Kui Norman Vester neli aastat tagasi Inglismaal õppis, tärkas temas soov teha veidi head. Ta leidis võimaluse käia vabatahtlikuna hooldekodudes ja rääkida juttu seal elavate inimestega. See kogemus pani teda mõtlema eakate üksilduse üle.

Kokku külastas ta Suurbritannias üle 30 hooldekodu ja rääkis sadade eakatega. Inglismaalt saadud kogemus on kindlasti üks suur ajend, miks soovib praegu Tartu Ülikoolis õppiv Norman leevendada eakate suhtlemisvaegust. Selleks lõi ta ühes õpingukaaslastega majandusteaduskonnast aasta tagasi ettevõtte CommuniCare. Kevadel valiti nende meeskond äriideede konkursil „Ajujaht“ parimaks sotsiaalseks ettevõtteks. Norman usub, et ettevõtte ja tiimi edu põhjus on südamega asja juures olemine.

Palun räägi veidi CommuniCare’i olemusest. Millised on teie ambitsioonid ja eesmärgid?

CommuniCare on sotsiaalne ettevõte, mille platvormil koondame vabatahtlikke, keda koolitame ja suuname kodukoha hooldekodusse leevendama sealsete elanike suhtlusvaegust. Statistika järgi käivad eakate lähedased neil külas keskmiselt 2,3 korda aastas. Seega pole eakatel piisavalt palju inimesi, kellega suhelda. Meie pakume aga hooldekodudele koolitatud vabatahtlikke, kes saavad vanainimestega suhelda ja hoiavad hooldekodudes head meeleolu. 

Ambitsioonid on meil suured. Soovime tegeleda võimalikult paljude Eesti hooldekodudega. Praegu on meil programmis kõik Tartu hooldekodud. Oleme võtnud eesmärgiks laieneda tulevikus Skandinaaviasse.

Inglismaal elades suhtlesid hooldekodus elavate eakatega ja mõistsid, kuivõrd üksildasi inimesi seal leidus. Oled maininud, et Eestis on olukord veelgi halvem. Mis on selle sinu meelest tinginud?

Inglismaal on rahastus palju parem ja neil on võimalik saata hooldekodudesse rohkem hooldajaid. Ühtlasi on neil võimalus oma hooldajaid palju kvaliteetsemalt koolitada. Ehkki Eestiski on kiirkoolitused, puudutatakse sotsiaalset suhtlust siin pigem vähe. Usun, et Eesti praegune halvem olukord on tingitud valitsuse otsustest. 

Mis eristab teid varasematest sarnastest ettevõtmistest?

Varasemad ettevõtted on tegutsenud liiga laialt ja võtnud eesmärgiks leevendada kõikide eakate suhtlusvaegust. Sotsiaalsetel ettevõtetel on raskem alustada kui tavalistel ettevõtetel ning nende ambitsioonid kipuvad olema liiga suured, mis on üldjuhul küll hea, aga niimoodi kaob fookus. Meie fookus on aga puhtalt hooldekodudel ning seni, kuni me hooldekodude teenust aktiivselt käima ei saa, ei liigu me ka eraisikute aitamise juurde. Proovime ka hoida oma hinna võimalikult madalal, sest saame aru, et sotsiaalhoolekandesüsteemis liiguvad väga väikesed rahasummad ning liiga suurt hinda küsida poleks jätkusuutlik. 

Kuidas leiate tee noorteni ja potentsiaalsete vabatahtlikeni? Kuidas CommuniCare’i turundate?

Turundusplaani oleme loonud koostöös mentoritega. Meil on värbamisprogramm, mille põhjal käime koolides ja eri linnades infotunde andmas. Räägime oma visioonist, missioonist ja sellest, mida teeme. Nii muudame inimestele palju lihtsamaks selle, kuidas olla vabatahtlik. Samuti turundame end palju sotsiaalmeedias, nii looside kui ka aruteludega. Võib öelda, et suhteliselt intensiivne turunduskampaania käib pidevalt, sest sellise ettevõtte kvaliteet sõltub otseselt vabatahtlike arvust.  

Mitu vabatahtlikku teil praegu on? 

Tartumaal on 200 registreerunud vabatahtlikku, kellest püsivabatahtlikke on umbes 40. Ühendust on võtnud umbes 800 inimest. Kuna uute turgudega läheb aega, siis Harjumaale, Läänemaale ja Saaremaale pole me veel jõudnud täielikult laieneda. 

