Nii kipume arvama, oleme ju ometi tegelenud sellega lapsest peale. Mis see siis ära ei ole – vormistan peas sõnumi, vahendan selle sõnumi, sa võtad selle vastu ja ongi sõnum edastatud. Oleks see vaid nii lihtne. Sõnumit edastades kipume unustama, et vastuvõtja pole mina, vastuvõtja on tema, teine inimene. Inimene, kel on minust erinev taust, tõlgendussüsteem ja nägemus.

Mõnikord kommunikeerime ka liiga palju või valel ajal ja vales kohas. Käes oleva numbri teadusrubriigis saate lugeda reportaaži väitekirja kaitsmisest. Kadi Lubi uuris Parkinsoni patsientide teabeotsingut ja tõlgendamist. Selgus, et kroonilise haiguse diagnoosi saanud ei suuda suurt teabekogust korraga vastu võtta ja võivad selle hoopis blokeerida. Samuti on inimese infokäitumine erinevates haiguse faasides erinev.

Sarnases hädas on tervishoiusüsteem vaktsineerimisvastastega. Intervjuu rubriigis räägib infektsioonhaiguste dotsent Matti Maimets vaktsineerimise tähtsusest. Pahatihti ei suuda aga meedikki patsiendile selgeks teha, miks on vaktsineerimine vajalik. Mõnikord ei pruugi vaktsineerimise küsimuse alla seadja isegi selle vastane olla, ta võib lihtsalt mures olla. On ju internet täis väiteid, et vaktsiinid on kahjulikud. Nii oli näiteks üks tuttav noor ema mures oma vastsündinu pärast, kel oli äsja terviserike olnud, ta oli sellest alles taastumas ja juba sooviti teda vaktsineerida.

Vaktsineerimise üks võimalikke soovimatuid kõrvalmõjusid võis aga tervisehäda uuesti esile kutsuda. Arsti ainuke vastus murelikule järelpärimisele oli «peab vaktsineerima», täpsustamata, kas just praegu peab ja kas just seda vaktsiini peab. Siis pole mingi ime, et inimesed pöörduvad alternatiivlahenduste pakkujate poole, kes oma «teooriad» lihtsalt ja näiliselt loogiliselt lahti seletavad.

Siit jõuamegi teaduskommunikatsioonini. Kuidas rääkida keerulistest asjadest arusaadavalt. Aktuaalses rubriigis on juttu hiljuti Tartu ülikoolis loengu pidanud Economisti teadusajakirjanik Jason Palmeri teaduskommunikatsiooni soovitustest. Mõnikord jääb mulje, et kohati unustavad teadlased, kelle jaoks nad teadust teevad. Tuletan meelde, et Eesti teadlaste eetikakoodeksis on viimane punkt «Teadlane peab oma kohuseks avaldada teadustöö tulemusi ka populaarteaduslikus vormis». Palmeri jagatud näpunäited võiksid meid kõiki selles aidata.

Ikka selleks, et me kõik oleksime teadlikumad, elaksime enam-vähem kattuvates infoväljades ja mõistaksime üksteist paremini.