20. detsembril 50-aastaseks saanud emakeeleõpetuse professori Martin Ehala mitmekülgsus ja oma erialale pühendumus on imetlusväärne. Innustava, julgustava ja inspireeriva õppejõuna on ta mõjutanud nii Tallinna kui ka Tartu ülikooli noori filolooge, pannud neid otsima, avastama, looma uut ja nägema keele võimalusi ja vahendeid. Martini loengud ja seminarid on põnevad, sest oma terava sõna ja särava olemusega haarab ta kaasa ega lase mõttelaiskusel maad võtta. Teadlasena on Martinit huvitanud sotsiolingvistika ja keele kestlikkus, eesti keele morfosüntaktiline areng ja emakeeleõpetus.

Alguse sai Martini lingvisti- ja teadlasetee Tallinna pedagoogikaülikoolist, kuhu ta asus õppima 1985. aastal. Noor inimene vajab oma teel eeskujusid-inspireerijaid. Martini suunajaks ja armastatud õpetajaks oli professor Mati Hint. Professori juhendamisel tulid esimesed keelealased tööd. Korraga avanes aga Martinile tol ajal üsnagi haruldane võimalus kraadiõppeks Cambridge’i ülikoolis. Seal omandas ta 1991. aastal magistrikraadi keeleteaduses, 1996 aga kaitses doktoriväitekirja «Self-organisation and language change: The theory of linguistic bifurcations». Iseseisvaks teadlase ja õppejõu teeks oli aluspõhi loodud. Järgnes töö dotsendina, 1998. aastast professorina Tallinna ülikoolis. Tartu ülikooli vanemteadurina alustas Martin 2008. aastal, professorina 2009.

Martin on institutsionaalse uurimisprojekti «Eesti keele kestlikkus avatud maailmas» juht. Lisaks sellele on Martini juhtida ka emakeeleõpetusealane tegevus meie ülikoolis. Emakeeleõpetuse vallas on Martin muutnud hoiakuid ja suhtumisi mitmetesse keeleõpetuse probleemidesse: tema algatusel on eesti keele õpe muutunud praktilisemaks, elu vajadusi silmas pidavaks. Rohked Martini kirjutatud emakeeleõpikud, nagu «Noor keelekasutaja», «Kirjutamise kunst» või «Eesti keele struktuur» on sel teel omamoodi tähiseks, rääkimata uue õppekava kujundamise alustest või uue emakeeleõpetuse liikumise algatamisest.

Lisaks akadeemilisele tööle on tal alati olnud ka administratiivseid ja teadusorganisatsioonilisi ülesandeid: ta on olnud Euroopa teaduste akadeemia noortesektsiooni «Euroopa generatsioon» liige, TPÜ filoloogiateaduskonna dekaan ja akadeemilise komisjoni esimees, humanitaar- ja sotsiaalteaduste ajakirja Trames peatoimetaja ja tegevtoimetaja, Eesti teaduskompetentsi nõukogu liige, selle humanitaarteaduste ekspertrühma juht, Euroopa nõukogu keelehariduspoliitika ekspert ja retsensent, paljude töörühmade ja toimetuskolleegiumide liige.

Martin on mees, kes ei talla sissekäidud radadel, ta rajab uusi. Ta tunneb süvitsi mitmeid keelevaldkondi ja erinevaid keeleteooriaid ja see teeb ta teadlasepilgu avaraks ja üldistusi pakkuvaks. Martin on süstematiseerinud originaalsel viisil eesti keele morfoloogia, kujundanud funktsionaalsel keelekasutusel rajaneva emakeeleõpetuse, töötanud välja uudse matemaatilise mudeli etnolingvistilise vitaalsuse hindamiseks; tema eksperditeadmisi ja ideid läheb vaja vägagi erinevate teemade puhul nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Uued ideed, algatusvõime ja riskijulgus iseloomustavad kõiki ta tegevusi, tema haare on lai: Martin võtab avalikult sõna, diskuteerib, ja kui vaja, võitleb kodanikujulgelt ühiskonnale olulise eest.

Soovime imetlusväärse töövõimega professorile uusi säravaid teadusideid, tahet Eestile olulises kaasa rääkida, häid õpilasi, kolleege ja rõõmu ja rahuldust tööst. Ja muidugi õnne – nii isiklikus kui ka tööelus!

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi pere