4. novembril sai 65-aastaseks senati liige, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler ja Eesti Teaduste Akadeemia medali laureaat, juhtimise professor Maaja Vadi.

Maajast võiks kirjutada kui koolkonna loojast, juhist, teadlasest, õppejõust või kogukonna edendajast (ta on muu hulgas Kihnu aukodanik). Et aga tegemist on ka majandusteaduskonna kõige viljakama juhendajaga – tema juhendamisel on kaitstud 15 doktoritööd ja rohkem või vähem aktiivselt kirjutamas on kümmekond doktoranti –, siis kirjeldame teda kui juhendajat.

Nõudlikkus ja toetus

Kui magistrant, kellel on plaan oma lõputöö kergelt tehtud saada, palub Maajat juhendajaks, võib teda tabada päris suur ehmatus. Maaja teeb ettepaneku kirjutada töö hoopis välismaal ja kui magistrant vastu punnib, saab ta korraliku peapesu ning peale jääb Maaja.

Tagantjärele hinnates on see täielik vedamine. Juhendaja Maaja doseerib nõudlikkust täpselt nii palju, kui juhendatav välja kannatab. Tänu sellele on võimalik kasvada ja areneda teadlase ning inimesena. Paketti kuulub seejuures igakülgne abi, motiveerimine, hoolimine ja mõistmine.

Maajal on erakordne motiveerimisoskus ja tänu sellele on asjade poolelijätmine tõeliselt keerukas. Maaja on üdini humanist. Vastasel juhul ei oleks tal võimalik leida igale oma juhendatavale just talle sobivaim lähenemine.    

Röntgenipilk

Maajal on asjadele alati täiesti uus vaatenurk, isegi kui juhendatav on teema endale põhjalikult selgeks teinud. Tal on ka imepärane võime leida asjadele ühine nimetaja ja tekitada seosed, mida justkui varem ei olnud. Uurimisprobleemide lahendamiseks on tal alati juba mingi andmestik olemas.

Ka doktoritöö artiklite vahel seoseid leida on koos Maajaga väikese arutelu tulemusel lihtne. Ta näeb välja pisike, kuid iseloomu poolest on ta jõuline, terava meelega ega jää kunagi vastust võlgu.

Mälupank ja energiapomm

Maajalt tuleks välja selgitada, kuidas on võimalik kõiki sündmusi ja fakte meelde jätta. Mingi ime läbi oskab ta alati öelda, millega keegi on kunagi ülikoolis tegelenud, millal on kellegi lapse sünnipäev ja veel palju muud.

Maaja ilmselt ei maga üldse, sest arvestades tema huvide ja toimetamiste ampluaad, ei jää selleks lihtsalt aega. Tihti on tunne, et tal on rohkem energiat kui kõigil tema juhendatavatel kokku. Maaja on perpetuum mobile.

Kust ta energiat ammutab, ei tea, aga küllap on sellel seos asjaoluga, et ta täidab oma päevad tööga, mida armastab. Seda armastust on tunda ka juhendamisest. Üks erilisemaid kohti, kus me temaga doktoritöö üle oleme arutlenud, on Tallinna Kunstihoone näitusesaal – Maaja on nimelt kirglik kunstinautleja.

Pole palju juhendajaid, kes oskaksid mõjutada oma juhendatavate elu ja arengut sel moel, nagu tema seda teeb. Maajaga on suurepärane koostööd teha! Palju õnne!

Maaja Vadi doktorandid