Kas inimesed, kes on teiega liitumisest huvitatud, peavad läbima ka konkursi? Milliseid turvameetmeid kasutate, et tagada eakatele usaldusväärne keskkond?

Oodatud on kõik üle 18-aastased inimesed, me ei diskrimineeri mingil moel. Võib olla ka ise pensionär. Õigupoolest on meil olnud ka ligi 60-aastaseid vabatahtlikke. Peaasi, et on missioonitunne ja tahe inimesi aidata. 

Kandideerida ei tasu aga neil, kellel on kriminaalne taust või hooldekodudesse sobimatud harjumused, sest kõikidele inimestele teeb asutus taustakontrolli. Hetkel pole meil olnud ühtegi hooldekodu, kes oleks vabatahtlikule ei öelnud. 

Kuidas on teid senini vastu võetud? Millised on olnud suurimad raskused

Vastuvõtt on olnud hea nii ühinguväliste inimeste kui ka vabatahtlike seas. Hooldekodude juhatused on olnud meiega väga toredad ja oleme saanud sooja vastuvõtu osaliseks. Teenus on igati teretulnud. 

Kõige keerukam osa on läbirääkimised omavalitsustega. Kuna mõned hooldekodud kuuluvad täielikult omavalitsustele, on ka nemad meie kliendid. Nagu teistelgi firmadel, on ka meil avalikult sektorilt raskem saada raha kui erasektorilt. See on üks raskus, millegi siiani silmitsi seisame ja mida peame meeles pidama, kui laieneme teistesse riikidesse. 

Kuidas on projekti mõjutanud koroonaaegsed piirangud ja hooldekodude külastamise keeld?

Oleme üks nendest iduettevõtetest, mis on koroonast tugevasti mõjutatud. Kõik hooldekodud pandi kevadel päevapealt kinni, mis tähendab, et meie käive ja tegevus läksid nulli ning me ei teadnud, mida edasi teha. Seega hakkasime liikuma uute ideede poole. 

Umbes viimased viis kuud oleme tegelenud digitaallahendusega. See on meie väljatöötatud ja katsetatud eakasõbralik rakendus – videoplatvorm, mida on hooldekodus elavatel inimestel võimalik kergesti kasutada. Kavatseme selle turule tuua järgmise aasta esimeses pooles. 

Mida soovitaksid teistele noortele, kes mõlgutavad mõtteid iduettevõtlusest?

Mässajamentaliteet on kindlasti üks nendest asjadest, mis start-up’i põhja laseb. Peab olema vastuvõtlik kriitikale ning valmis muutma oma ideed, kui see ei ole piisavalt hea. Mida kiiremini mõistad, et idee ei ole hea, seda kiiremini saad liikuda uue projekti poole. Selles pole mingit häbi, kui ettevõte ei õnnestu ning kasumit ja käivet ei tule. See kõik on osa ettevõtlusest ja läbikukkumine ise on väga hea õppetund. Parem läbi kukkuda kui mitte midagi proovida. 

Võivad muuta suhtumist

,,CommuniCare alustas eelmise aasta sügisel meie Starter Tartu äriideede arendamise programmis. Norman ja tema tiim paistsid kohe silma enesekindlusega, kuigi nende idee luua võrgustik, mis aitab leevendada hooldekodu asukate suhtlemisvaegust, oli sel hetkel lihtsalt idee, nagu paljudel teistel alustavatel tiimidel,“ meenutas Startup Labi juht ja tiimi mentor Maret Ahonen ettevõtte algusaega. Ta kiitis, et noorte empaatiavõime, soov toetada eakaid ja usk sellesse, et nad suudavad luua noorte vabatahtlike võrgustiku, olid erakordselt tugevad. 

Oma idee elujõulisust asusid meeskonnaliikmed kohe ka katsetama: võtsid ühendust huvirühmade esindajatega, sealhulgas ametnike ja hooldekodude juhtidega, aga suhtlesid ka hooldekodude elanike ja nende lähedastega. 

Millist tulevikku Ahonen ettevõttele ja meeskonnale ennustab? ,,Nende võimekust, pühendumust ja praegust tegevust jälgides on väga võimalik, et CommuniCare’i teenus rakendub edukalt ja nad suudavad suhtumist eakatesse märkimisväärselt muuta. Tulevikus kujuneb hooldekodudes vabatahtlikuna töötamine normiks, sest inimlik kontakt pakub rõõmu nii vanurile kui ka noorele,“ sõnas Ahonen. Ta avaldas arvamust, et vabatahtlikuna võiksid kaasa lüüa kasvõi terved kollektiivid koos.