taotlenud ja saanud, kuid kuus aastat tagasi loodud grandikeskuse analüüs näitas potentsiaali olla mainekate ERC grantide taotlemisel ja saamisel varasemast palju edukam. Taotluste hulga suurendamiseks on ülikoolis välja töötatud mitu toetusmeedet, millest seni mahukaim on ergutusgrant teadlastele, kes kaaluvad ERC toetuse taotlemist.

Tamman, kes oli alles oma töörühma üles ehitamas, sai ERC grandi taotlemiseks aja maha võtta just tänu ülikooli ergutusgrandile. See aitas tal muu hulgas maksta grandikeskuse kirjutamisüksuse konsultatsioonide eest, saada abi projektikirjutamisel ja eelarve koostamisel. Eriti oluliseks pidas Tamman aga grandikeskuse innustavat tuge, mis aitas end taotluse kirjutamise pikas protsessis kokku võtta.

„Kartsin, et äkki läheb mu suur pingutus tühja ja peaks hoopis midagi käegakatsutavamat ette võtma. Paar korda olin kirjutamisest väga väsinud, aga õnneks toetati mind neil hetkedel, nii et suutsin pühenduda kuni lõpuni välja,“ meenutab Tamman. Eelmisel aastal ta soovitud ERC grandi saigi.

Käitumisgeneetika kaasprofessorit Uku Vainikut ajendas ERC granti taotlema peamiselt huvi saada oma teadustöö tegemiseks mainekas ja suhteliselt väikese aruandlusega rahastusallikas. Ahvatles ka võimalus võtta ergutusgrandi toel aeg kirjutamiseks maha.

„Sain tänu ergutusgrandile maksta nii konsultatsioonide eest kui ka näiteks graafilisele disainerile ja intervjuutreenerile, et oma võimalusi parandada, aga leida ka oma väikeste kaksikute hoidmiseks abilisi, et vabanenud ajal grandikeskuse konsultandiga ajurünnakut teha ja granditaotlust kirjutada.“ räägib Vainik.

Mitmesugused grandivõimalused

ERC grante saab taotleda kõigis teadusvaldkondades taotleja akadeemilisest karjäärist olenevates kategooriates. Omaette grandid on alustavale teadlasele (ingl starting grant), väljakujunenud teadlasele (consolidator grant) ja kogenud teadlasele (advanced grant).

Peale selle on veel sünergiagrandid (synergy grant), mille abil tippteadlased saavad teha koostööd, ja eksperimentaalarendustoetus (proof of concept grant) selleks, et mõni ERC projekti käigus tekkinud uuenduslik tehnoloogia või meetod „müügikõlblikuks“ arendada.

Uku Vainiku sõnul on ERC grantide taotlemisel oluline julge pealehakkamine ja võimalikult paljude inimestega mõtete vahetamine, sest ideed küpsevad diskussioonides.

„Mina alustasin oma ERC taotluse kirjutamise plaane hoopis teise ideega. Päriselt realiseerunud kavani jõudsin alles pärast seda, kui olin oma mõtteid mitme Eesti ja välismaa teadlasega põrgatanud,“ ütleb Vainik.

Hedvig Tamman nendib, et ei ole olemas ideaalset taotlust, mis grandi saamise garanteeriks, eriti sellist, mis oleks ühtaegu riskantne ja mõjukas, nagu ERC taotlustelt oodatakse. Läbimõeldud taotluse kirjutamiseks on vaja püsivust ja hoolt, abi on nii enda ja kolleegide kogemustest kui ka grandikeskuse nõuannetest.

„Stardigrandil on suur kaal noore teadlase iseseisvumisel ja tema sihikindluse tõestamisel. Hilisema järgu grantide puhul muutub oluliseks taotluse idee ja teadlase mõjukus. See müstiline x-faktor, mis tagab taotluse rahuldamise, on aga lõpuks vist ikkagi õnn,“ ütleb Tamman. Õnnele saab ise kaasa aidata sellega, kui kirjutada põhjalik ja läbimõeldud taotlus.

Tartu Ülikooli teadlased on seni kõige edukamad olnud alustava teadlase grandi kategoorias, mille taotlemiseks võib doktorikraadi kaitsmisest möödas olla kaks kuni seitse aastat. Alates 2009. aastast on alustava teadlase grandi saanud viis teadlast. Alustava teadlase grandi tingimustele vastavaid teadlasi on ülikooli akadeemilistest töötajatest umbes 18%.

Väljakujunenud teadlase granti antakse välja alates 2013. aastast. Tartu Ülikoolis on selle taotlemiseks tööea poolest sobivate (7–12 aastat doktorikraadi kaitsmisest) teadlaste osakaal kõige väiksem – umbes 8%.

Suuremat huvi on näha kogenud teadlase grandi taotlemisel. Põhjuseks on tõsiasi, et umbes pool ülikooli akadeemilistest töötajatest kuulub sellesse kategooriasse, sest neil on doktorikraadi kaitsmisest möödas vähemalt 10 aastat.

Teadusprorektor Mari Moora sõnul on ülikool alates ergutusmeetme käivitamisest investeerinud sellesse arengufondist umbes 400 000 eurot. ERC grantidega on ülikooli sisse toodud aga ligi 15 korda suurem summa.

