Novembrist jaanuari lõpuni kaitsti Tartu Ülikoolis kokku 36 doktoritööd. Noored teadlased uurisid kõige muu hulgas keskkonnamuutuste mõju, mitme haiguse ravivõimalusi, privaatsuse kaitsmist andmekogumisel ja vene kirjandust. Kaitsmisele tulevaid väitekirju saavad huvilised lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Mari Aigro kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktoritööd „In any case? Estonian spatial cases as argument markers“ („Eesti keele kohakäänded argumendimarkerite rollis“).

Igal tegusõnal on argumendistruktuur ehk kindel paigutus suhtes teatud käänetega, mille abil saame teada, kes või mis osales verbi kirjeldatud sündmuses. „Vaatama“ kasutab argumendistruktuuri nimetavas käändes vaatajaga ja osastavas käändes vaadatavaga. „Unistama“ kasutab aga struktuuri, kus unistaja on nimetavas ja unistamise objekt seestütlevas. Doktoritöö annab hulga uusi teadmisi sellest, kuidas täpselt on eri käänded tegusõnade teenistuses. Töö tulemused on tähtsad keelteüleses perspektiivis, arvestades morfoloogiliselt rikaste keelte, nt eesti keele olulisust käänete ja nende süntaktilise funktsiooni uurimisel.

Juhendajad kaasprof Virve-Anneli Vihman ja lektor Merilin Miljan (Tallinna Ülikool), oponent prof Dagmar Divjak (Birminghami Ülikool).

Pema Choedon kaitses folkloristika alal doktoritööd „Unseen homeland: the construction of Tibet in the diaspora“ („Tundmatu kodumaa: välistiibetlaste ettekujutused Tiibetist“).

Tiibetlaste piirkondlikud ja usulised erinevused mängivad oma osa nii Tiibetis kui ka mujal elavate tiibetlaste elus ning lahkarvamused põhjustavad mitmesuguseid sotsiaalseid pingeid. Traditsioonist ja kultuurist on Tiibetis saanud aga vahendid, mille abil tiibetlaste enamus surub alla vähemust, kes ei jaga veendumust, et tiibetlaste ühtsus on vajalik ülimaks eesmärgiks: Tiibeti vabastamiseks. Folkloristikat ja sotsiaalantropoloogiat siduvas doktoritöös analüüsitivälistiibetlaste ettekujutusi oma kodumaast „Miss Tiibeti“ iludusvõistluse, riigioraakli ja poliitiliste karikatuuride näitel.

Juhendajad prof Ülo Valk ja kaasprof Anastasiya Astapova, oponent prof Charles Ramble (Kõrgemate Õpingute Praktiline Kool (EPHE), Prantsusmaa).

Ekaterina Iashchuk kaitses vene ja slaavi filoloogia alal doktoritööd „Творчество М. Н. Загоскина в процессе формирования русской национальной идеологии“ („Mihhail Zagoskini looming vene rahvusideoloogia arengu kontekstis“).

Populaarse vene kirjaniku Mihhail Zagoskini (1789–1852) ilukirjandusliku proosa seotust rahvusluse ideoloogiaga ei ole varem uuritud. Doktoritöös analüüsitakse vene rahvusliku ideoloogia kujunemise ning arhaistide ja novaatorite vastandumise ajal kirjanduses alustanud Zagoskini loomingulise süsteemi arengut. Kirjaniku loodud narratiivsed skeemid ja ajaloolised müüdid köitsid kogu oma näilise intellektuaalse piiratuse juures nii tema kaasaegseid, kui köidavad ka meie aja lugejaskonda, kelle arusaamad ajaloolisest minevikust ja olevikust on siiani suuresti sõltuvuses romantilisest natsionalismist ja impeeriumimeelsest ideoloogiast.

Juhendaja em-prof Ljubov Kisseljova, oponendid prof Wasilij Szczukin (Jagelloonide Ülikool Krakówis) ja kaasprof Pavel Lavrinec (Vilniuse Ülikool).

Anton Malmi kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktoritööd „The production of Estonian palatalization by Estonian and Russian speakers“ („Eesti ja vene emakeelega kõnelejate eesti keele palatalisatsiooni hääldamine“).

Sõnad koosnevad häälikutest ja väiksed muudatused sõnade hääldusviisis võivad tähendust kergesti muuta. Üht sellist muudatust nimetatakse palatalisatsiooniks ehk peenenduseks. Doktoritöös selgus, et palatalisatsiooni planeeritakse juba alates sõna algusest ning keel on juba alguses palju kõrgemas asendis, et kõne oleks sujuvam. Kõige suuremad muutused olid näha peamiselt kaashäälikule eelnevas täishäälikus, mitte palataliseeritud kaashäälikus endas. Ka kõneleja emakeelel on tema hääldusele tugev mõju ja see põhjustab aktsenti. Doktoritöö tulemusi võib kasutada suuniste andmiseks keeleõpetajatele ja -õppijatele.

Juhendajad kaasprof Pärtel Lippus ja vanemteadur Einar Meister (Tallinna Tehnikaülikool), oponent Claire Nance (Lancasteri Ülikool).

Marie-Luise Meier  kaitses germaani-romaani filoloogia alal doktoritööd „Gender in games – methodology and analysis“ („Sugu mängudes – metodoloogia ja analüüs“). 

Videomängud on üha populaarsemad, neist on saanud üks kasumlikemaid meelelahutusvorme. Mängudes esitatakse kultuurilisi väärtusi, norme ja tavasid, kuid need ka annavad neisse oma osa. Doktoritöö eesmärk oli luua süsteemne metodoloogia soo uurimiseks mängudes, arvestades videomängude kui mitmemõõtmelise meediumi eripärasid ning kombineerides humanitaar- ja sotsiaalteaduste jm meetodeid. Loodud raamistik pakub kolmemõõtmelist ülevaadet videomängudes esindatud soost ning aitab paremini mõista videomänge kui oma olemuselt performatiivseid meediume.

