Õigekirjakorrektor ehk speller on hea abimees, millega saab tekstist pisivead välja korjata. Siiski on ta üksnes masin. Ta ei oska leida üles sõnu, mis ei sobi konteksti või on vales käändes. Selle tagajärjel võib lugeja leida tekstist keelendeid, mida kirjutaja sinna tegelikult sugugi panna ei tahtnud.

TÜ keelenõunik ja keeletoimetaja on kogunud hulga näiteid spelleri viguritest. Sagedasemad krutskid tasub igal kirjutajal üles märkida ja pärast kirjatöö lõpetamist võib otsimisfunktsiooni abil kontrollida, ega mõnda neist teksti pole jäänud. Muide, spellerile saab selliseid veasõnu ka „õpetada“.

Kõige tavalisem on see, kui ühe tähe asemel lüüakse kogemata teine täht. Ja speller ei kergita kulmugi, kui

dokumendihaldusest saab dokumendihardus,

tualetist saab toalett ja

reedesest töötamisest saab reedene tüütamine.

Mõnikord juhtub, et sõrm läheb klaviatuuril ühe klahvi võrra nihkesse ja trükib hoopis teistsuguse sõna, kui mõttes oli. Kui parema käe sõrmed on ühe tähe võrra liiga paremal, saab

Tartu Ülikoolist Tartu Õlikool,

üliõpilastest õliõpilased,

viirusetõrjest voorusetõrje,

keemiaseadmetest keemisseadmed ja

sõnast kaubad hoopistükkis laibad.

Kui aga vasaku käe sõrm jääb ühe tähe võrra vasakule, saavad läbirääkimistest läbiröökimised.

Teinekord jääb mõni täht löömata ja spelleril ei pruugi sellegi vastu midagi olla. Nii satuvad tekstidesse

remondiööd,

kiimakokkulepe,

seire eostamine,

põlumajandus,

hardusteadused,

looduskitseala,

rahatusperiood ja

veebilehe haldjad.

Kui tähed vahetavad omavahel koha, aga kirja pandud sõna on spelleri arvates mõtestatud, võib lugeja ees olla

patsiendi asemel patisent,

toetuse asemel teotus,

takistuse asemel taksitus,

uurimisasutuse asemel uurimisaustus,

põlevkivi asemel põlvekivi,

sõna paremaks asemel praemaks.

Vahel soovib speller meile igati abiks olla ja pakub õigekirjakontrolli tehes vahvaid asendusvariante, teadmata mõistagi, millest jutt käib. Kui me tema automaatparandustega lahkelt nõus oleme, võime üht ajatut tõdemust parafraseerida nõnda:

ars lõnga, vita brevis est.

Niisiis, ehkki spellerist on kirjutajal palju tuge, ei tasu seda lõpuni usaldada. Parem on oma tekst pärast spelleri töö lõpetamist veel kord üle ligeda. Oih, lugeda.