Eesti ülikoolides on viimastel aastatel asutatud märkimisväärsel hulgal uusi Euroopa teadusruumi õppetoole (ingl ERA Chair) ja meelitatud neisse tööle teiste Euroopa riikide tippteadlasi. Uurisime, kuidas Euroopast tulev raha Eesti teadust tagant tõukab ja kas sellega võivad kaasneda ka probleemid.

TÜ on Euroopa teadusruumi õppetoolide jaoks mõeldud raha sissetoojana Euroopa edukaim. Äsja allkirjastatud 2,5 miljoni euro suurune ERA õppetooli leping hõlmab üht paljudest välisrahastusprojektidest, mis on viimastel aastatel Eesti ülikoolidesse tulnud. Ühest küljest on see meie teaduse kvaliteedi näitaja, teisest küljest ei maksa lasta end peibutada pressiteadetes kõlavatest välisrahastuse miljonitest.

Mis on Euroopa teadusruumi õppetool?

Mida tähendavad need Euroopa teadusruumi õppetoolid (ingl European Research Area Chairehk ERA Chair), mis on lühikese ajaga Eestisse toonud juba pea 30 miljonit eurot teadusraha? Üheks näiteks sobib Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ERA õppetool, kus hakatakse järgmise viie aasta jooksul uurima ja arendama e-valitsemise ja digitaalseid avalikke teenuseid.

Tehnoloogiauuringute vanemteadur Mihkel Solvaki sõnul on projekti sisu e-valitsemise ja digitaalsete avalike teenuste uurimis- ja õppetööpädevuse suurendamine Tartu Ülikoolis.

«Eesti riik tekitab suurel hulgal andmeid, mille alusel saab omakorda luua uusi ja innovaatilisi andmepõhiseid teenuseid. Laiendatava uurimisrühma tööks saab neid ideid katsetada ja teenuste ehitamisele kaasa aidata. Teenuste aluseks olevate käitumist ennustavate andmemudelite ja algoritmide ehitamine on e-riigi digitaalses arengus järgmine suur samm. Akadeemiline maailm saab oma teadmistega aidata riigil seda sammu veel hoogsamalt ette võtta,» kirjeldab Solvak keerulise akronüümi EcePS (ERA Chair in E-Governance and Digital Public Services) taga peituvaid tegevussuundi.

Euroopa teadusruumi õppetooli eesmärk on tuua välismaiseid tippteadlasi just nendesse ülikoolidesse, millel on potentsiaali saavutada tipptase. Sellega soovitakse arendada vähem edukate liikmesriikide eesrindlikku teadustegevust – seega saavad osaleda vaid riigid, kelle teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus on kuni 70% Euroopa Liidu keskmisest. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti.

Esmalt esitab ülikool taotluse, et saada mõnes edumeelses valdkonnas rahastust ERA õppetooli ametikoha loomiseks. Positiivse rahastusotsuse korral peab ülikool kuulutama välja rahvusvahelise konkursi tippteadlase värbamiseks. Konkursiga leitud tippteadlane asub ülikoolis tööle, moodustab oma uurimisrühma ja aitab kaasa asutuse teadusliku taseme tõusule. Ülikool peab tagama talle hea töökeskkonna ja igakülgse toe edukaks teadustööks.

Tähtis on see, et teadussuunda arendataks edasi just rahvusvaheliste teadlaste nn maaletoomise kaudu, ning ülikooli ja riigi maine on talentide meelitamisel ülimalt kaalukas. Kindlasti mõjutab see näiteks Cambridge’i Ülikooli teadlase otsust, kas tulla viieks aastaks Tartusse geenitehnoloogiat arendama. Õnneks on seni huvi TÜ ERA õppetoolide tööpakkumiste vastu olnud suur.

39-st ERA õppetooli grandist seitse on Tartu Ülikoolis

Euroopa teadusasutused on ERA õppetoolide rahastusele kandideerinud kolmes taotlusvoorus. Eesti on üks edukamaid Euroopa Liidu liikmesriike, kes on 39-st välja antud rahastustoetusest omale saanud tervelt 12.

Eesliiniteadusele lisatõuke andmiseks ja uute uurimissuundade arendamiseks mõeldud rahastusmehhanismi kaudu on Tartu Ülikool saanud viie aasta jooksul üle 20 miljoni euro lisaraha. Kui vaadata laiemalt, siis kokku on Tartu Ülikool raamprogrammist «Horisont 2020» teadustoetusi saanud üle 46 miljoni euro (sh ka ERA Chair toetused), mis on uute Euroopa Liidu liikmesriikide ülikoolide seas üks parimaid tulemusi.

ERA õppetooli projektid on töös ka teistes Eesti teadusasutustes: näiteks Tallinna Ülikooli kahes projektis tegeldakse haridusinnovatsiooni ja digitaalsete kultuuriandmetega, Tallinna Tehnikaülikooli projektides rohelise keemia ja tarkade elektroonikavõrkude lahendustega, Eesti Maaülikooli projektis aga toidutehnoloogiaga.

Ainult ühes Euroopa teadusorganisatsioonis on õnnestunud rahuldav vastus saada rohkem kui kahele taotlusele – see on Tartu Ülikool.

TÜ seitsmes ERA õppetooli projektis tegeldakse geeniuuringute ja personaalmeditsiini lahendustega, sünteetilise bioloogia ning gaasfermentatsiooni tehnoloogiaga, kõrgresolutsioonis optiliste protsessidega ning e-valitsemise ja avaliku sektori e-teenuste väljatöötamisega.