Juhendajad prof Raili Marling ja kaasprof Maria Murumaa-Mengel, oponendid kaasprof Veli-Matti Karhulahti (Turu Ülikool) ja PhD Andrei Nae (Bukaresti Ülikool).

Alessandra Morrone  kaitses ajaloo alal doktoritööd „Children of the Grave: a multidisciplinary study of non-adult diet and disease from medieval and early modern southern Estonia“ („Vaikuse lapsed: Lõuna-Eesti kesk- ja varauusaegsete laste toitumise ja tervise multidistsiplinaarsed uuringud arheoloogilise ainese põhjal“). 

See on esimene valdkonnaülene Eesti ja Baltikumi laste ja noorukite luustike uurimisele keskenduv töö, milles antakse ülevaade lapsepõlveaegsest tervisest, laste sotsiaalsest rollist, põhitoidusest ja toidukultuurist 13.–17. sajandi Eestis. Tulemused näitavad, et laste toit sarnanes tollal täiskasvanute omaga, kuid oli linnas ja maal erinev. Töös esitatakse esimest korda andmed kesk- ja varauusaegse laste imetamise ja lisatoiduga alustamise aja kohta. Uurimistöös kombineeritud meetodid avavad uusi võimalusi laste ja teiste sotsiaalsete vähemusrühmade mõistmiseks meie piirkonnas.

Juhendajad kaasprof Ester Oras, teadur Mari Tõrv ja prof Dario Piombino-Mascali (Vilniuse Ülikool), oponent prof Sian Halcrow (Otago Ülikool).

Andrei Solovev kaitses vene ja slaavi filoloogia alal doktoritööd „Проблема „Россия и Европа“ в русских литературных путешествиях (Фонвизин – Карамзин – Достоевский)“ („Probleem „Venemaa ja Euroopa“ vene reisikirjades (Fonvizin, Karamzin, Dostojevski)“).

„Venemaa ja Euroopa“ on üks uue aja vene kirjanduse, kriitika ja publitsistika võtmetähtsusega probleeme. 18.–19. sajandil hakkas venelaste suhtumine Euroopasse kujunema omaette kirjeldusobjektiks. Doktoritöös käsitletavadFonvizini, Karamzini ja Dostojevski teosed on kõige tähelepanuväärsemad näited pettunud reisija, naiivse reisija, vene reisija ja vene eurooplase mudelite konstrueerimisest. Need, varem uurimata mudelid on vene reisikirjanduses kõige mõjukamad. Vaadeldud reisikirjade spetsiifika seisneb selles, et need ei sisalda reisija refleksiooni mitte lihtsalt iseenda, vaid ka selle kohta, kuidas venelased Euroopasse suhtuvad.

Juhendaja em-prof Ljubov Kisseljova, oponendid prof Maria Plioukhanova (Perugia Ülikool) ja kaasprof Tatiana Smoliarova (Toronto Ülikool).

Triin Todesk kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktoritööd „Ogdžyk töd ‘I do not know that well’: džyk as a degree expression with verbs in Komi“ („Ogdžyk töd ‘ma väga hästi ei tea’: džyk tegusõnade määraväljendina komi keeles“).

Enamikus uurali keeltes moodustatakse omadus- ja määrsõnade keskvõrret kindla võrdlusliite abil. Näiteks eesti keeles on see liide -m (kiire > kiirem), komi keeles -džyk (ödjö ’kiire’ > ödjödžyk ’kiirem’). Kui aga eesti keeles piirdub võrdlusliite -m kasutamine omadus- ja määrsõnadega, siis komi keeles võib -džyk liituda veel ka näiteks nimi-, ase- ja tegusõnadega, lisaks tugevdades või rõhutades sõna väljendatavat tähendust. Doktoritöös leiti, et -džyk võib väljendada ka tegevuse sagedust või hulka ning koos eituses tegusõnaga tegevuse mõõdukust, millega näidatakse seda, et tegevus ei õnnestunud täielikult või et seisund ei ole soovikohane. Lisaks selgus, et -džyk’i liitumine tegusõnadega on võrreldav sellega, kuidas kombineeruvad tegusõnadega määrsõnad, nt rohkem ja palju.

Juhendaja prof Gerson Klumpp, oponent prof Rogier Blokland (Uppsala Ülikool).

Maria Tuulik kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktoritööd „Adjektiivide süstemaatiline polüseemia eesti keeles tajuadjektiivide näitel“.

Viimaste kümnendite jooksul on sõnaraamatute formaat nihkunud paberkujult elektrooniliseks ning koos sellega on ka Eesti leksikograafia muutunud korpuspõhiseks ja liigub (pool)automaatsete lahenduste suunas. Seetõttu on kasvanud vajadus täpsema semantilise märgendamise ja süsteemsema esituse järele. Doktoritöö on esimene katse eesti keeleteaduses selgitada tajuga seotud omadussõnade süstemaatilisi tähendusmustreid ehk polüseemiamalle. Nii süstemaatilise polüseemia mallide selgitamise kui ka adjektiivi korpusprofiili loomise rakenduslik siht on hõlbustada sõnastikutööd ja aidata kaasa omadussõna täpsemale esitusele leksikograafias.

Juhendajad prof Renate Pajusalu ja Margit Langemets (Eesti Keele Instituut), oponent Ulla Vanhatalo (Helsingi Ülikool).

