Kolmas rahvusvaheline Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute aastakonverents toob Tartusse taas enam kui 200 asjatundjat.

Korraldajate sõnul näitab suur osalejate hulk seda, et konverentsile valitud piirkondlik ja temaatiline kese läheb paljudele selle valdkonna teadlastele korda ning et ülikoolilinnast on seetõttu saanud Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute tõmbekeskus.

10.–12. juunil peetava konverentsi pealkiri on tänavu «Rahvusriiklus Ida-Euroopas, Venemaal ja Euraasias». Konverentsi töökeel on inglise keel.

Euroopa Liidu ja Venemaa uuringute professor Viacheslav Morozov selgitas, et teema valik on seotud Eesti, Soome, Läti, Leedu ja teiste piirkonna rahvusriikide suurte juubelitega.

«Kuigi me võime rääkida rahvusliku eneseteadvuse sünnist ka juba sajand varem, domineerisid Esimese maailmasõja ajal meie regioonis paljurahvuselised impeeriumid ja nende kokkukukkumine oli otsustav hetk paljude rahvaste jaoks,» rääkis konverentsi peakorraldaja Morozov.

Pärast iseseisvuse saavutamist tuli selle säilitamise nimel kaua vaeva näha, mitmel pool pole seda Morozovi sõnul veel suudetud teha.

«Praegu ongi meil võimalus mõelda, kuidas rahvusriiklus suhestub tänapäevaste probleemide ja võimalustega Ida- ja Kesk-Euroopas, Venemaal ning Euraasias,» ütles ta.

Sada aastat demokraatia ehitamist

Tänavuse konverentsi peaesinejad on nimekad Venemaa ja Ida-Euroopa asjatundjad USA-st ja Ühendkuningriigist. 10. juunil peab TÜ aulas avakõne Harvardi Ülikooli professor Grzegorz Ekiert, kelle eriala on demokratiseerumine ja kodanikuühiskonna olukord Kesk- ja Ida-Euroopas.

Loengus «Sada aastat riigiloomet, demokraatiat ja autoritaarsust» vaatab professor Ekiert tagasi möödunud sajale aastale ja sellele, mis on Kesk- ja Ida-Euroopas ning Venemaal selle aja jooksul toimunud demokraatia ja autoritaarsuse vallas.

11. juunil peab tuntud Vene kultuuri asjatundja, Oxfordi Ülikooli professor Catriona Kelly avaliku loengu «Nõukogude/vene identiteet 1881–2018: impeerium, rahvas ja kohatunnetus». Professor Kelly on avaldanud mitu raamatut, milles analüüsitakse Venemaa kultuuri eri aspekte ja arengut sajandite jooksul. Praegu uurib ta lähemalt Nõukogude kinokultuuri, keskendudes kuulsale stuudiole «Lenfilm».

Lisaks loengutele saab osa võtta 47 ettekandekoosolekust ja ümarlauast kuues paneelsessioonis, mille teemad ulatuvad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ajalookirjutusest kaasaegse Venemaa sotsioloogiani.

Tänavu esitletakse konverentsil uuendusena ka raamatuid. 11. juunil tutvustab politoloog Abel Polese uut teost akadeemilise karjääri tegemise püüdlustest ja taustast. 12. juunil esitletakse kaht eelmisel aastal ilmunud raamatut: ajaloolase ja politoloogi Sergei Medvedevi teaduslik-publitsistlikku teost sündmustest Venemaal pärast Krimmi annekteerimist ning ajalooprofessor Alexander Etkindi biograafiat ajakirjanikust, diplomaadist ja kirjanikust William Christian Bullittist.

Eesmärk olla parim Venemaa asjatundja

Ida-Euroopa ja Venemaa uurimine sai Tartu Ülikoolis hoo sisse 2011. aastal, mil TÜ arengufond otsustas toetada Euroopa Liidu ja Venemaa uuringute keskuse CEURUS loomist. Toona värvati mitu välisteadlast, kellest mõni töötab ülikoolis siiani. Sellest ajast peale on keskuse töötajad saanud mitu personaalset uurimistoetust, keskus on vastu võtnud järeldoktoreid  ja korraldanud rahvusvahelisi koostööprojekte.

Praeguseks on Johan Skytte poliitikauuringute instituudil, mille alla CEURUS kuulub, mitu suuremat rahvusvahelist teadus- ja arendusprojekti: Kesk- ja Ida-Euroopas esile kerkivat illiberalismi ja populismi uuriv teadusprojekt «FATIGUE», Avatud Ühiskonna Fondi Euraasia programmi stipendiumid ning mitu Erasmus+ rahvusvahelist õppearendusprojekti.

