Ühe organisatsiooni uurimine näitas, et kaugtöö tegemine võib suurendada töötajate tulemuslikkust. Samas võivad kaugtööga kaasneda ka mitmed ohud.

Kaugtöö alustamine ettevõttes ja selle edukalt toimima panemine nõuab tavaliselt pikki ja põhjalikke ettevalmistusi. COVID-19 pandeemia tõttu pidid aga organisatsioonid, kes polnud sellist töökorraldust varem eriti või üldse kasutanud, kaugtööle üle minema väga kiiresti. 

Esmakordne kaugtööle hakkamine võib iseenesest mõista tekitada kõhklusi: kas kodus tehakse tööd ikka sama põhjalikult kui kontoris, äkki ei toimi suhtlus nii hästi või levib organisatsioonisisene info sinna, kuhu ei peaks levima. Oluline on mõelda läbi, kas kahtlustel on ka alust, ja leida moodused nende ületamiseks. 

Eriolukordades, sealhulgas pandeemiate korral, võib kaugtöö aidata vältida töötajate nakatumist ning võimaldab tööga jätkata, mis on oluline organisatsiooni võimekuse säilitamiseks.¹ Kaugtööd ei pea muidugi alustama eriolukorras – pigem tuleb kasuks, kui harjutada seda aegsasti. Ühes hiljuti Hispaanias tehtud uuringus selgus, et organisatsioonid, kes olid enne COVID-19 pandeemiat kaugtööd kasutanud, said kriisi puhkedes ulatusliku kaugtööle üleminekuga paremini hakkama.²

Märkamatu ületöö

Kontoris on võimalik töökaaslasi iga päev näha, nendega rääkida ja koos aega veeta. Kaugtööl sellised loomulikud võimalused kaovad ja suhtlus läheb üle virtuaalmaailma, mistõttu võib infovahetus aeglustuda, töötajatel võib tekkida stress ja edastatud infot võidakse mõista valesti.³ Neid raskusi on võimalik mingi piirini ennetada ja ületada, tagades töötajatele vajalikud suhtlusvahendid ja -platvormid, korraldades regulaarseid näost-näkku-kohtumisi või tehes kaugtööd osaliselt, mitte täielikult.

Olukordades, kus silmast silma ei ole võimalik kohtuda, võib ajutiselt abi olla videokõnedest, sest töökaaslaste nägemine tuletab meelde, et tööd tehakse koos ja ühisel eesmärgil, mitte igaüks omaette. Kaugtöötajatelt tasub ka aeg-ajalt uurida, kuidas see töökorraldus neile sobib, ning kui töötajad ei pruugi otse enda arvamust välja öelda või vajavad mõtlemisaega, võib murede ja rõõmude uurimiseks koostada anonüümse küsimustiku.

Kuigi mõnikord on kaugtöö alustamisel takistuseks kahtlus, et töötajad ei pruugi tööd teha nii korralikult kui kontoris, tõestas siinkirjutaja bakalaureusetöö vastupidist. Nimelt on kaugtööl oht üle töötada – kui kontoris olles jalutati lõunapausi ajal poodi või räägiti töökaaslastega kööginurgas juttu, siis kodus võeti tihti võileib arvuti kõrvale ja jätkati tööd. Lisaks mainisid kaugtöötajad, et ei pane tähelegi, kui on tööd mitu tundi üle aja teinud, ning vastavad kirjadele vahel ka vabal ajal. Puhkepauside asendamine tööga võib pikas perspektiivis mõjuda kahjulikult, sest era- ja tööelu piirid hägustuvad või kurnatakse end lihtsalt ülesannetega ära. Seepärast on kasulik käituda lõunapauside ajal samamoodi nagu kontoriski – minna arvutist eemale, kasvõi teise tuppa, ning võtta see lühike aeg, et puhata ja end koguda.

Turvalisus saab veel tähtsamaks

Varasemates uuringutes on leitud, et üleminek kaugtööle võib seada ohtu organisatsioonisisesed andmed⁴ – eriti juhul, kui kaugtööd alustatakse kiiresti, nagu paljud organisatsioonid COVID-19 pandeemia tõttu tegid. Seetõttu on turvalisuse tagamiseks vaja rakendada küberturbevõtteid, näiteks kahe osapoole autentimist, viirusetõrjet ja automaatset väljalogimist⁵. Töösüsteemide turvalisuse tagamiseks peaks töötajaid teavitama andmekaitse põhimõtetest ja õpetama neid rakendama küberkaitse meetodeid.

