Koroonakriis ei ole mõjutanud ainult täiskasvanuid, vaid ka lapsi – paljudes on see tekitanud teadmatust ja hirmu, millest võivad välja kasvada vaimse tervise probleemid.

Nende ennetamiseks on ettevõte Triumf Health koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia instituudiga loonud oma veebimängule uuenduse, mis keskendub just koroonakriisist tulenevatele muredele ja vaimse tervise probleemide ennetamisele. Varem pakkus Triumf Healthi mäng vaimse tervise tuge krooniliselt haigetele lastele, uuendatud rakendus on nii eesti kui ka vene keeles tasuta kättesaadav aga kõigile 7–14-aastastele.

„Lastel on seoses koroonakriisiga arvukalt muresid ja paljuski otsivad nad oma küsimustele vastuseid sotsiaalmeediast, kust aga tihtipeale leiavad valeinfot. Selleks, et neil oleks adekvaatne ülevaade kriisist ja nad saaksid vastused küsimustele, miks peab käsi pesema, miks peab isolatsioonis olema ja mida see kõik üleüldse tähendab, ongi see uuendus loodud,“ selgitas Triumf Healthi tegevjuht Kadri Haljas.

TÜ psühholoogia instituudi kliinilise psühholoogia osakonna juhataja Kirsti Akkermann lisas, et digilahenduse eesmärk on pakkuda lastele stressiolukorras tuge. Tema sõnul on tarvis õpetada neile emotsioonidega toimetulekut ja probleemilahendusoskusi, et aidata neil iseendast paremini aru saada ja leida võimalusi, kuidas stressiga toime tulla.

ettevõtlus_SUUR PILT_ (Triumf Health).jpg

Mängus peab aitama teisi tegelasi.

FOTO: Triumf Health

Koroonaviirusega seonduv uuendus on mitmeosaline. Esmalt antakse teavet viiruse kohta ja seejärel kontrollitakse küsimustega laste uusi teadmisi. Järgmisena peavad nad mängus õpitud teadmisi interaktiivselt rakendama: tuleb lahendada mängutegelaste muresid.

Laste mured võivad sündida teadmatusest ja muutunud elukorraldusest, näiteks kaua kestnud distantsõppest. Lapsevanemad, kes peaksid vastama oma laste küsimustele ja selgitama neile olukorda, ei leia selleks pahatihi aega, sest ka neil võivad olla omad koroonamured, näiteks suurenenud töökoormus või hoopis töö kaotus, kirjeldas Haljas.

„Triumf Healthi rakendus ei ole maagiline digilahendus, mis viiks selleni, et psühholooge ei ole enam üldse vaja. Sellega on aga võimalik jõuda rohkemate lasteni ja ennetada probleeme,“ sõnas Haljas.

Personaalne arendus

Uuel rakendusel on ka suurem eesmärk – selle põhjal alustatakse laiapõhjalist uuringut. Teadlased soovivad analüüsida laste käitumist mängus, et saada ülevaade nende psühhosotsiaalsest toimetulekust ja hinnata digilahenduse võimalikku mõju nende heaolu toetamisele suurenenud stressi korral. Uuringu tulemuste põhjal saab omakorda jätkata mängu arendamist.

„Uuringu käigus hindame, kuidas lapsed mängus toime tulevad ning kas ja milliseid meetodeid nad oma heaolu toetamiseks kasutavad. Kogutavad mahukad andmed on olulised eelkõige selleks, et mängu abil saaks iga last järjest paremini toetada,“ selgitas Akkermann.

TÜ ja Triumf Healthi varem tehtud uuringud laste käitumise kohta olid palju väiksema valimiga, sest uuringus osalemise eeldus on olnud kroonilise kuluga haigus. Kavandatavas uuringus saavad osaleda aga kõik lapsed, kes on 7–14-aastased ja räägivad emakeelena eesti või vene keelt (neis keeltes saab ka mängida).

Mängus kasutatav psühholoogilise toe pakkumise metoodika on välja töötatud kliiniliste kogemuste ja teaduskirjanduse põhjal. Andmekogujad lubavad, et kõik osalejad jäävad anonüümseks – nii uuringus osalemisel kui ka mängimisel on tagatud täielik konfidentsiaalsus. Rakendus ei kogu isiklikke andmeid, mille põhjal oleks võimalik lapse isikut tuvastada. Küll aga loodavad uuringu tegijad, et mängijate toimetulekus stressiolukorraga avalduvad teatud käitumismustrid, mille põhjal on võimalik edaspidi muuta mängu personaalsemaks.

Võõras lahendus

Vaimse tervise probleemide ennetamiseks pakutud digilahendused on tänuväärsed, kuid valdaval osal inimestel on nende suhtes veel kõhklev hoiak, tõdes Akkermann. „Usun, et ka Eestis hakatakse tehnoloogilisi lahendusi üha enam usaldama, sest maailma eri paigus on need väga hästi vastu võetud,“ ütles ta.

Usaldusväärsuse kinnitamiseks ja suurendamiseks ongi tarvis teha tehnoloogiliste lahenduste mõju-uuringud. Samuti on tõenduspõhistest vaimse tervisega seotud digilahendustest vaja avalikult rohkem rääkida, sest teadlikkus neist on Eestis veel vähene. „Vaimset tervist toetavate digilahenduste puhul on ka äärmiselt oluline, et need oleksid kasutaja emakeeles, aga pelgalt ühe mängukeskkonna eesti keelde tõlkimine ei tee seda veel tõhusaks,“ märkis Akkermann.

Sedalaadi digilahendused suurendavad vaimset tervist toetavate teenuse kättesaadavust. Nende abiga paraneb ka inimeste teadlikkus raviprotsessist ja nad osalevad ravis aktiivsemalt, mis aitab omakorda kaasa ravi tulemuslikkusele.