Aasta lõpp läheneb ja tundub, justkui hakkaks aeg tuure üles kerima. Kui vanad eestlased pidasid talvel videvikku, siis ülikoolis on kõige palavamad ajad just aasta lõpus.

Ajaga toimub üldse midagi imelikku. Ühiskonnateadlased, nt Hartmut Rosa, kõnelevad sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemisest ning seostavad seda infotehnoloogia, mobiilsuse, aja ja ruumi taju muutustega. Triin Vihalemm ja Marju Lauristin leiavad MeeMa uuringus, et aeg ei kulge kõigi inimeste jaoks ühtviisi; osale meist – märksõnaga rööprähklejad – on aja kiirenemine lihtsam taluda kui teistele. Esoteerikud väidavad, et maakera magnetväli on hakanud teistmoodi toimetama – ja ei maksa naerda midagi, sest nagu ütleb folklorist Ülo Valk selles ajakirjanumbris, on folklooril, ka kaasaegsel folklooril, meile midagi ütelda.

Ajakiri on aja kiri. Seda teeb küll toimetus, ent teinekord juhtub, et ajakiri hakkab end justkui ise kokku panema, tekstid hakkavad omavahel suhestuma. Novembrinumbriga ongi nii läinud. Universitas Tartuensis uuris, kuidas üliõpilased ja doktorandid õigupoolest elavad. Just sai valmis ka RAKE doktorantide küsitlus. Ja sealsamas esitas professor Mart Loog põhjapaneva plaani, kuidas innustada doktorante suurt teadust tegema.

Tahes-tahtmata jääd mõtlema, mis on see, mida ajakirjanumbrid ütlevad kümne, kahekümne või viiekümne aasta pärast ajakirjanduse uurijatele või neile, kes makulatuurihunnikust mõne koltunud paberväljaande leiavad. Milline on see maailm, mida ajakiri peegeldab? Kas kõlama jääb mure kõrghariduse rahastamise pärast, mis kahtlemata on tõsine teema, või idealism ja kirg, millega õpetlased – armas vanamoodne sõna, mille võiks taas kasutusse võtta – suhtuvad oma teadustöösse ja õpetamisse? Milline pilt avaneb tudengitest?

Ajakiri räägib enamasti tõsistest asjadest, ent mis elu see on, kui nalja ei saa? Et ülikoolile nii omased humoorikad juhtumised aja voolus kaotsi ei läheks, saatke meile lugusid ja nalju osakonnast, instituudist või valdkonnast! Šnitti võib võtta Merike Petuhovilt ja Alvo Aabloolt leheküljelt 55.

Olgu selle ajaga, kuidas on, pidulikud hetked väärivad siiski peatumist ja hingetõmmet.

Head rahvusülikooli 103. sünnipäeva!