Alates selle õppeaasta sügissemestrist võib akadeemiline petturlus üliõpilase jaoks lõppeda lisaks noomitusele ja eksmatrikuleerimisele ka hoiatusega. Hoiatuse võib teha kergema rikkumise korral. Senise kogemuse põhjal võib öelda, et hoiatuste tegemine on paljudele õppejõududele ja üliõpilastele veel võõras abinõu. 

Õppejõul on ÕIS2-s võimalik hoiatusi hõlpsalt vormistada – see ei nõua ülemäära palju aega ega tähelepanu. Siiski annab hoiatus üliõpilasele selgelt märku, et teatav käitumine ei ole vastuvõetav. Hoiatuste süsteemi üks eesmärk on, et üliõpilase rikkumine ei jääks reageeringuta. Teisiti öeldes peaks hoiatuse lihtne vormistamine maandama riski, et õppejõud otsustab lihtsamale rikkumisele käega lüüa. Siinkohal tasub meenutada, et õppejõu kohustus avastatud rikkumisele reageerida on sätestatud ka õppekorralduseeskirjas.

Hoiatus ei ole tingimata sisulise tagajärjeta: õppejõul on sellele tuginedes õigus hinnata õppeaine negatiivse hindega või alandada hinnet.

Hoiatus kustutatakse kahe aasta möödumisel. Sageli on küsitud, mis tähendus on sellel, kui üliõpilane saab hoiatusi korduvalt. Sotsiaalteaduste valdkonna akadeemilise petturluse korra järgi käsitatakse korduvat rikkumist üldjuhul raskema rikkumisena. See tähendab, et korduvalt hoiatatud üliõpilase juhtum peaks saama hinnangu iga instituudi akadeemilise petturluse alaliselt komisjonilt.

Kui üliõpilane tunneb, et teda on hoiatatud ebaõiglaselt, on tal õigus esitada viie tööpäeva jooksul seletuskiri ja taotleda juhtumi ülevaatamist vastavas komisjonis.

Seda, kas hoiatus mõjub tõhusalt, on praegu veel vara öelda. Siiski võib ehk ette näha, et tänu hoiatuse tegemise võimalusele jääb vähem rikkumisi tähelepanuta. See on kasuks isegi juhul, kui avastatud akadeemiliste petturluse juhtumite arv valdkonnas ajutiselt kasvab.