Sotsiaalteaduste valdkond

Innocent Kwame Bedi kaitses haridusteaduse alal doktoritööd „Determining school heads’ practices aimed at ensuring school quality and the resulting job stress factors: a study of senior high school heads in Ghana“ („Koolijuhtide tegevus kooli kvaliteedi tagamisel ja sellest tulenevad stressitegurid: Ghana koolijuhtide uuring“).

Nii nagu ühiskond, muutuvad ka koolijuhtide tööülesanded üha mitmetahulisemaks. Ka tööstress mõjutab koolijuhtide rahulolu ning tegevust kooli kvaliteedi parandamisel ja paremate õpiväljundite saavutamisel. Doktoritöös selgus Ghana koolijuhte uurides, et tööstressi mõjutavad juhi vanus ning kooli tüüp ja klassifikatsioon. Vanus ja ametikoht avaldavad mõju tööga rahulolule, ametikoht ka tööülesannete täitmisele. Negatiivne mõju on ka õpetajate supervisiooniga kaasnevatel raskustel, ressursside nappusel, õpetajate vähesel toel ja bürokraatial. Uurimistulemuste põhjal saab anda praktilisi soovitusi, kuid edasistes uuringutes tuleb koolijuhtide tegevust uurida suurema valimi peal ja töötada välja strateegiad koolijuhtide toetamiseks.

Juhendajad em-dots Hasso Kukemelk ja kaasprof Emanuele Bardone, oponent prof Jan Heystek (Lõuna-Aafrika Vabariigi Loodeülikool).

Martin Kolnes kaitses psühholoogia alal doktoritööd „Appraisal driven modulation of attention control“ („Afektiivsete tõlgenduste mõju tähelepanu kontrollile“).

Seni on emotsionaalse tähelepanu seletamisel rõhutatud emotsiooniga kaasnevat positiivset või negatiivset tunnet. Näiteks on rõhutatud, et negatiivsed stiimulid, nt kellegi vihane nägu, haaravad tähelepanu just tänu negatiivsele sisule ja sellest tekitatud tundele. Doktoritöö uuringutulemused aga kinnitasid, et tähelepanu juhib olukorra tajutud olulisus, mitte selle positiivsus või negatiivsus. Näiteks võib negatiivne emotsioon tekkida sellest, kui sündmus on oluline, aga ei ole kooskõlas hetke eesmärkidega. Lisaks selgus, et mõningad emotsiooni efektid tähelepanu mehhanismidele ei pruugi olla kaugeltki nii selged, kui varasemas kirjanduses on näidatud.

Juhendajad kaasprof Andero Uusberg ja prof Jüri Allik, oponent prof Annekathrin Schacht (Göttingeni Ülikool).

Lelde Luik kaitses politoloogia alal doktoritööd „Re-evaluating the role of representative institutions in radical democratic theory: lessons from democratic identity construction in Latvia“ („Esindusinstitutsioonide rolli ümberhindamine radikaalse demokraatia teoorias: demokraatliku identiteedi konstrueerimise õppetunnid Lätist“).

Doktoritöös uuritakse Läti näitel kodanike võõrandumist oma poliitilistest esindajatest ja usaldamatust nende vastu radikaalse demokraatia vaatenurgast. Radikaalsed teoreetikud peavad neid probleeme neoliberaalse demokraatia kriisi tagajärgedeks ja pooldavad uute kollektiivsete subjektsuste kujunemist, mis vastustaks olemasolevad hegemooniad. Doktoritöös väidetakse, et demokraatlike institutsioonide sümboolse rolli käsitlused vajavad värskendamist – neis peaks arvesse võtma olemasolevate poliitiliste süsteemide radikaalset kriitikat ja pakkuma uusi esindusinstitutsioonide vorme, et tulla toime demokraatia nüüdisaegsete proovikividega.

Juhendaja prof Viacheslav Morozov, oponent prof Mark Devenney (Brightoni Ülikool).

Pierre Clément Thévenin kaitses õigusteaduse alal doktoritööd „Soviet and Russian approach to the law of the sea: liberalism and local resistance“ („Nõukogude Liidu ja Venemaa käsitus mereõigusest: liberalism ja kohalik vastupanu“).

NSV Liit sai 1960. aastate lõpus mõjukaks mereriigiks. Doktoritöös selgitatakse, kuidas tänapäeva Venemaal kasutatakse ja mõistetakse mereõigust ning kuidas seda mõisteti Nõukogude Liidus kui Venemaa õiguseellases. Venemaa pooldab siiani liberaalset mereõiguse käsitust, mille keskmes on püüd kaitsta avamerevabadust ning vaba juurdepääsu merevaradele. Samas on Nõukogude Liidu ja Venemaa valitsus või selle doktriin pidanud mõnd merd ajalooliselt endale kuuluvaks (Arktika mered ja Aasovi meri) ning üritanud mereõiguse konventsioonist mööda minnes ja ajaloolistele argumentidele tuginedes seal endale rohkem õigusi saada.

Juhendaja prof Lauri Mälksoo, oponent prof Erik Franckx (Brüsseli Vaba Ülikool).

Meditsiiniteaduste valdkond

Marilin Ivask kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Transcriptomic and metabolic changes in the WFS1-deficient mouse model“ („Transkriptoomilised ja metaboolsed muutused WFS1-puudulikkusega hiiremudelis“).

