Elmar Vesman
27. oktoober 1932 – 23. veebruar 2019
Meie seast on lahkunud Eesti elementaarosakeste füüsika silmapaistev esindaja, üks kuuest 1961. ja 1962. aastal Harry Õiglase juhitud töörühmas tegevust alustanud rõõmsameelsest teadlasest.
Elmar Vesman lõpetas 1951. aastal kuldmedaliga Tartu I Keskkooli ja 1958. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna. 1958. aastal oli ta TRÜ Maa tehiskaaslaste vaatlusjaama asejuhataja ning aastatel 1959–1961 TRÜ arvutuskeskuse vaneminsener.
Alates 1961. aastast kuni pensionile minekuni kuulus ta füüsika instituudi töötajate hulka: oli teoreetilise füüsika sektori noorem- ja vanemteadur, aastatel 1975–1983 arvutusmatemaatika sektori juhataja ning hiljem teoreetilise füüsika labori vanem- ja juhtivteadur.
Oma kandidaaditöö teema sai Elmar Vesman Venemaalt Dubna Tuumauuringute Instituudist, millega tehtavat koostööd vahendas Harry Õiglane. Väitekirja «Mõningad mesomolekulaarsed protsessid deuteeriumis» kaitses Vesman 1968. aastal.
Töö kõige silmapaistvam tulemus oli müü-molekulaarse iooni tekkekiiruse temperatuurisõltuvuse teoreetiline seletamine resonantsmehhanismi abil. Sellekohane artikkel avaldati 1967. aastal eksperimentaal- ja teoreetilise füüsika teadusajakirjas ŽETF-i Kirjad. Hiljem, 1988. aastal registreeriti avastusena kollektiivne töö «Deuteeriumi müü-molekulide resonantstekke seaduspärasus», mille autorite seas oli ka Vesman. 1991. aastal pälvis Elmar Vesman Eesti Vabariigi teaduspreemia.
Huvitava seigana võib mainida, et 1990. aastal – veel NSVL-i ajal – tuli kaheks semestriks Vesmani juurde Tartusse müü-katalüüsi teemal diplomitööd tegema Göteborgi Chalmersi Tehnikaülikooli üliõpilane.
Aastail 1998–2008 oli Elmar Vesman füüsika instituudi insener-konsultant. Tänu temale on olemas täpne ja faktirohke ülevaade «Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi kroonika 1946–2006».
Mälestavad endised kolleegid füüsika instituudist
Lisa kommentaar