Tartu Ülikooli teadlased on alates 2016. aasta aprillist jaganud Instagramis pilte enda ning oma üliõpilaste ja töörühmade põnevatest tegemistest.

Härmatis või tomatileht? Selle tavaliselt punase viljaga taime lehed on kui omaette universum. Tomatilehe pealispinna suuremad „pusletükid“ on epidermi rakud, mis ei lase lehel ära kuivada, ja 0-kujulised moodustised on õhulõhed, mille kaudu toimub gaasivahetus ümbritseva keskkonnaga. Seda aitavad reguleerida kaks sulgrakku, mis õhupilu avardavad ja ahendavad. Õhulõhede kaudu siseneb taime fotosünteesi jaoks vajalik süsihappegaas ja väljub hapnik koos veeauruga.

Õhulõhede abil saab taim keskkonna muutustele kiiresti reageerida. Näiteks põua ajal õhulõhed sulguvad, et veekadu piirata, ja süsihappegaasi vähesuse korral avanevad rohkem, et fotosüntees saaks edasi toimuda. Seega on õhulõhede regulatsiooni tähtis mõista, et taimed oleksid vastupidavamad ja elujõulisemad.

Taimebioloogia nooremteadur Triinu Arjus on teinud lähivõtte mutantse tomatitaime lehe pealispinna jäljendist. Selle taime õhulõhed süsihappegaasi taseme muutustele ei reageeri. Samuti on mutantsete taimede õhulõhed pidevalt vähem avatud, mis tähendab, et nad kaotavad vähem vett ja neid peab ka vähem kastma. Tavalised tomatitaimed sulgevad oma õhulõhed, kui õhus on palju süsihappegaasi, ja see võib hakata piirama nende fotosünteesi.

Sellised tomatitaimed aretati dr Assaf Mosquna töörühmas Jeruusalemma Heebrea Ülikoolis ning seemned saadeti TÜtehnoloogiainstituuti taimsete signaalide uurimisrühmale. Koos uuritakse, kas mutantsetel tomatitel on kasvuhoones kasvamiseks tavaliste ees eelis.

Märtsikuu numbris kirjutasime sellega seotud teemal – molekulaarse taimefüsioloogia vanemteaduri Hanna Hõraki veetavast projektist „Taimede saagikuse ja veekasutuse efektiivsuse tõstmine õhulõhede tiheduse, avatuse ja fotosünteesi üheaegse muutmise kaudu“. Loe seda siit.

Jälgi TÜ teadlaste tegemisi Instagramis: www.instagram.com/unitartuscience