Wolframi sündroom (WFS) on haruldane pärilik haigus, mida iseloomustavad lapseeas algav insuliinist sõltuv suhkurtõbi, nägemisnärvi kahjustus, magediabeet, kurtus ja mitmed neuroloogilised häired. Haigust põhjustavad mutatsioonid WFS1 geenis. Doktoritöö eesmärk oli leida hiiremudelis WFS1-puudulikkusest tingitud võimalikke transkriptoomilisi ja metaboolseid muutusi, mis soodustavad WFS sümptomite arengut. Näiteks leiti, et WFS1 puudulikkus põhjustab transkriptoomilisi muutusi hüpotaalamuses, hipokampuses ja pankrease Langerhansi saartes, mis soodustavad mitmesuguste haigusega seotud endokriinsete, neurodegeneratiivsete ja käitumuslike sümptomite teket ning süvenemist.

Juhendajad prof Sulev Kõks ja em-prof Atso Ilari Raasmaja (Helsingi Ülikool), oponent kaasprof Kirsi A. Virtanen (Turu Ülikool).

Jüri Lieberg kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Results of surgical treatment and role of biomarkers in pathogenesis and risk prediction in patients with abdominal aortic aneurysm and peripheral artery disease“ („Kirurgilise ravi tulemused ja biomarkerite seos haiguse patogeneesi ning riskiga kõhuaordi aneurüsmi ja alajäseme arterite haigusega patsientidel“).

Kõhuaordi aneurüsm (AAA) on aordi raske haigus, mille eluohtlik tüsistus – rebend – põhjustab suremust üle 80%. Seetõttu on haiguse õigeaegne diagnoosimine ja ravi väga olulised. Alajäseme arterite haigus (PAD) on süsteemse ateroskleroosi ilming, mille levimus 60–90-aastaste seas on umbes 18%. Doktoritöös hinnati kirurgilise ja endovaskulaarse ravi tulemusi AAA ja PAD põdejatel ning uuriti funktsionaalsete ja biokeemiliste markerite rolli haiguse patogeneesis ja riskis. Näiteks leiti, et neli aminohapet ja neli fosfatidüülkoliini olid AAA põdejatel tervetega võrreldes statistiliselt oluliselt väiksemas kontsentratsioonis. PAD puhul oli üldise ning südame-veresoonkonnahaigustesse suremuse risk aga sõltumatult seotud väikeste arterite kahanenud elastsusega.

Juhendaja prof Jaak Kals, oponent prof Kevin Mani (Uppsala Ülikool).

Marko Murruste kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Short- and long-term outcomes of surgical management of chronic pancreatitis“ („Prospektiivne uuring kroonilise pankreatiidi kirurgilise ravi lähi- ja kaugtulemustest“).

Ülikooli kliinikumi kirurgiakliinikus opereeritud 166 patsiendi andmetel põhinevas doktoritöös leiti, et kroonilise kõhunäärmepõletiku ehk pankreatiidi tõttu opereeritud patsientide suremus on 1,8 korda suurem kui ülejäänud elanikkonnal, seejuures jätkuva alkoholitarvitamise korral 2,7 korda suurem. Surmapõhjuste analüüsimisel selgus, et 75% patsientidest suri nende haiguste tüsistustesse, mille tekkes on suur mõju alkoholi tarvitamisel ja/või suitsetamisel. Samuti mõjutasid seda kaasuvad haigused, pankrease puudulikkus, kehakaalu langus, aga ka töötus. Uuring näitas, et tüsistuste kõrvaldamisel ja valdavalt ka uute tekke vältimisel on tõhus tüsistuste peamisi tekkemehhanisme arvestav kirurgiline ravi.

Juhendajad prof Urmas Lepner ja prof Peep Talving, oponent prof Eduard Jonas (Kaplinna Ülikool).

Sanna Puusepp kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Comparison of molecular genetics and morphological findings of childhood-onset neuromuscular disorders“ („Lapseeas alanud pärilike neuromuskulaarsete haiguste molekulaargeneetiliste ja morfoloogiliste uuringutulemuste võrdlus“).

Lihasbiopsia roll on diagnostikas muutumas, sest tänapäeval on võimalik kogu eksoomi sekveneerimisega uurida kõiki geene korraga. Doktoritöös uuriti 70 päriliku neuromuskulaarse või mitokondriaalse haiguse kahtlusega patsienti, kellest 44-l leidis kinnitust geneetiline diagnoos. Lihasbiopsial oli paljudel juhtudel diagnostilises protsessis tähtis osa, peale selle andsid lihaskoest tehtud uuringud väärtuslikku lisateavet paljudel juhtudel, kus geneetilisel analüüsil leiti varem kirjeldamata geenivariant, tuvastati muutused kandidaatgeenis või kus leide polnudki. Samas ei andnud enamikul peamiselt kesknärvisüsteemi mõjutava haigusega patsientidel lihasbiopsia teavet juurde.

Juhendajad prof Katrin Õunap ja prof Werner Stenzel (Berliini Charité Ülikoolihaigla), oponent prof Edoardo Malfatti (Pariisi Ida Ülikool Créteil Val de Marne).

Deniss Sõritsa kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „The impact of endometriosis and physical activity on female reproduction“ („Endometrioosi ja kehalise aktiivsuse mõju naiste viljakusele“).

Aina enam naisi lükkab laste saamist edasi, kuna esmalt soovitakse saavutada majanduslik kindlustatus. Paraku väheneb vanusega munarakkude arv ja kasvab viljatuse risk. Doktoritöös leiti näiteks, et naised vähendavad kunstliku viljastamise ajal oluliselt oma füüsilist aktiivsust. Aktiivsematel naistel õnnestus aga munasarjade stimulatsiooni järel saada rohkem munarakke ja embrüoid kui neil, kes jäid viljatusravi ajal füüsiliselt passiivsemaks. Uuring näitas ka, et endometrioosi korral võib viljatuse ravis kasutada kombineeritud raviskeemi, mis hõlmab laparoskoopiat, hormoonravi ja kunstlikku viljastamist.

