Kõik, millest teadlased kirjutavad, teadusajakirja kaante vahele ei jõua. Teadusartiklite autoritel tuleb varuda kannatust, sest enne kirjatüki avaldamist peab nende töö läbima tiheda sõela ning jõudma mitme inimese lauale. Kuidas käib ühe eelretsenseeritud ajakirja toimetuse töö?

Teadusel on fassaad ja köögipool. Üldsusele nähtaval fassaadil kohtame artikleid, raamatuid, ülikoolide edetabeleid, viitamisstatistikat jms. Köögipoolel käib pingeline töö uurimuste kallal, käsikirjade ettevalmistus, teadusrahastuse taotlemine ja rahastuse saanud projektide aruandlus.

Üliõpilane võib kokku puutuda nii ühe kui ka teisega, näiteks seminarideks ja uurimistöödeks erialapublikatsioone lugedes ning uurimisrühma noorliikme või õppurina laboris töötades. See kokkupuude on olemas ka neil üliõpilastel, keda ei oota pärast stuudiumi teadlasekarjäär ülikoolis või muus uurimisasutuses. Ometi jääb nii teadusse pürgijate kui ka „pärisellu“ suundujate jaoks enamasti varju üks oluline osa teadusest: see, kuidas ja millises kontekstis jõuavad teadustööde tulemused eelretsenseeritud artiklitena (teadus)avalikkuse ette ja saavad rohkem või vähem viidatavaks. Parem teadmine sellest köögipoolest rahuldab teadusevälistele radadele rändajate uudishimu ja, mis veelgi tähtsam, on kasulik neile, keda ootab ees sageli frustreeriv, aga veel rohkem rõõmu pakkuv teadlasekarjäär.

Järgnevalt tutvustan ühe tüüpilise teadusajakirja toimimist. Selle ajakirjaga sarnaselt toimib suurem osa teistestki Clarivate WoS-i andmebaasides sisalduvatest ajakirjadest, mis moodustavad tänapäevateaduse selgroo (ETIS-e kategooria 1.1). Siinkirjutaja kvalifitseerub sel teemal kirjutama tänu tõsiasjale, et on alates 2017. aastast ühe üsna tüüpilise teadusajakirja, Consciousness and Cognitioni peatoimetaja, seega köögipoolel toimuvast üsna teadlik.

essee_Bachmann.jpg

Talis Bachmann on teadusajakirja Consciousness and Cognition peatoimetaja. FOTO: Andres Tennus

Ehkki see ajakiri on spetsialiseerunud kindlale teadusvaldkonnale – teadvuse ja tunnetusprotsesside empiirilistele uurimustele ja nendele tuginevatele teooriatele –, on see tüüpiline nii oma ülemaailmse levi, valdkonnaajakirjadele iseloomuliku mõju kui ka toimetamistöö ning seda toetavate veebipõhiste portaalide mõttes. Kõigepealt pakun ajakirja üldtutvustust, edasi kirjeldan põgusalt töökorraldust ning seejärel toon esile praegused kuumemad uurimisteemad ja mõjukamad uurimiskeskused.

Trükitakse vaid mõnisada eksemplari

Ajakiri Consciousness and Cognition (väljaandja Elsevier) on üks neljast peamisest eelretsenseeritavast teadvuse teaduslikele uurimustele suunitletud ajakirjast. (Teised kolm on Frontiers in Psychology. Consciousness Research (Frontiers Media), Psychology of Consciousness: Theory, Research, and Practice (APA) ja Neuroscience of Consciousness (Oxford University Press)).[1] Consciousness and Cognition ilmub kümme korda aastas, kusjuures iga köite artiklid näevad ajakirja veebileheküljel ilmavalgust niipea, kui need on lõplikult vormistatud ja tsiteeritavad. Aeg-ajalt ilmuvad temaatilised erinumbrid, mille toimetajad on kutsutud ad hoc väljastpoolt toimetuse koosseisu. Nagu võib aimata, on ajakiri muutunud peamiselt veebiajakirjaks, olles säilitanud suure osa oma varasematest, paberiajastust pärit vormistus- ja kujundustunnustest. Praegu trükitakse paberil ja klantskaantega vaid mõnisada eksemplari, kuid tasu eest saab neid tellida eraldi.

Toimetus koosneb seitsmest inimesest: lisaks peatoimetajale on ajakirja juures kaastoimetajatest kolleegid USA-st, Soomest, Suurbritanniast, Austraaliast ja Taiwanist. Veel on 60-liikmeline toimetuskolleegium, mille liikmed toimetustöös ei osale. Nemad on vajaduse korral abiks nõuandjatena ja käsikirjade retsensentidena. Kuna tegemist on vanima valdkonnaajakirjaga, mida annab välja maailma suurim teaduskirjastus, on kolleegiumi prominentne koosseis enesestmõistetav. Sellesse kuuluvad näiteks töömälu teooria looja Alan Baddeley (tema publikatsioonidele on Google Scholaris üle 220 000 viite), ennustava kodeerimise teooria arendaja Karl Friston (265 298 Scholari viidet), Alleni Instituudi juhtivteadur, kauaaegne molekulaarbioloogi ja füüsiku Francis Cricki kaasautor Christof Koch (135 497 viidet) ning teised mainekad teadlased.

