Nutikas toetusmeede viib ettevõtted ülikooliga kokku
«Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades» ehk «Nutikas» on üks Eesti suurimaid ettevõtete teadusuuringuteks ja tootearenduseks mõeldud toetusmeetmeid.
Eesti Teadusagentuuri ja sihtasutuse Archimedes ühine meede on mõeldud selleks, et Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted saaksid tellida ülikoolidelt ja teistelt teadusasutustelt rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Seni on meetmest rahastatud 32 projekti, millest täpselt poolte teaduspartner on Tartu Ülikool.
Archimedese meetmehoidja Tea Tassa selgitas, et koostööprojekt peab kuuluma nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonda, st olema seotud kas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia või ressursside tõhusama kasutamisega.
See on hea võimalus ettevõtetele, kes tegelevad näiteks küberturvalisusega, biotehnoloogia või IT kasutamisega meditsiiniteenuste ja -toodete arendamisel, püüavad leida uuenduslikke ehitusvõimalusi või otsivad keemiatööstuses lahendusi mõne maavara tõhusamaks kasutamiseks.
«Ettevõte saab selle meetme abil suurendada oma võimekust ja teha rakendusuuringuid nii, et omaosalus poleks mitte 100, vaid näiteks 30%,» ütles Tassa.
Toetuse taotleja omaosalus oleneb nii ettevõtte suurusest kui ka toetatavast tegevusest. Rakendusuuringute toetuse piirmäär on 50–70% ja tootearendust toetatakse 25–45% ulatuses. Suurema määraga toetatakse väikeettevõtteid, kus on alla 50 töötaja.
«Anname ettevõtetele koos Viktor Muuliga (Eesti Teadusagentuuri nutika spetsialiseerumise valdkonna juht – toim.) sageli konsultatsioone, kus arutame nende küsimused läbi. Enamasti soovitakse teada saada, kas projekti idee on kooskõlas meetme eesmärkidega. Küsimusi on ka ettevõtte enda sobivuse kohta meetmesse ning sobivate teadus- ja arenduspartnerite määratlemise ja leidmise kohta,» rääkis Tassa.
Toetuse suurus võib olla 20 000 – 2 000 000 eurot ühe projekti kohta. Tänavuse taotlusvooru maht on 15 miljonit eurot ja taotlusi saab esitada 19. detsembrini. Toetatav tegevus võib kesta kuni kolm aastat ja peab olema lõppenud hiljemalt 31. augustiks 2022.
Ühissõidukite süttimatud istmepadjad
Estelaxe OÜ teeb koostööd TÜ tehnoloogiainstituudiga, et töötada välja tööstuslikult vormitav mittesüttiv silikoonvaht, mis oleks alternatiiv praegu kasutatavale polüuretaanvahule (PUR-vahule).
Estelaxe'i mittesüttiv rongiistme vahtpadi. (FOTO: Estelaxe OÜ)
Materjaliteaduse vanemteaduri Tarmo Tamme sõnul on Estelaxe praegu üks paljudest maailma polstritootjatest. Silikoonil põhinev tehnoloogia eristaks neid konkurentidest ja paneks teised tagaajaja rolli.
«Silikoon kipub küll olema kallim, aga on keemiliselt palju vastupidavam. See kannatab kõrgemat temperatuuri ja karmimaid tingimusi kui isegi parimad tulekindlad PUR-vahud,» rääkis Tamm. Kui aga materjal siiski süttib, on silikooni lagunemise põhisaadus liiv, PUR-vahul seevastu mürgised ained.
Silikoonvahtu valmistatakse juba ammu suurtes kogustes näiteks tihendite jaoks. Et saada vormitavat vahtu, millel oleks peale tulekindluse ka sobivad mehaanilised omadused ja vastupidavus, on koostööprojektis tulnud lahendada palju tehnilisi nüansse.
«Praeguseks oskame labori mastaabis valmistada mittepõlevat vormitavat vahtu, millel on sobivad omadused. Optimeerimine aga jätkub – üritame muid omadusi säilitades vähendada tihedust, sest see aitaks hinda alandada. Veel on vaja lahendada tööstusele sobivate vormimaterjalide ja segamistehnoloogia küsimused,» ütles Tamm.
Meetmest «Nutikas» saadi toetust 210 000 eurot. Projekti lõpuni on jäänud veel umbes pool aastat.
Uus biolagunev taimekasvusubstraat
OÜ Click & Grow soovib koostöös TÜ füüsika instituudiga edasi arendada oma stabiliseeritud toitekeskkonna tehnoloogiat SmartSoil, et saada taimepottidesse odavam biolagunev komposiitmaterjal.