Juhendajad prof Andres Salumets, prof Helle Karro, em-dots Kadri Matt, kaasprof Maire Peters, oponent prof Artur Wdowiak (Lublini Meditsiiniülikool).

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Oleg Artemchuk kaitses keemia alal doktoritööd „Autotrophic nitrogen removal processes for nutrient removal from sidestream and mainstream wastewater“ („Autotroofsed lämmastikuärastuse protsessid lämmastikuärastuseks kõrval- ja peavoolureoveest“).

Biogaasijaamades muundatakse orgaanilist süsinikku biogaasiks ja tekib suure lämmastikuühendite sisaldusega reovesi. Sellise reovee puhastamine traditsiooniliste meetoditega on energiamahukas ja nõuab orgaanilise süsiniku lisamist puhastusprotsessi tagasi. Doktoritöös uuriti lähemalt anaeroobset ammooniumi oksüdatsiooni protsessi, mida on suurelämmastikuühendite sisaldusega reovee puhul kasutatud 50% väiksema energiakuluga. Protsessi tõhustades saavutati maksimaalseks lämmastiku eemaldamise efektiivsuseks 95%. Need tulemused aitavad edendada veevarude kaitset ja vähendada eutrofeerumist.

Juhendajad teadur Ivar Zekker ja prof Toomas Tenno, oponent prof Marina Valentukeviciene (Vilniuse GediminaseTehnikaülikool).

Tetiana Brodiazhenko kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktoritööd „RelA-SpoT homolog enzymes as effectors of toxin-antitoxin systems“ („RelA-SpoT valguperekonna ensüümid kui toksiin-antitoksiinsüsteemide osalised“).

Nagu kõik elusorganismid, tunnetavad bakterid keskkonda ja reageerivad suurele hulgale stressiavaldustele, kohandades oma füsioloogiat. Doktoritöös kirjeldati RelA-SpoT valguperekonna ensüümide uut aktiivsust ja spetsiifilist toksiinide neutraliseerimist PanA antitoksiini perekonna liikmete poolt. Muu hulgas leiti, et ribosoomi dimerisatsioonifaktorite geneetiline elimineerimine bakteri B. subtilis (hfp) ja pärmi S. cerevisiae (stm1) tüvedes on paljulubav strateegia aktiivsemate rakuvabade translatsioonilüsaatide tootmiseks.

Juhendajad prof Tanel Tenson ja kaasprof Vasili Hauryliuk, oponent prof Tim R. Blower (Durhami Ülikool).

Gamal Mahmoud Abdelmoaty Ibrahim Elkoumy kaitses informaatika alal doktoritööd „Privacy-enhancing technologies for business process mining“ („Privaatsuskaitse tehnoloogiaid äriprotsesside kaeveks“).

Protsessikaeve tehnikad võimaldavad organisatsioonidel analüüsida protsesside täitmise käigus tekkivaid logijälgi, et midagi paremaks muuta. Sageli sisaldavad sündmuslogid inimeste privaatset teavet, mis tähendab, et tuleb rakendada privaatsuskaitse tehnoloogiaid. Doktoritöös esitletakse privaatsust säilitavate meetodite komplekti nimetusega privaatsust säilitav protsessikaeve (PPPM). Selle põhieesmärk on leida tasakaal võimaliku sündmuslogi analüüsist saadava kasu ja analüüsile kohaldatavate privaatsuskaitsenõuete vahel. Töös esitatud tehnoloogiad Amun, Libra ja Shareprom on kättesaadavad avatud lähtekoodiga tööriistadena.

Juhendaja prof Marlon Dumas, oponendid nooremprof Han van der Aa (Mannheimi Ülikool) ja dots Marwan Hassani (Eindhoveni Tehnikaülikool).

Lidia Feklistova kaitses informaatika alal doktoritööd „Learners of an introductory programming MOOC: background variables, engagement patterns and performance“ („Sissejuhatava programmeerimise MOOCi õppijad: taustamuutujad, kaasatuse mustrid ja õpisooritus“).

Vaba juurdepääsuga e-kursustel (ingl massive open online courses, MOOC) osaleb suur hulk erineva taustaga õppijaid ja kõigi kaasamine õppeprotsessi võib olla keeruline. Doktoritöös uuritud MOOC-i „Programmeerimisest maalähedaselt“ lõpetajate käitumusliku ja kognitiivse kaasatuse analüüs näitas, et lõpetajad ei ole homogeenne rühm. Käitumusliku kaasatuse uurimisel eristati tegevuste hulgast lähtudes neli ja kognitiivse kaasatuse uurimisel viis rühma, kus kasutati abiallikaid erineva sagedusega. Saadud arusaam eri taustmuutujatest, kaasatusmustritest ja õpisooritusest võib aidata kursuse korraldajaid kulutõhusate MOOC-ide väljatöötamisel. Lisaks selgus, et konkreetsetele sihtrühmadele tuleks pakkuda erinevaid tegevusi ja abiallikaid.

Juhendajad kaasprof Marina Lepp ja kaasprof Piret Luik, oponendid prof Valentina Dagienė (Vilniuse Ülikool) ja prof Tobias Ley (Kremsi Täiendusõppe Ülikool, Austria).

Maret Gerz kaitses taimeökoloogia ja ökofüsioloogia alal doktoritööd „The distribution and role of mycorrhizal symbiosis in plant communities“ („Mükoriisse sümbioosi levik ja roll taimekooslustes“).