Koroonakarantiin võimaldas paljudel organisatsioonidel kaugtööd katsetada ja näha selle potentsiaali, aga lisaks töövõime säilitamisele eriolukordades võib kaugtöö lubamine olla organisatsioonile kasulik veel mitmel moel. Kaugtöö võimaluse pakkumist nähakse tõestusena paindlikkusest ja ajaga kaasas käimisest, mis on soositud just noorema põlvkonna tööotsijate seas⁶. Ka bakalaureusetöö käigus tehtud intervjuud kinnitasid, et kaugtöö lubamine näitab organisatsiooni paindlikkust ja annab töötajale teatud määral valikuvabadust, mis võib parandada ka tulemuslikkust.

Põhjalikumaid kaugtööga seotud analüüse COVID-19 mõjust on eeldatavasti oodata tulevikus, aga näiteks Belgia töötajate seas tehtud uuring on näidanud, et kaugtööd nähakse pärast koroonaviiruse leviku kogemust potentsiaalse töötamisviisina, mis muutub tulevikus veelgi olulisemaks ja tavapärasemaks⁷. Ka bakalaureusetöös uuritud organisatsioonis olid töötajad huvitatud kaugtöö teatud mahus jätkamisest pärast eriolukorra lõppu. Nende arvates tõestas eriolukord, et kaugtöö võib hästi toimida, olgugi et varem oli seda proovitud vaid erandjuhtudel. Eriolukord võis seega olla vajalik ajend mõnele organisatsioonile, kes oli varem kaugtööd kaalunud, kuid ei olnud kindel, kas selle rakendamine on võimalik.

TÜ värske vilistlane Julia Gerda Sokk uuris oma bakalaureusetöös lähemalt organisatsiooni, kus viidi pärast koroonaviiruse puhkemist loetud päevadega kaugtööle üle mitukümmend töötajat. Lõputööd saab lugeda siit.

Kasutatud kirjandus

¹ Ahmed, F., Zviedrite, N., Uzicanin, A. (2018). Effectiveness of workplace social distancing measures in reducing influenza transmission: a systematic review. BMC Public Health, Volume 18(1), 5. DOI: 10.1186/s12889-018-5446-1.

² Belzunegui-Eraso, A., Erro-Garcés, A. (2020). Teleworking in the Context of the COVID-19 Crisis. Sustainability, Volume 12(9), 10. DOI: https://doi.org/10.3390/su12093662.

³ Kallaste, E., Jaakson, K. (2009). Kaugtöö Eesti organisatsioonides. CENTAR, Eesti Rakendusuuringute Keskus, 151.

Shamir, B., Salomon, I. (1985). Work-at-Home and the Quality of Working Life. Academy of Management Review, Volume 10(3), 459-460. DOI: 10.2307/258127.

Lee, S. J., Hong, J. H. (2011). Does Family-Friendly Policy Matter? Testing Its Impact on Turnover and Performance. Public Administration Review, Volume 71(6), 877. DOI: https://doi.org/10.1111/j.1540-6210.2011.02416.x.

⁴ Kallaste, E., Jaakson, K. (2009). Kaugtöö Eesti organisatsioonides. CENTAR, Eesti Rakendusuuringute Keskus, 163.

Greenwald, J. (2020). Surge in Working From Home Raises Cyber Exposure Issues. Insurance Advocate, Volume 131(4), 9. https://www.businessinsurance.com/article/20200317/NEWS06/912333556/Surge-in-workingfrom-home-raises-cyber-exposure-issues.

⁵ Kallaste, E., Jaakson, K. (2009). Kaugtöö Eesti organisatsioonides. CENTAR, Eesti Rakendusuuringute Keskus, 97.

Greenwald, J. (2020). Surge in Working From Home Raises Cyber Exposure Issues. Insurance Advocate, Volume 131(4), 9. https://www.businessinsurance.com/article/20200317/NEWS06/912333556/Surge-in-workingfrom-home-raises-cyber-exposure-issues.

⁶ Kwon, M., Jeon, S. H. (2017). Why Permit Telework? Exploring the Determinants of California City Governments’ Decisions to Permit Telework. Public Personnel Management, Volume 46(3), 242. DOI: https://doi.org/10.1177/0091026017717240.

⁷ Baert, S., Lippens, L., Moens, E., Sterkens, P., Weytjens, J. (2020a). The COVID-19 crisis and telework: A research survey on experiences, expectations and hopes. Global Labor Organization (GLO), 14. https://www.econstor.eu/handle/10419/216771.

Baert, S., Lippens, L., Moens, E., Sterkens, P., Weytjens, J. (2020b). How do we think the COVID19 crisis will affect our careers (if any remain)? Global Labor Organization (GLO), 13. https://www.econstor.eu/handle/10419/215884.