Eesti laste suutervis peegeldab lapsevanemate indu hoolitseda oma lapse tervisliku toitumise eest, pesta koos lapsega kaks korda päevas hambaid ja külastada temaga regulaarselt hambaarsti.

3-, 6- ja 12-aastaste laste hammaste tervisliku seisukorra üle-eestilise uuringu tulemused näitavad, et lapsevanemate ind ei ole kiita. Kuidas muidu on meie laste hammaste seisukord üks Euroopa halvemaid?

Hambaarstid näevad mitmesugustest uuringutest, et mida arenenuma majandusega riik, seda vähem esineb hammastel kaariest. Võrreldes teiste postsotsialistlike riikidega, näiteks Poola, Läti ja Leeduga, on Eesti laste hammaste tervis parem, kuid kõikidele muudele Euroopa riikidele jääb see alla.

Näiteks Rootsis on tervete hammastega laste protsent saja lähedal. Eestis on enam kui pooltel kolmeaastastel terved hambad, kuid 12-aastaste seas on tervete hammastega lapsi juba alla poole. Tulemused näitavad, et mida vanemaks laps saab, seda kehvem on tema suutervis.

TÜ hambaarstiteaduse instituudi ja Eesti Hambaarstide Liidu koostöös tehtud ning Eesti Haigekassa rahastatud suuterviseuuringus hinnati muu hulgas kaariese levikut ja selle teket soodustavat käitumist.

Hambakaaries on haigus, mis tekitab hamba kõvakudedes pöördumatut lagunemisprotsessi. Selle tagajärjel tekib hambaauk.

Uuringu üks eestvedaja, TÜ lastestomatoloogia dotsent Jana Olak ütles, et Eesti laste seas on kaariese levik Euroopa eakaaslastega võrreldes suurem, mis viitab puudujäägile suutervise eest hoolitsemisel. Vajakajäämisi süvendab nii ebakorrektne suuhügieen, ebaregulaarne ja ebatervislik toitumine kui ka asjaolu, et ei käida hambaarsti juures.

Hambaarsti visiidi tähtsus

Kaariese ennetamiseks on regulaarne hammaste kontroll aga äärmiselt tähtis. Olak tõdes, et see, kui vanem lapsega hambaarsti juures ei käi, on suurim viga, mida ta saab järeltuleva põlvkonna suutervise seisukohalt teha. Eestis on kuni 19-aastaste laste hambaravi tasuta, hambaarstid käivad laste suutervist hindamas nii lasteaedades kui ka koolides, ent siiski ei jõua pooled Eesti lapsed hambaarsti juurde.

Esimene kord tuleks hambaarsti juurde minna juba siis, kui laps on poolteist kuni kaks aastat vana, edaspidi peaks kontrollis käima iga kuue kuu järel. Kolmeaastastest lastest on viidud hambaarsti juurde aga vaid 57% ja peaaegu veerand 12-aastastest käib hambaarsti juures harvemini kui kord aastas. Käiakse juhuslikult või ei mäletata, millal seal viimati käidi.

„Kui kolmeaastasel on suus tugev kaaries ja hambaaugud, siis tähendab see, et juba ühe-kaheaastaselt on midagi valesti tehtud. Hambaarstidena tahame lapsi näha kindlasti enne kolmandat eluaastat, et vaadata üle hammaste seisukord ja jagada vajaduse korral nõuandeid suutervise hoidmiseks,“ innustas TÜ lastestomatoloogia dotsent Rita Nõmmela.

Olak teab, et paljud lapsevanemad kannavad oma isikliku hirmu hambaarsti ees üle lapsele. Soovides last justkui hambaraviprotseduuridest säästa, teevad nad talle aga hoopis karuteene. Suhtumine ja suutervise eest hoolitsemine algab kodust, kus vanemad on lastele eeskujuks. Hambaarst ei saa laste hammaste eest iga päev hoolitseda, seda peab tegema lapsevanem.

Kuidas jõuda järele Rootsi laste suutervise väga headele näitajatele, näib ehk miljoni dollari küsimusena, ent lapsevanemate ja hambaarstide koostöös on see igati saavutatav. Vaja on vaid järjepidevust ja head suutervist toetavate põhireeglite järgimist. Need on jõukohased kõigile.