Mükoriisne sümbioos soontaimede ja mullaseente vahel on maismaaökosüsteemides laialt levinud ja sellel on tähtis osanende toimimises. Doktoritöö tulemustega näidati esimest korda, et eri mükoriissete tunnustega taimedel on tõepoolest erinevad ressursi- ja elupaiganõuded, mis võib seega muuta taimedevahelisi suhteid. Inimtegevus mõjutab mükoriissust enim metsades ja nõmmekooslustes ning võib muuta ka aineringete toimimist. See uurimus avardab teadmisi mükoriissuse levikust taimkattes, seda mõjutavatest keskkonnateguritest ning sellest, kuidas mükoriissus mõjutab taimede kooseksisteerimist ja mitmekesisust.

Juhendajad prof Mari Moora ja kaasprof Carlos Guillermo Bueno Gonzalez, oponent prof Richard Bardgett (Manchesteri Ülikool).

Kaarin Hein kaitses loomaökoloogia alal doktoritööd „The hissing behaviour of great tit (Parus major) females reflects behavioural phenotype and breeding success in a wild population“ („Sisisev hoiatushäälitsus peegeldab emastel rasvatihastel (Parus major) käitumuslikku fenotüüpi ning sigimisedukust looduslikus populatsioonis“).

Looduses on kisklus üks peamisi tegureid, mis mõjutab otseselt loomade ellujäämist ja sigimist. Kiskjavastane käitumine eri liiki loomadel ja isegi sama liigi isenditel on väga mitmekesine. Doktoritöös uuriti emaste rasvatihaste sisisemist, kasutades selle esilekutsumiseks õõnelindude pesi rüüstava suur-kirjurähni topist. Selgus, et emase vastus kiskja ootamatule ilmumisele varieerub asurkonnas, kuid isendi käitumine on ajas üsna püsiv. Sisisejad eelistasid pesitseda liigikaaslastest kaugemal ja pigem okas- kui lehtmetsas, kuid pesa rüüstamise tõenäosus sisisemisega ei seostunud. Lindudel, kes ei sisisenud, kasvas lennuvõimeliseks aga rohkem poegi. Emased rasvatihased käituvad olenevalt oma iseloomust nii liigikaaslaste kui ka kiskjatega suheldes erinevalt ja erineda võib ka nende vanemlik võimekus.

Juhendaja kaasprof Vallo Tilgar, oponent prof John Leo Quinn (Corki Kolledž).

Henel Jürgens kaitses molekulaarbioloogia alal doktoritööd „Exploring post-translational modifications of histones in RNA polymerase II-dependent transcription“ („Histoonide post-translatsiooniliste modifikatsioonide uurimine RNA polümeraas II-sõltuvas transkriptsioonis“).

Doktoritöös leiti mudelorganismi pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae’t uurides muu hulgas, et olukorras, kus RNAPII kompleksist puudub üks sub-ühik, ei suuda rakud korrektselt reageerida tekkivatele DNA kahjustustele ning histoonide atsetüleerimine muutub rakkude eluspüsimiseks hädavajalikuks. Töö tulemused avardavad märkimisväärselt teadmisi histoonide modifikatsioonide ja nendega seonduvate valkude tähtsusest transkriptsiooni regulatsioonis.

Juhendaja prof Arnold Kristjuhan, oponent dr Domenico Libri (Montpellieri Molekulaargeneetika Instituut).

Georg-Marten Lanno kaitses biomeditsiini tehnoloogia alal doktoritööd „Development of novel antibacterial drug delivery systems as wound scaffolds using electrospinning technology“ („Uudsete antibakteriaalsete haavakatete valmistamine kasutades elektrospinnimise tehnoloogiat“).

Kasvavate kulude ja aina keerulisemate ravijuhtude tõttu on halvasti paranevad kroonilised haavandid muutunud ühiskonnas väga suureks probleemiks. Elektrospinnimisega (ES) saab lihtsasti toota polümeerseid fiibermaatrikseid, millel on kontrollitav morfoloogia, suur eripind ja poorsus. Lisaks saab neisse kerge vaevaga kaasata raviaineid. Doktoritöös valmistati ES-i teel antibakteriaalsete omadustega fiibermaatrikseid, mida saaks kasutada lokaalseks haavaraviks. Leiti, et kasutatud lahustid ja abiained mõjutasid fiibermaatriksite morfoloogiat, struktuuri, mehaanilisi omadusi ja raviaine vabanemise kiirust. Maatriksite ehitus mõjutas aga märkimisväärselt elusrakkude käitumist maatriksitel.

Juhendajad prof Karin Kogermann, prof Tanel Tenson ja teadur Marta Putrinš, oponent prof Romána Zelkó (Semmelweisi Ülikool).

Jakob Mass kaitses informaatika alal doktoritööd „Process management for Internet of mobile things“ („Mobiilse värkvõrgu protsessihaldus“).

Värkvõrk ehk asjade internet võimaldab luua mitmesuguseid lahendusi, nt tark linn, kus igapäevased objektid on ühendatud infosüsteemide ja ka üksteisega. Doktoritöös uuriti, mida teha siis, kui värkvõrgu protsessid peavad pidevalt kohanema muutliku servavõrguga, mis hõlmab liikuvaid seadmeid, nt liinibusse. Sel juhul on ühendused katkendlikud, mistõttu otsustamisel ja plaanimisel peab arvestama ka mobiilseadmete liikumistrajektooriga. Töö käigus ehitati androidtelefonidele prototüüp ja esitleti simulatsioonitööriistakomplekti STEP-ONE, mis võimaldab teadlastel hõlpsalt simuleerida ja analüüsida samalaadseid probleeme targa linna realistlikes stsenaariumides.

Juhendajad külalisprof Satish Narayana Srirama ja dr Chii Chang (Apromore, Austraalia), oponendid prof Antonio Brogi (Pisa Ülikool) ja kaasprof Andrea Marrella (Rooma La Sapienza Ülikool).

