Saksa-Eesti akadeemilise nädala idee tekkis 1995. aasta sügisel. Pärast Eesti taasiseseisvumist oli nii Eesti kui ka TÜ jaoks oluline endiste akadeemiliste sidemete taastamine ning neile uue sisu andmine tänapäeva hariduspoliitilises kontekstis.

«Academica» omandas kiiresti tänu innukatele eestvedajatele ning mõlema poole toetajatele konkreetse vormi. Ürituse tähtsust rõhutas fakt, et selle patroonid olid mõlema riigi presidendid, Roman Herzog ja Lennart Meri. 1996. aasta septembris toimunud esimesele «Academicale» saatis tervituse ka Saksamaa kantsler Helmuth Kohl.

Tolleaegsetest eestvedajatest tuleks mainida tookordset TÜ külalisprofessorit Claus Sommerhaget ning Nordrhein-Westfaleni liidumaa tööandjate liidu presidenti ning Eesti aukonsulit Düsseldorfis dr Jochen Friedrich Kirchhofi ning dr Hansjörg Döppi tööandjate liidust. Ürituse kõige suuremaks finantseerijaks on tööandjate liit jäänud tänaseni. Samuti on akadeemiliste nädalate õnnestumisse andnud nii korralduslikult kui ka rahaliselt märkimisväärse panuse Saksamaa suursaatkond Tallinnas.

Juba algusaastail kujunesid välja põhimõtted, millele Saksa-Eesti akadeemiline nädal on truuks jäänud siiani. Eesmärk on pakkuda kahe maa teadlastele võimalust sõlmida ja arendada erialaseid kontakte, kuid lahendada ka teaduse ja kõrgkoolide ees seisvaid üldisemaid probleeme. Ürituse põhiraskuse kandjad on ülikooli üheksa teaduskonda, kes kutsuvad külla oma eriala juhtivaid teadlasi Saksamaalt ja korraldavad «Academica» vältel teaduskondades erialaseid aruelusid ja loenguid.

Kuid «Academica» eesmärk on olnud ka soov anda ülevaade teaduse üldisematest aktuaalsetest probleemidest. Kümne aasta jooksul toimusid akadeemiliste nädalate raames loengud kõikides teaduskondades, mitmed aulaloengud ning avalikud diskussioonid. Kümnes «Academica» 2005. aastal tähistas aga ühe perioodi lõppu Saksa-Eesti akadeemilise nädala ajaloos ning järgnevatel aastatel pöörati rohkem tähelepanu TÜ partnerülikoolidele Saksamaal, keskendudes igal aastal ühele neist.

Tänavu sügisel hõlmab «Academica» esmakordselt terve kuu. Uudse lähenemise juures on Tartu ülikooli teaduskondadel palju suurem roll kui varem, andes panuse «Academica» kuu konverentside korraldamisse ning mõlema maa teaduskoostöö süvendamisse. Teadusprorektor Marco Kirm peab koostööd Saksa ülikoolide ja teaduskeskustega Tartu ülikoolile väga tähtsaks. Ta on rõhutanud, et Saksamaa on üks Euroopa liidritest nii majanduse arengus, innovatsioonis kui ka teadusarenduses ning  teadlaste omavaheline koostöö nendes valdkondades aitab kaasa Tartu ülikooli rahvusvahelistumisele.

Saksa-Eesti akadeemiline kuu «Academica 2013» pakub eesti ja saksa teadlastele võimalust arendada erialast koostööd ning analüüsida teaduse, kõrgkoolide ja ühiskonna aktuaalseid probleeme. Selle raames toimub sel sügisel kaks suurt, ühiskondlikult vajalikke teemasid käsitlevat konverentsi. Teaduskondades toimuvad traditsiooniliselt Saksa külalisteadlaste loengud, kus kajastatakse viimase aja majanduse ning poliitika arengut Saksamaal ja selle mõju Eestile.

Teaduskuu esimene konverents «Saksamaa Euroopas, Euroopa Saksamaal» toimus 30. septembrist kuni 2. oktoobrini. Selle raames külastas Tartu ülikooli konverentsi mainepäeval, 1. oktoobril Euroopa parlamendi president Martin Schultz. Kuna noorte eurooplaste tööpuuduse teemale lahenduse leidmine on esmatähtis valdkond ka Euroopa parlamendi presidendile, oli Schulz valinud oma aulaloengu teemaks noorte tööhõive Euroopas. Teema kõnetas kuulajaid, pärast loengut said tudengite esindajad sõna ning juhtisid edasist vestlust publiku ja Euroopa parlamendi presidendi vahel. Jätkuarutelul rääkisid Saksa külalisteadlased Helmut Schmidti, Tübingeni, Göttingeni ja Konstanzi ülikoolist ning Saksamaa suursaadik Eestis Martin Schlaga Saksamaa rollist Euroopa Liidu poliitika ja majanduse suunamisel viimase viie aasta jooksul.

Konverentsi korraldaja, TÜ võrdleva poliitika professor Vello Andres Pettai sõnul on juba viis aastat Euroopa majanduskriisi taustal arutletud küsimuse üle, millist rolli mängib selle ületamisel mandri kõige suurema majanduse ning rahvaarvuga riik Saksamaa. Tema arvamuse kohaselt on kõige otsesema hinnangu sellele küsimusele andnud Saksa kodanikud ise, kes 22. septembril endale uue Bundestagi koosseisu valisid. Konverentsil arutletigi selle üle, miks see tulemus oli just selline ning mis Saksamaast ning Euroopast nüüd edasi saab.

Akadeemilise kuu teine konverents «Modernse riigihalduse lätetel – allikad, arengud ja perspektiivid Eestis ja Saksamaal» toimub 24. ja 25. oktoobril ning sellega tähistatakse 20 aasta möödumist halduskohtute loomisest Eestis, mis oli tähtsaks verstapostiks Eesti halduskorralduse ja õigusriikluse arengus. Konverentsil kõneldakse nüüdisaegse riigihalduse lähteallikatest, riigihalduse väärkasutusest diktatuurides, Eesti riigihalduse sünnist ja taassünnist eelmise sajandi 1990. aastatel, haldusõiguse üldosa reformist aastatel 1995–2001, samuti halduskohtutest Eestis ja mujal ning aktuaalsetest probleemidest, mis nende ees seisavad.

Konverentsil tuleb vaatluse alla OECD 2011. aasta raport, mille järgi ei jõua eesti rahvas paari aasta pärast oma riiki üleval pidada, kuna riigihaldus on killustunud, detsentraliseeritud ja piiratud analüüsivõimega, mistõttu on hädavajalik tõhustada Eesti valitsussektori toimimist. Konverents annab võimaluse rakendada Saksa ajaloolaste, haldusõiguse ja riigiteaduse tippteadlaste teadmisi Eesti riigireformi idee teostamisel ning üritab pakkuda välja lahendusvariante OECD raportis tõstatatud probleemidele.

«Academica» teise konverentsi mainepäeval kuulutatakse välja ka «Academica» valdkondlikud teadustoetuse stipendiumid, mis toetavad Saksamaa ja Eesti koostööprojekte. Stipendiumid annavad võimaluse hoida mitmete ühistegevustega nii kultuuri- kui ka keelekontakte ja innustada noori jätkama koostööd Saksa ülikoolide ja teadusasutustega.