Ajakiri tugineb veebikeskkonnale Editorial Manager, mis koondab kõigile ajakirja avaldamisega seotud osapooltele mõeldud portaale ja lahendusi. Selleks, et artikkel ajakirja saada, sisestab käsikirja autor vajalikud failid, sh kaaskirja, tabelid ja joonised selleks loodud süsteemi. Esmalt teeb ajakirja mänedžer materjalile tehnilise kontrolli ning kui see vastab nõuetele, suunatakse tekst peatoimetajale, kes kontrollib ülevaatlikult selle sisu ja taset. Consciousness and Cognitionile esitatud tekstidest lükatakse kohe tagasi umbes pool. Põhjus võib olla ilmne ebaprofessionaalsus, kokkusobimatus ajakirja profiiliga, mitteteaduslik stiil, tõsised vajakajäämised valimi koostamisel või statistilise analüüsi kasutamisel, täielik uudsuse puudumine jms.

Tehtud töö tuleb enamasti ümber teha

Kui esmase kontrolli järel sobib algatada retsenseerimine, suunatakse esitatu mõnele toimetajale. Ka peatoimetaja võtab käsikirju menetleda. Consciousness and Cognitionis on igal toimetuse liikmel töös umbes 15 käsikirja korraga. Toimetaja ülesanne on leida tekstile retsenseerijad, tavaliselt kaks-kolm retsensenti töö kohta. Valiku teeb toimetaja kas kogemuse ja teadmiste põhjal või kasutades selleks loodud otsingumootoreid. Kuna tüüpiliselt on asjatundjad oma igapäevatöö ja muude artiklite retsenseerimisega väga hõivatud, võib retsensentide leidmine aega võtta. Mõnel juhul käib see kiiresti, teisel juhul tuleb äraütlemiste järel üha leida uusi retsensendikandidaate.

Eeltoodud põhjusel on portaalis võimalik valida korraga suurem hulk retsensendikandidaate, kellest osa jääb ooterežiimile, ilma et neile retsenseerimiskutset saadetaks: neid palutakse automaatselt retsenseerima, kui nõusoleku andnud retsensentide arv langeb alla nõutava. Saanud retsensioonid, vaatab toimetaja need üle ja vajaduse või soovi korral lisab enda retsensiooni või lisakommentaarid e-kirja, mis saadetakse autorile. Autorid peavad seejärel teada andma, kas nad kavatsevad töös muudatusi teha või mitte. Kui nad seda teha ei soovi, siis lükatakse käsikiri tagasi – kui üliharvad erandid välja arvata.

Kevade hakul oli ajakirjas käsil 106 potentsiaalset kaastööd. Selle all on mõeldud nii toimetajate käes olevaid käsikirju kui ka retsenseerimisele saadetud tekste, lisaks autoritele ümbertegemiseks saadetud 38 kaastööd. Kõigist esitatud käsikirjadest jõuab avaldamiseni umbes 33%, millest valdav osa läbib ühe-, kahe- ja erandkorras kolmekordse ümbertöötamise.

Kui kirjatükk on avaldamiseks valmis, teavitab toimetaja sellest töö esitajat ning annab juhiseid edasise kohta. Seega on käsikiri jõudnud sisulisest teaduslikust kadalipust läbi „tootmistsehhi“ (ingl production). Küljendajad saadavad vormistatud artikli veerud autoritele, nemad vastavad küsimustele, viivad sisse nõutud parandusi ja saadavad parandustega faili tagasi. Selles faasis tuleb ette, et tekst suunatakse veel kord toimetajale, vahel harva ka kirjastaja esindajale – kui on tekkinud näiteks sisulisi või tehnilis-metoodilisi küsimusi. Kui artikkel on saanud viitamiseks sobivad avaldamisandmed ja ilmunud ajakirja veebileheküljel, heidab toimetaja sellele veel kord pilgu, et veenduda tulemuse vastavuses nõuetele. Kui siiski on juhtunud tehnilisi apsakaid, näiteks resümee juures puuduvad märksõnad, antakse „häire“ ajakirja mänedžerile, kes koostöös tootmisosakonnaga vea kõrvaldab.

Autoritel tuleb hakata maksma tasu

Palju aastaid toimis Consciousness and Cognition traditsioonilise avaldamismudeli järgi, kuid nüüd minnakse kirjastaja nõudmisel ja üldsuse survel tasapisi üle uuele mudelile. Traditsiooniliselt tuli kirjastajale tulu ajakirja tellimustest (tellijateks on olnud raamatukogud, teaduslaborid ja üksikteadlased), sponsorlusest ja osa ajakirjade puhul ka reklaamist. Artiklite autoritele oli avaldamine tasuta (v.a sageli nõutav tasu värviliste illustratsioonide eest). Uus mudel eeldab, et juhul kui artikkel avaldamiseks vastu võetakse, tasuvad selle eest autorid, nende asutused või toetavad fondid. Sõltuvalt ajakirjast, artikli formaadist ja tehtavatest soodustustest kõigub avaldamistasu enamasti 500 ja 3500 euro vahel. Selle mudeli järgi pääsevad artiklile veebis tasuta ligi kõik, sh üliõpilased.