Mohit Masta kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktoritööd „Isotopologue and microbiome studies for N₂O source attribution in peat soils“ („Soomuldade naerugaasiallikate määramine isotopoloogiliste ja mikrobioloogiliste meetoditega“).

Naerugaas (N₂O) on ohtlik kasvuhoonegaas ja stratosfääri osoonikihi lõhkuja, selle peamised heitkogused pärinevad muldade kuivenemisest ja väetamisest. Doktoritöös kasutati paralleelselt isotoopseid ja mikrobioloogilisi meetodeid ning see andis uut teavet N₂O peamiste tekkeprotsesside kohta. Nii saadi teada, et veega täielikult küllastunud soomullas on N₂O peamine allikas denitrifikatsioon, osaliselt veega küllastunud soomullas aga nitrifikatsioon. Uusi teadmisi saab rakendada põllumajanduse ja metsanduse kliimasõbralikul planeerimisel.

Juhendajad prof Ülo Mander, prof Kalle Kirsimäe, kaasprof Jaan Pärn ja kaasprof Mikk Espenberg, oponent prof Gerhard Gebauer (Bayreuthi Ülikool).

Maido Merisalu kaitses materjaliteaduse alal doktoritööd „Nanostructured coatings for car and aerospace industries“ („Nanostruktuursed pinnakatted auto-, lennu- ja kosmosetööstusele“).

Alumiiniumsulamid on kerged ning suurepäraste mehaaniliste omadustega, mistõttu neid kasutatakse laialdaselt komponentide valmistamiseks lennu- ja autotööstuses. Paraku on parimad alumiiniumsulamid tundlikud korrosiooni suhtes. Doktoritöös töötati välja uudne meetod, et valmistada nanostruktuurseid kaitsekatteid, mis tagavad alumiiniumdetailidele suurepärase kaitse korrosiooni eest. Kaitsekatte testimisel simuleeriti ühe aasta pikkust kokkupuudet kosmosetingimustega madalal orbiidil. Uudne nanostruktuurne kate on praeguseks kantud enam kui 50 alumiiniumdetailile satelliidil WISA Woodsat. Samuti uuritakse peagi uudse katte käitumist kosmoses materjalide testimise mooduli abil, mis on integreeritud satelliidile ESTCube-2.

Juhendaja em-prof Väino Sammelselg, oponendid dr Marianna Kemell (Helsingi Ülikool) ja dr Arvo Mere (Tallinna Tehnikaülikool).

Mohamed Ragab Moawad Mohamed kaitses informaatika alal doktoritööd „Bench-ranking: a prescriptive analysis approach for large knowledge graphs query workloads“ („Bench-Ranking: ettekirjutav analüüsimeetod suurte teadmiste graafide päringutele“).

Relatsiooniliste suurandmete töötlemise raamistike kasutamine suurte graafide töötlemiseks võimaldab optimeerida päringu jõudlust. Doktoritöös kirjeldati, kuidas mõjutavad suurte graafide päringute tegemist disainiotsuste kompromisside mõju suurandmesüsteemide jõudluse korratavusele ning suurandmeraamistike jõudluse kirjeldavate ja diagnostiliste analüüside piirangud. Praegused suurandmesüsteemid on keerulised, kuid järjestamisfunktsioonide ja mitmemõõtmeliste optimeerimistehnikate (ingl bench-ranking) kasutamine peidab kirjeldava tulemusanalüüsi keerukuse, aidates praktikul jõuda otse teostatavate teadlike otsusteni.

Juhendajad prof Ahmed Awad ja kaasprof Riccardo Tommasini (Lyoni Ülikool), oponendid prof Ladjel Bellatreche (Prantsusmaa riiklik mehaanika- ja aerotehnikakool ISAE-ENSMA) ja kaasprof Ester Zumpano (Calabria Ülikool).

Bruno Montibeller kaitses geoinformaatika alal doktoritööd „Evaluating human-induced forest degradation in different biomes using spatial analysis of satellite-derived data“ („Inimmõjust põhjustatud metsade degradeerumise hindamine erinevates bioomides, kasutades satelliitandmete ruumianalüüsi“).

Metsaökosüsteemidel on tähtis osa CO₂ emissiooni vähendamisel ja veeringe reguleerimisel. Doktoritöös hinnati metsade degradeerumisega seotud protsesse Brasiilia Amasoonias, Euroopas ja Baltikumis. Uuring näitas, et killustunud metsas on rohkem metsaserva, kus on süsinikukadu suurem nii leostumise kui ka gaasilise emissioonina. Pikem taimekasvuperiood suurendab koguaurumist kevadel ja sügisel, kuid suvel see mõnes piirkonnas väheneb. See suurendab tõenäosust, et suvel on mullas vähem vett, mis omakorda kasvatab põuaohtu. Lisaks selgus, et neljandikus Euroopa muutumatuna püsinud metsamassiivides on süsiniku sidumine vähenenud. Kliimamuutuste mõjul võib süsiniku sidumine metsades väheneda veelgi, st metsad ei pruugi olla võimelised kliimamuutuste mõju leevendama.

Juhendajad kaasprof Evelyn Uuemaa ja prof Ülo Mander, oponent dr Cornelius Senf (Müncheni Tehnikaülikool).

Alo Rüütel kaitses keemia alal doktoritööd „Design principles of synthetic molecular receptors for anion-selective electrodes“ („Sünteetiliste molekulaarretseptorite disainiprintsiibid anioon-selektiivsetele elektroodidele“).

Anioon-selektiivseid elektroode ootab mitu valdkonda: meditsiin, toiduainetööstus, põllumajandus jt. Doktoritöös ühendati kaks uurimisvaldkonda ja uuriti mõjutegureid, nagu seondumisvõime, lipofiilsus, kahefaasilised seondumiskeskkonnad jt, et lahendada uute anioonselektiivsete elektroodide arendamisel ette tulevate raskustega seonduvaid fundamentaalteaduslikke probleeme.