Materjaliteaduse teadur Martin Järvekülg rääkis, et arendatav taimekasvusubstraat BioSub on oma olemuselt küll tehislik, aga looduslikule pinnasele sarnaste omadustega materjal, mille ülesanne on kanda taimejuurteni vett ja toitaineid.
«Arendame lahendusi, mille korral võib substraadi pärast taime kasvu lõppu kompostihunnikusse visata, ilma et peaks muretsema, mis materjalist edasi saab,» selgitas Järvekülg.
Ülikooli teadlased on katsetanud paljusid materjalisüsteeme ja nende vormimise meetodeid. Parimad näited saadetakse ettevõttesse, kus katsetatakse, kuidas taimed selle materjali sees kasvavad. Mitu valmistatud prototüüpsubstraati on olnud vähemalt sama head kui ettevõtte praegune toode.
«Koostöö Click & Grow’ga on suurepärane. See projekt on hea näide, kuidas rakendusuuring toimima peaks: on olemas reaalne vajadus, mistõttu ettevõte panustab peale oma raha ka inimeste ja ressurssidega ning küsib meilt edasimineku kohta peaaegu iga päev. Meil on huvi leida lahendusi just sellistele vajadustele ning me omakorda vajame pidevalt lisainfot ja tagasisidet, mis aitaks hakkama saada,» kiitis Järvekülg.
Meetmest «Nutikas» saadi toetust 176 400 eurot. Projekt lõpeb järgmise aasta märtsis, kuid teadlased on huvitatud koostöö jätkamisest ka pärast rakendusuuringut.
Ninasprei mineraalveest
AS Värska Sanatoorium tellis TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudilt rakendusuuringu, et saada teada, kas Värska leiukoha mineraalvesi sobiks loodusliku ninasprei tootmiseks.
Geoloogia vanemteaduri Enn Karro sõnul ei ole praegu maailmaturul teada samalaadset toodet ja meeskond ei ole selliste uuringute või arendusprojektide kohta viiteid leidnud ka teaduskirjandusest.
«Tundub, et mineraalveel põhinev ninasprei oleks kogu maailmas unikaalne toode. Kui projekti tulemused näitavad, et selle tootmine osutub teaduslikult põhjendatuks ja võimalikuks, on see ka suurepärane reklaam Eestile kui oma loodusvarasid üha enam väärtustavale riigile,» rääkis Karro.
Seni on kogutud ja süstematiseeritud teadus- ja patendiinfot veepõhiste ninaspreide kohta ning igakülgselt analüüsitud nii müügil olevaid veepõhiseid pihuseid kui ka Värska mineraalvett. Praegu käib mineraalveel põhinevate spreilahuste valmistamine, millele järgnevad lahuste bakterikasvu pärssiva mõju uuringud.
«Tööde praegust seisu ning olemasolevaid analüütilisi tulemusi arvestades võib olla üsna kindel, et Värska leiukoha mineraalvee sobivus loodusliku ninasprei valmistamiseks saab välja selgitatud,» kinnitas Karro.
Meetmest «Nutikas» saadi toetust 20 000 eurot. Projekt kestab novembri lõpuni.
Tark linn arvestab inimeste liikumisega
Mooncascade OÜ palus TÜ arvutiteaduse instituudi abi, et arendada välja tööriistade komplekt, mis sisaldab algoritme rahvastiku liikumise analüüsimiseks, seireks ja ennustamiseks mobiilsideandmete põhjal.
Mobiilsideandmete abil saab linna planeerida. (FOTO: Pixabay.com)
Hajussüsteemide lektor Amnir Hadachi ütles, et linnakeskkonnas inimeste liikumist ja paiknemist jälgides on võimalik leida vastused paljudele küsimustele, mis on seotud targa linna arendamisega.
«Sellised teadmised aitavad paremini planeerida ehitustöid ja ühissõidukite liikumisteid, aga ka seda, kus korraldada üritusi, kuidas suunata paremini rahvahulki või kuhu milliseid välireklaame panna,» loetles Hadachi võimalusi.
Arvutiteadlased uurivad, milliseid andmeid ja millises ulatuses selleks kasutada saab ning kui usaldusväärsed need on. Sel teemal on avaldatud ka teadusartikleid.
«Koostöö Mooncascade’iga on olnud väga rikastav. See kogemus näitab väga hästi, kui tähtis on ülikooli ja ettevõtte tihe omavaheline suhtlus. Kui teave mõlemas suunas kiiresti liigub, on koostöö sujuv ja ka tulemused tulevad kiiremini,» rääkis Hadachi.
Meetmest «Nutikas» saadi toetust 174 090 eurot. Projekt lõpeb järgmise aasta septembris.
Merilyn Merisalu
UT peatoimetaja
Lisa kommentaar