Mõistagi on siin tegemist vaesemate teadusriikide mõningase diskrimineerimisega, aga väike teeb, mida suur käsib, ja nende riikide teadlased, uurimisrühmad ja ülikoolid, kelle teaduse rahastamine pole arenenud riikidega samaväärne, peavad publitseerimiseks raha leidma. Samas nentigem, et ka vaesemate teadusriikide õppurid ja teadlased saavad vabama juurdepääsu teadusinformatsioonile. Minu toimetatava ajakirja staatus muutus jaanuaris: Consciousness and Cognition on nüüd transformative journal. See tähendab, et endiselt võib taotleda avaldamist vana mudeli järgi, aga selle kõrval on käivitunud ka uus mudel ning järk-järgult hakkab see endist asendama.

Nii nagu ka teistes teadusvaldkondades ja valdkonnasisestes temaatilistes jaotustes, kõneleb avaldatud artiklite autorite ja nende riikide koosseis hästi sellest, kes ja kus vastavateemalist teadust teevad. Kõne all oleva ajakirja näitel võib öelda, et viimase viie aasta arvestuses juhivad riikidest USA (135 artiklit), Suurbritannia (80), Saksamaa (62), Prantsusmaa (48), Austraalia (44), Kanada ja Itaalia (kumbki 32), Hiina (26) ning Belgia ja Holland (kumbki 19). Nimekiri pole üllatav, sest kajastab juhtivaid teadusriike. Tasub tähele panna Austraalia, Belgia ja Hollandi proportsionaalselt suuremat artiklite arvu, arvestades nende riikide suurust. Eesti autorite teadvuseteemalisi artikleid on ilmunud võrdlemisi palju – kaheksa.

Teadusasutuste pingerida artiklite ilmumise arvu järgi osutab maailma teadvuseuurimuste olulistele keskustele: CNRS (Prantsusmaa; 29 artiklit), Londoni Ülikooli Kolledž (Suurbritannia; 25), California Ülikooli kõik üksused (USA; 22), Berliini Humboldti Ülikool (Saksamaa) ja INSERM (Prantsusmaa) (kummastki 11 artiklit), ENS (Šveits; 10 artiklit), Harvardi Ülikool (USA) ja Queenslandi Ülikool (Austraalia) (kummastki 8). Järgnevate asutuste teadlaste sulest on ilmunud viimastel aastatel seitse artiklit: Aarhusi Ülikool (Taani), Sorbonne’i Ülikool (Prantsusmaa), EHESS (Prantsusmaa), Krakówi Ülikool (Poola), Monashi Ülikool (Austraalia), Pariisi Ülikool (Prantsusmaa) ja Sussexi Ülikool (Suurbritannia). Viimaste aastate jooksul on märgatavalt kasvanud käsikirjade esitamine Hiinast ja islamimaadest.

Populaarseimad uurimisteemad on praegu järgmised:

• eelteadvuslik informatsioonitöötlus, praiming ja tajuennustused – 23 artiklit;
• vaba tahte mehhanismid, otsustamine, minateadvus, kehateadvus – 18;
• mälu ja teadvus – 15;
• uni, unenäod – 15;
• metakognitsioon, introspektsioon, kognitiivne läbipaistvus – 14;
• uskumused, hallutsinatsioonid, illusioonid tunnetuses – 9;
• tähelepanu, tähelepanematus, automaatne infotöötlus – 8;
• teadvuse teooriad – 8;
• kujutlus, sünesteesia, ennustav mõtlemine – 8;
• teadvusliku taju neurokorrelaadid – 7;
• hajameelsus, uitmõtlemine, teadvelolek – 7;

• spetsiifilised tajufenomenid (sündmuste põhjuslikkus, tajutu taasesitamine, individuaalsed erinevused) – 7.

* Allajoonitult on tähistatud need teemad, mida on uuritud või uuritakse TÜ õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna kognitiivteaduse laboris, sh koostöös psühholoogia instituudiga.

Täites teadvuse teaduslikele uurimustele spetsialiseerunud vanima omalaadse ajakirja peatoimetaja rolli, on mul loodetavasti õnnestunud hea seista ka oma alma mater’i ning Eesti teaduse maine eest teadusmaailmas. Olen kaasanud meie noorteadlasi retsensentidena ja ühel juhul ka erinumbri kaastoimetajana. Vähetähtis pole seegi, et toimetajategevus võimaldab suunata oma valdkonna teaduse arengut, näha ja vahendada uut teadusinformatsiooni varakult, enne avaldamist, ning tunda end kindlamini loengutes üliõpilastele teaduse küpsemisest rääkides.

Professor Talis Bachmannil täitus 27. jaanuaril 70 eluaastat, millest suurema osa on ta üliõpilase, teadlase ja õppejõu rollis olnud seotud Tartu Ülikooliga. Siinne kirjutis märgib omanäolisel viisil seda verstaposti.