Juhendaja prof Ivo Leito, oponent prof Claudia Caltagirone (Cagliari Ülikool).

Marili Sell kaitses taimeökoloogia ja ökofüsioloogia alal doktoritööd „The impact of environmental change on ecophysiology of hemiboreal tree species – acclimation mechanisms in belowground“ („Keskkonnamuutuste mõju hemiboreaalsete puuliikide ökofüsioloogiale – maa-alused kohanemismehhanismid“).

Selle sajandi lõpuks prognoositakse põhjapoolsetele laiuskraadidele koos temperatuuri ja sademete hulga kasvuga ka õhuniiskuse suurenemist. See võib aeglustada puude kasvukiirust ning mõjutada vee ja vees lahustunud toitainete liikumist mullas. Doktoritöös leiti, et juureeritiste voog võib olla märkimisväärne ning see seostub taime kasvu ja talitlusega. Juureeritiste mõõtmisel tuleb arvestada juurestiku talitluslikku koostist ja osa puuliike ei ole tundlikud õhuniiskuse muutumisele. Õhuniiskuse suurenemine muudab juurte arengut märkimisväärselt: vananemine kiireneb ning imav pindala väheneb. Samuti leiti, et nutitelefonide ja masinõppe kombinatsioon on lihtne, kiire ja täpne meetod juurte kasvu mõõtmiseks laborikatsetes.

Juhendajad kaasprof Priit Kupper ja prof Ivika Ostonen-Märtin, oponent Jouni Kilpeläinen (Soome Loodusvarade Keskus).

Tanel Sõrmus kaitses keemia alal doktoritööd „Development of stimuli-responsive and covalent bisubstrate inhibitors of protein kinases“ („Stiimulitundlike ja kovalentsete bisubstraatsete proteiinkinaasi inhibiitorite arendamine“).

Proteiinkinaasid on laialdaselt levinud ensüümid, mis kiirendavad valkude fosforüülimist, mis omakorda mõjutab pea kõiki raku funktsioone. Liiga aktiivsed proteiinkinaasid võivad soodustada näiteks kasvajate teket. Tartu Ülikoolis arendatakse liigse aktiivsuse mahasurumiseks ARC-inhibiitoreid, millel on väga tugev seondumisvõime ja hea selektiivsus. Doktoritöös näidati, et ARC-inhibiitoritele on võimalik lisada veel omadusi, nagu valgustundlikkus või konkreetne reaktsioon. Proteiinkinaasi inhibiitorite aktiivsuse kaudne juhtimine võiks viia tulevikus nt valgustundlike vähiravimiteni, mida saab kehas lokaalselt aktiveerida. Pöördumatu keemilise ehk kovalentse sideme abil toimivad ravimid võimaldavad aga haigust tekitavaid sihtmärke teistest paremini eristada.

Juhendaja kaasprof Kaido Viht, oponent kaasprof Matthias Gehringer (Tübingeni Ülikool).

Mari Tagel kaitses molekulaarbioloogia alal doktoritööd „Finding novel factors affecting the mutation frequency: a case study of tRNA modification enzymes TruA and RluA“ („Mutatsioonisagedust mõjutavate tegurite otsinguil: tRNA modifikatsiooniensüümid TruA ja RluA mutatsiooniprotsessides“).

Bakterid suudavad elada kõikjal, kuid karmide ja muutlike keskkonnatingimustega kohanemiseks on vaja geneetilist varieeruvust. Bakterites on selle põhiline allikas mutatsioonid. Doktoritöös kirjeldati ja analüüsiti uut testsüsteemi, mis võimaldab tuvastada mutatsioonisagedust mõjutavaid faktoreid bakteriperekonnas Pseudomonas. Tulemustest on näha, kuidas konserveerunud funktsiooniga valgud võivad põhjustada eri bakterites erinevaid fenotüüpe. Samuti ilmestab töö, kuivõrd mitmekesised ja ootamatud tegurid võivad mõjutada DNA-s mutatsioonide teket.

Juhendajad prof Maia Kivisaar, em-prof Jaanus Remme ja teadur Heili Ilves, oponent dr Ivan Matic (Cochini Instituut).

Holger Virro kaitses geoinformaatika alal doktoritööd „Geospatial data harmonization and machine learning for large-scale water quality modelling“ („Ruumiandmete harmoniseerimine ja masinõpe veekvaliteedi modelleerimiseks“).

Põllumajanduslik reostus põhjustab jätkuvalt magevee kvaliteedi üleilmset halvenemist. Tõhusate veemajandusmeetmete väljatöötamisel on tähtis osa veekvaliteedi modelleerimisel. Doktoritöös parandati ja täiendati Eesti mullastikuandmebaasi EstSoil-EHm, mille abil arendati välja masinõppemudel, mida kasutada mulla orgaanilise süsiniku sisalduse prognoosimiseks. Globaalse veekvaliteedi andmete parandamiseks loodi viie andmestiku põhjal andmebaas Global River Water Quality Archive. Mulla süsinikusisalduse mudeli loomise käigus õpitu põhjal arendati aga välja raamistik üle-eestiliseks veekvaliteedi modelleerimiseks. Loodud masinõppemudeleid saab rakendada piirkondades, kus tunnuste tuletamiseks vajalikke lähteandmeid on piiratult.

Juhendajad kaasprof Evelyn Uuemaa ja teadur Alexander Kmoch, oponent kaasprof Victor Francisco Rodriguez Galiano (Sevilla Ülikool).