Näiteks allkirjastati eelmise aasta lõpus genoomika instituudis ERA õppetooli leping selleks, et viia personaalmeditsiini veel sammukese võrra edasi. Projekti käigus asutati uus genoomika, evolutsiooni ja meditsiini keskus cGEM (Center for Genomics, Evolution and Medicine), kusvõetakse haiguste uurimisel peale personaalse geeniinfo arvesse ka populatsioonigeneetilist ja evolutsioonilist aspekti.

«Sisu on selles, et kogu inimese geneetiline varieeruvus, sh see osa, mis põhjustab haigusi, on tekkinud evolutsiooni käigus. Osa varieeruvust on tekkinud juhuslikust muutumisest – geneetilisest triivist –, osa aga vastusena keskkonnale, loodusliku valiku teel. Mõistes neid protsesse, kuidas haigusega seotud geneetiline varieeruvus on tekkinud, mõistame paremini ka haigust ennast,» kirjeldab genoomika instituudi direktor Mait Metspalu.

cGEM-i projekti jaoks otsitakse praegu tippteadlasest teadusjuhti. Tänu geenivaramu heale rahvusvahelisele mainele on 24 kandidaadi seas maailma tippteadlasi nii Oxfordi Ülikoolist, King’s Colledge’ist, Max Plancki Instituudist kui ka Karolinska Instituudist.

Kas sellega on Eesti teadlaste rahamure lahendatud?

Paraku mitte. Euroopa Komisjon kui ERA projektide rahastaja nõuab, et uute õppetoolide töökonkursid oleksid rahvusvahelised, sest see aitab tagada Euroopa tippteaduse arengu.

ERA õppetool pole mõeldud riigisisese teadusrahastuse kriisi leevendamiseks ning kahjuks ei paku need miljonid eurod leevendust praegusele kõrghariduse ja teaduse rahastamise puudujäägile. Pigem vastupidi – arvestades, et õnnestunud projektide suur arv näitab Eesti ülikoolide tipptaset, mida hindab kõrgelt ka Euroopa Komisjon, jääb üle vaid hämminguga küsida, miks ei ole see piisavalt prioriteetne meie valitsuse eelarveläbirääkimistel.

Tuleb rõhutada, et Euroopa toetus on ajutine ning mõeldud arenguhüppe tegemiseks – kestliku püsirahastuse peab tagama riik. Isegi kui ERA õppetooli toetused aitavad hoida ja parandada Eesti ülikoolide teadusvõimekust ja rahvusvahelist taset, on riikliku teadusrahastuse jätkusuutmatus tekitanud laiapõhjalisema alarahastuse ning olukorra, kus targad noored valivad akadeemilise karjääri asemel mõne paremat kindlustunnet pakkuva ameti.

Välisrahastuse kasutamisega on seotud probleemid

Euroopa Liidu raha eest Eesti asjade tegemisest on valdavalt räägitud positiivses võtmes. Ühelt poolt ongi hea, et ülikoolid on välisraha hankimisel edukad. Raha kasutamisega kaasnevad aga ka mitmed probleemsemad nüansid. Grandikeskuse juht Taivo Raud nimetab neist mõnda.

Kui Eesti riik ise oma teadust piisavalt ei rahasta, on ülikoolid sunnitud järjest enam pöörduma välisraha poole. Koos välisrahaga tulevad ka raha kasutamise tingimused, see aga tähendab, et Eestile oluliste teemade kõrval tuleb töötada järjest enam välisrahastajate seatud prioriteetidega. See vähendab teadustegevuse seoseid Eestiga ja panust meie ühiskonda.

Rahastustaseme hoidmiseks ja taastamiseks tuleb järjepidevalt osaleda konkurssidel ning see ei taga pikaajalist stabiilsust ega kestlikkust. Projektipõhise välisrahastuse kasutamine vähendab kindlustunnet teadlaskarjääri suhtes ega kutsu Eesti noori seda karjäärivalikut tegema. Välisraha kasvu korral projektipõhisus paraku ainult jätkub. Seda saab tasakaalustada vaid riikliku baasrahastuse kasv.

Kui me ise Eesti teadlaskonna järelkasvu ei investeeri, peame edaspidi lootma ainult välisteadlaste kaasamisele. Rahvusvahelises konkurentsis on see järjest keerulisem, sest peame parimate nimel võistlema maailma tippülikoolide ja suurettevõtetega. Eestikeelse kõrghariduse ja teaduse kestmise tagatis on aga just investeerimine Eesti teadlaskonna järelkasvu. Ainult nii püsib eestikeelne kõrgharidus tugevatel alustel.

Kokkuvõtteson Tartu Ülikooli ja üldse Eesti teadlased EL-i uute liikmesriikide seas ühed edukaimad välisraha taotlejad, kuid samal ajal on Eesti iga-aastases Euroopa innovatsiooniindeksi edetabelis langenud 2010. aastaga võrreldes neli kohta tahapoole ning on nüüd 28 liikmesriigi seas 17. kohal (siiski, uusim 2019. aasta seis kergitas meid 12. kohale).

Tabelit juhtivates Põhjamaades on nii avaliku kui ka erasektori teadusrahastuse osakaal sisemajanduse kogutoodangus mitu korda suurem. See näitab, et hoolimata Euroopa Liidu välisrahastuse abil Eestisse tulnud miljonitest on rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks vaja oma riigi järjepidevat toetust. Teaduse ja innovatsiooni tugimeetmed, millega soositakse eriti ettevõtete ja ülikoolide koostööd, aitavad luua kõrgepalgalisi töökohti ja toetavad eksporditulu loovate teadmismahukate ettevõtete arengut.

Euroopa Komisjonis käsitletakse teaduse ja innovatsiooni rahastamist investeeringuna majanduse konkurentsivõimesse. Sama suhtumine peaks kehtima ka riigi tasemel.

Artikkel on ilmunud ka TÜ ja ERR-i ühises teadusportaalis ERR Novaator.