Hambaarstide mantra ütleb: pese hambaid kaks korda päevas, joo janu korral vett, söö magusat üks kord päevas, hoia söögikordade vahe kolmetunnine ja käi regulaarselt hambaarsti juures. Eestlastel on arenguruumi kõigi nende suutervist mõjutavate soovituste täitmisel.

Hea suutervise nimel on hambaarstide soovitus süüa neli-viis korda päevas – see tähendab hommiku-, lõuna- ja õhtusööki ning paari vahepala. Vältima peaks pidevat näksimist; kui süüa, siis süüa korraga. See tähendab ka, et ei tohi pidevalt juua magustatud jooke ega süüa maiustusi. Uuringust nähtus, et umbes 30% igas vanuses lastest sööb magusat keskmiselt üle korra päevas. „See, kui sageli laps kommi sööb või mahla joob, mõjutab kaariese intensiivsust ja hambaaukude arvu,“ tõdes Olak.

Järgida tuleks ka söögikordade vahelisi pause. „Pärast söömist või mahla joomist kestab suus vähemalt poole tunni vältel happerünnak, mille tagajärjel hambad lagunevad. Kui me iga tunni tagant midagi suhu paneme, siis hoiame pidevalt suus happelist keskkonda, mis soodustab hambaaukude teket. Hambad tahavad vahepeal puhkust. Kui selle aja jooksul tekib janu, siis tohib juua ainult puhast vett,“ toonitas Olak.

Põhjalik hambapesu

Korralik ja järjepidev suuhügieen peaks algama juba imikueas, kanduma edasi nii piima- kui ka jäävhammastega lastele ning jätkuma täiskasvanueas. Nõmmela rõhutas, et hea suutervise jaoks peab hambaid pesema kaks korda päevas. Uuringust nähtus aga, et lapsed pesevad hambaid suuresti juhuslikult.

Kolmeaastastest lastest pesi kaks korda päevas hambaid 58%, kuueaastastest 69% ja 12-aastastest 70%. „Hambaid pestes tuleb olla järjepidev ja põhjalik. Ei piisa sellest, kui anda lapsele hambahari ja pasta ning lasta tal neid suus lutsutada või hambaid õrnalt nühkida. Alla viieaastane laps ei suuda hambaid ise korralikult pesta, mistõttu on äärmiselt tähtis, et lapsevanem hoolitseks kõikide hambapindade korraliku puhastamise eest,“ rääkis Nõmmela.

Hambapesu juures kehtib kuldne 2+2-reegel: pese hambaid kaks korda päevas ja korraga kaks minutit järjest. Pärast hambapesu peaks pasta välja sülitama, aga mitte suud loputama, sest siis on pasta mõju suurem. Jäävhammastega lapsed ja samuti täiskasvanud peaksid enne hammaste pesemist kasutama ka hambaniiti.

Hambaarstid loodavad, et põlvkondade vahetumise, teadlikkuse suurendamise ja ennetustööga jõutakse Eesti laste parema suuterviseni. Nii jätkavad hambaarstid visiite lasteaedadesse ja koolidesse ning riiklike programmide ja rahastuse toel korraldatakse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid.

Olak peab üheks edumeelsemaks ja tulemuslikumaks projektiks Suukooli, kust leiab palju kasulikku lugemist, soovitusi, õppevideoid ja muud põnevat. Veebilehel Suukool.ee kutsuti sel õppeaastal lasteaiaõpetajaid võtma osa aktsioonist, mille käigus pööratakse tähelepanu laste hambapesuharjumustele. Lapsed pidasid hambapesupäevikut, kuhu tuli märkida, kas nad pesid õhtul ja enne lasteaeda tulemist kenasti hambaid.

„Kuid rõhutan veel kord, et ennekõike saab lapse suutervist oma valikute ja harjumustega mõjutada lapsevanem,“ pani Olak südamele. Vaid järjepidevuse, eeskuju näitamise ja distsipliiniga võime lahti saada häbiplekist, mille järgi on meie laste suutervis üks Euroopa halvemaid.