Pildil on vasakul pool geneetiliselt muundatud harilik müürlook, mis kasvab edukalt antibiootikumi sisaldaval söötmel, kus tavalised taimed jäävad kiduraks.
FOTO: Kaspar Koolmeister

Kuidas näeb välja geenmuundatud taim?

Teadus

Tartu Ülikooli teadlased on alates 2016. aasta aprillist jaganud Instagramis pilte enda ning oma üliõpilaste ja töörühmade põnevatest tegemistest.

Jaanuaris alustas molekulaarse taimebioloogia teadur Hanna Hõrak tehnoloogiainstituudis nelja aasta pikkust teadusprojekti „Taimede saagikuse ja veekasutuse efektiivsuse tõstmine õhulõhede tiheduse, avatuse ja fotosünteesi üheaegse muutmise kaudu“.

Õhulõhed on lehepinnal asuvad avad, mille kaudu siseneb taime fotosünteesiks vajalik süsihappegaas ja väljub veeaur. Õhulõhede arvu (tihedust) ja avatust reguleerivad keerukad evolutsiooni käigus välja kujunenud signaalirajad.

Seni ei ole veel keegi uurinud, kas õhulõhede tiheduse ja avatuse reguleerimise mehhanismid on omavahel seotud. Uurimata on ka küsimus, kas õhulõhede tihedust ja avatust või õhulõhede ja fotosünteesi parameetreid korraga muutes saab parandada taimede veekasutuse tõhusust ja saagikust.

Nendele küsimustele vastamiseks luuakse projekti käigus mudeltaimeliinid, kus on õhulõhede tihedust ja avatust või siis õhulõhede ja fotosünteesi parameetreid samal ajal muudetud.

Projekti tulemusena saavad teadlased olulist uut teavet selle kohta, kas ja kuidas on õhulõhede tihedus ja avatus omavahel seotud. Lisaks uurivad nad välja tunnuste kombinatsioonid, mis suurendavad taimede veekasutuse tõhusust või saagikust ning on seega rakendatavad taimearetuses.

Geenmuundatud taimed aitavad teadlastel välja selgitada, kuidas eri geenid taimede kasvu, arengut ja käitumist mõjutavad.

Jälgi TÜ teadlaste tegemisi Instagramis: www.instagram.com/unitartuscience.

Jaga artiklit