„ERC grandi ambitsiooni olemasolu parandab teadlase töö kvaliteeti, sest granti pole mõtet taotleda, kui rahvusvahelisel tasemel kõrget teaduslikku taset ette näidata pole,“ ütleb Moora.

Välisrahastusest laiemalt

Tartu Ülikooli teadlaste üldine aktiivsus ja edukus mitmesuguste rahastusmeetmete rakendamisel on samuti aasta-aastalt kasvanud: viimastel aastatel on taotluste edukuse määr olnud 35%. 2024. aasta alguses oli tulemuse ootel 167 välisrahastajatele esitatud taotlust.

Rahastuse edukas taotlemine väljendub selgelt ka uute teadus- ja arendustegevuse lepingute kogusummas, mis on viimastel aastatel püsinud üle 20 miljoni euro. Mullu kasvas välisrahastuse maht 42 miljoni euroni, kusjuures võrreldes näiteks 2021. aastaga oli tõus lausa kolmekordne.

Nende andmete põhjal võib kindlalt väita, et välisrahastus on Tartu Ülikoolis viimastel aastatel jõuliselt kasvanud; seda kinnitab nii esitatud taotluste edukus, lepingute maht kui ka välistoetuste osakaal põhieelarves.

Teadusprorektor Mari Moora hinnangul näitab edukus ERC grantide taotlemisel alusteaduste kõrget rahvusvahelist taset.

„Ergutusmeede on innustanud teadlasi ERC taotlusi esitama, ja nii pole edenenud mitte ainult teadustöö kvaliteet, vaid tõusnud ka Tartu Ülikooli teaduse tase üldiselt. Kahjuks pole me eriti innukad ega edukad olnud aga Marie Skłodowska-Curie meetme järeldoktoriõppe stipendiumi kasutama. Ometi peaks seda tegema, sest selle grandi saamine on karjäärietapis sarnane kvaliteedimärk nagu ERC grant hiljem,“ tõdeb Moora.

---

Uus toetus ülikooli arengufondist

Teadlased, kes juba juhivad Euroopa Teadusnõukogu projekti või juhendavad programmi „Euroopa horisont“ Marie Skłodowska-Curie meetme kaudu Tartu Ülikooli tulnud järeldoktorit, saavad alates sellest aastast ülikooli arengufondist preemiat.

Preemia mõte on tunnustada tippteaduse tegemise ja kõrgetasemelise järelkasvu koolitamise eest ning seda võidakse maksta mis tahes teadusvaldkonnas.

ERC preemia saavad kõik ERC grandihoidjad. Selle eesmärk on toetada ERC projekti ja uurimisrühma planeeritud tegevuste elluviimisel. Alustava teadlase ERC grandi saanutele eraldatakse viie aasta vältel 10 000 eurot aastas, väljakujunenud ja kogenud teadlase ERC grandi saanutele sama perioodi jooksul 12 000 eurot aastas.

Preemia kasutamine on vaba, näiteks saab seda kasutada grandis abikõlbmatuteks kuludeks, tegevusteks, investeeringuteks. Kuna preemia saab välja võtta seitsme aasta jooksul alates määramisest, on võimalik see lükata projekti lõppu, et toetada uurimisrühma jätkamist ka pärast ERC grandi lõppu. Täpsemad tingimused lepitakse kokku grandikeskuse koordinaatoriga.

Teadusprorektor Mari Moora ütleb, et uus meede – ülikooli pakutav preemia edukaks osutunud granditaotluse puhul – toimib sarnaselt ergutusgrandiga, aga on sellest suurem ja pikaajalisema mõjuga. See peaks andma taotlejale kindluse, et ülikool hoiab ja toetab oma suurepäraseid teadlasi.

„Viie aasta pärast oleme loodetavasti oluliselt kasvatanud Marie Skłodowska-Curie meetme järeldoktorite arvu ja jätkame ERC edukusega vähemal samal tasemel kui praegu,“ usub Mari Moora.

„Seda viimast on muidugi raske ennustada, sest Ühendkuningriik on „Euroopa horisondi“ raamprogrammis tagasi ja konkurents on seetõttu palju tihedam. Aga aktiivsust ja edukust on vaja suurendada ka teistes raamprogrammi rahastamisvahendites, sest ilmselt pole kaugel aeg, kui Eesti arvatakse [Euroopa Liidu juhtivate teadusriikide ja mahajääjate lõhe vähendamiseks mõeldud] osaluse laiendamise erimeetmest välja. Selles erimeetmes oleme seni olnud erakordselt edukad ja loodan, et jätkame tõusulainel, kuni Eesti veel sinna kaasatud on.“

Andmete analüüs kinnitab, et Tartu Ülikooli teadlased on nii ERC grantide kui ka üldisemalt välisrahastuse taotlemisel järjest edukamad. Peale on kasvamas uus põlvkond noori teadlasi, kes on asunud jõuliselt seda trendi jätkama.

Makroökoloogia kaasprofessor Carlos Pérez Carmona, gaasfermentatsiooni tehnoloogiate kaasprofessor Kaspar Valgepea ja geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa pälvisid 2023. aasta ERC taotlusvoorus väljakujunenud teadlase grandi. FOTOD: Andres Tennus