Konverentsi korraldatakse kolmeaastase projekti «UPTAKE» raames, millega arendatakse teaduskoostööd Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute vallas Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi, Uppsala Ülikooli Venemaa ja Euraasia uuringute instituudi ning Kenti Ülikooli vahel. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammi «Horisont 2020» mestimismeetmest.

Projekti koordinaator, võrdleva poliitika vanemteadur Piret Ehin ütles, et 2016. aastal alustatud «UPTAKE» on loonud uue võrgustiku kolme ülikooli vahel, mis ei teinud varem selles valdkonnas koostööd.

Lisaks piirkonna suurima Vene ja Ida-Euroopa konverentsi korraldamisele on «UPTAKE’i» abil toetatud teadlaste konverentsirännet ja doktorantide väljaõpet. Tänu Euroopa Liidu toetusele on peetud temaatilisi seminare ja töötubasid ning valmistatud ette uusi ühiseid projektitaotlusi nii õppe kui ka teaduse alal.

«Asjaolu, et Tartu Ülikool kuulutati äsja uue Euroopa parimaks teadusülikooliks, pakub võimalusi, millest peaksime kinni haarama. Venemaa ja Lääne üha keerulisemaks muutuvate suhete kontekstis oleme asunud uurima, kas mõni USA tippülikool ei soovi tuua oma Venemaa programmi Moskvast ja Peterburist üle Tartusse või Narva,» avaldas Ehin.

Tema sõnul saab siin suurepäraselt tundma õppida vene keelt, kultuuri ja ühiskonda. See on meie tugev külg, mida peaksime välja pakkuma senisest veelgi oskuslikumalt.

Venemaa-alase kompetentsuse kasvatamine Tartu Ülikoolis on täielikus kooskõlas valitsusringkondades sõnastatud püüdlusega, mille järgi võiks Eesti olla parim Venemaa asjatundja Euroopa Liidus.

Huvilised leiavad lisateavet veebilehtedelt tartuconference.ut.ee ja www.uptake.ut.ee.

Konverentsi peaesinejad

Grzegorz Ekiert on valitsemise professor Harvardi Ülikoolis ja sealse Minda de Gunzburgi nimelise Euroopa uuringute keskuse juhataja. Tema peamised uurimisteemad on võrdlev poliitika, režiimi siirded, demokratiseerumine, kodanikuühiskond ning ühiskondlikud liikumised Kesk- ja Ida-Euroopas. Tema tuntumad raamatud käsitlevad demokraatlikku siiret ja kommunismi pärandit Kesk- ja Ida-Euroopas (1996 ja 2003) ning kodanikuühiskonna rolli Poola demokraatia konsolideerumises (1999). Praegu uurib ta kodanikuühiskonna arengut Kesk-Euroopa ja Ida-Aasia uutes demokraatiates ning riigi juhitud ühiskondlikke liikumisi autoritaarsetes ja hübriidrežiimides.

Professor Ekiert peab avaliku ingliskeelse loengu «Sada aastat riigiloomet, demokraatiat ja autoritaarsust» 10. juunil kell 18 TÜ aulas.

Catriona Kelly on vene keele ja kirjanduse professor Oxfordi Ülikoolis ning Briti Akadeemia teadur. Tema põhilised uurimisvaldkonnad on Vene modernism, sugudevaheliste suhete ajalugu, lapsepõlve ajalugu ja rahvuslik identiteet. Tema populaarsemad raamatud käsitlevad Venemaa kultuuriajalugu mitmesaja aasta jooksul, seal hulgas viisakuskultuuri ja soorolle (2001), lapsepõlve ajalugu (2008), Peterburi ajalugu (2014) ning kirikute ajalugu 20. sajandil (2016). Tal on pooleli raamatu kirjutamine hilise nõukogude aja kinokunstist. 2015. aastal valiti ta esimese väljaspool USA-d töötava teadlasena Slaavi, Ida-Euroopa ja Euraasia Uuringute Assotsiatsiooni (ASEEES) presidendiks.

Professor Kelly peab avaliku ingliskeelse loengu «Nõukogude/vene identiteet 1881–2018: impeerium, rahvas ja kohatunnetus» 11. juunil kell 16.30 TÜ aulas.