Kevadsemestri lõpuks esitab tunnustamispõhimõtete komisjon ettepanekud ülikooli tunnustamissüsteemi muutmise kohta ja tunnustamiskorra kavandi. Kui kõik kulgeb ladusalt, rakendub uus kord sel sügisel.

Komisjoni esimehe Andres Soosaare sõnul on ülikooli praegused autasud kehtestatud järk-järgult alates 1990. aastate algusest, kuid siiski ei ole nendest selle aja jooksul moodustunud terviklikku süsteemi ja need ei kata kõiki ülikooli põhitegevusalasid.

Tunnustamissüsteemon kolmetasandiline: esiteks ülikooli autasud, aunimetused ja teenetemärgid, teiseks aastatunnustus silmapaistvate saavutuste eest konkreetses tegevusvaldkonnas ning kolmandaks valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste tunnustusavaldused.

«Oleme praeguseks komisjonis kokku leppinud esimese taseme autasude loendi ja nende andmise protseduurid, arutelu all on veel nende kujunduse ning kantavuse temaatika,» rääkis Soosaar.

Süsteemi tervikuna ning esimese taseme tunnustamist reguleeriv õigusakt saadetakse ülikoolisisesele kooskõlastamisele lähiajal ja siis on kõigil võimalik teha selle kohta ettepanekuid. Komisjoni korrastav tegevus piirdubki kahe esimese taseme autasudega; valdkondades, instituutides, kolledžites ja valdkonnavälistes asutustes jääb tunnustamisega seonduv nende endi otsustada.

Kui praegu saavad teenetemärkidega (Skytte medal, suur medal, väike medal ja aumärk) tunnustamise ettepanekuid teha enamasti kas struktuuriüksuse juht või mõni muu juhtorgan, siis edaspidi võiks komisjoni hinnangul ettepanekute tegijate ring olla laiem, et kaasata kõik ülikooli liikmed. Uute autasudena on komisjon pakkunud välja teenetemärgi «100 semestrit ülikoolis» ülikooli töötajatele ja tänutähe ülikoolivälistele isikutele.

«Ettepaneku koostajal ei oleks edaspidi vaja märkida, millise autasu peaks tunnustatav pälvima, vaid tuleks kirjeldada tunnustamist väärivaid teeneid. Kas ja millise tunnustuse isik saab, otsustaks edaspidi senati moodustatud teenetemärkide komisjon,» selgitas Soosaar.

Komisjonile peaks olema võimalik esitada ettepanekuid tunnustust väärivate isikute kohta kogu aeg, kuid senat ja rektor saaksid komisjonilt otsustamiseks tunnustamisettepanekud korra aastas. Teenetemärke ei antaks enam üle igal ajal, vaid samuti kord aastas, tõenäoliselt pidulikul sündmusel rahvusülikooli aastapäeva paiku.

Seni on üleülikooliliste aastaauhindadega tunnustamine olnud seotud peamiselt õppetegevusega. Teenetemärkide komisjon on seisukohal, et teise taseme tunnustust võiks jagada ka ülikooli muudel põhitegevussuundadel tehtu eest, sh teaduse ja ühiskonna teenimise valdkonnas. Praeguseks on komisjon saanud ettepanekud anda välja aasta keeleteo, ettevõtliku teadlase ja aasta vilistlase auhind. Et töö selle taseme tunnustamissüsteemiga veel käib, on kõik ettepanekud oodatud.