Kui siseauditi auditeeritud erialadel on enamjaolt toimiv praktikasüsteem, siis on erialasid, kus praktika peaaegu et puudub. Auditi tulemustest saavad õppida ka erialad, mida sel korral lähemalt ei vaadatud.

Siseauditi juht Elsa Leiten rääkis, et nemad jäid üldjoontes hindamisega rahule, mis oli ka ootuspärane, sest õppekavad, mida hinnati, olid pika praktikakogemusega. Auditi puhul lähtuti õppekavadest, mida prodekaanid välja pakkusid ja kus nad soovisid kindlustunnet saada.

Leiten rääkis, et ühest küljest vaatab siseaudit erialasid riskipõhiselt, aga teisalt sellest küljest, kus on võimalik anda kindlustunnet. Kui saab toimivale asjale anda kõrvaltvaataja pilgu, nii et mingi asi toimibki hästi, siis see on Leiteni sõnul hea. Praegusel juhul oligi mitmete õppekavade puhul nii.

Siseaudiitorid andsid kõrgeima hinnangu haridusteaduste instituudi eripedagoogika ja logopeedia õppekavade praktikakorraldusele. Suhteliselt kõrge koondhinnangu sai ka Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide ja Narva kolledži õpetajakoolituse õppekavade praktikakorraldus.

Leiten ütles, et eripedagoogika kõrge hinne on pigem erandlik. Nende puhul oli näha, et süsteem, mille nad loonud on, toimib väga hästi. Üks tingimus kõrgeks hinnanguks oli ka see, et tudengid ise oleksid rahul, ja sealsed tudengid seda olidki.

Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide puhul tuli tudengite vastustest välja, et nad ei erista praktikat õppetööst, sest kogu nende õpe on hästi praktiline. Tähelepanekuna toodi välja, et etenduskunstide praktikat ei dokumenteerita. Ainult nii palju, kui tudeng oma erialapäevikusse kirjutab. Leiten seletas, et kui praktikal läheb midagi untsu, siis on tudeng kaitsetu. Aga head lahendust ei osatud ka pakkuda ja senimaani on tudengid ise rahul olnud.

Viljandi puhul tuli välja see, et kui praktikale minnakse, siis tuleb tihti käia üle Eesti ja see tähendab tudengile sõidu- ja majutuskulusid. Leiten ütles, et see on koht, kus saab otsida viise, et teha see tudengitele soodsamaks või kuidagi hüvitada.

«Me kontrollisime ka üle, kas koolil oleks võimalik sellised kulud tudengile hüvitada, ja tegelikult on võimalik küll. Varem kardeti, et see pole lubatud, aga on. Iseasi, kui palju koolidel vahendeid on,» sõnas Leiten.

Praktika on väga oluline

Auditijärgsel arutelul oli kohal Narva kolledži õppedirektor Aet Kiisla, kes rääkis, et neile on praktika äärmiselt oluline ja sestap pakkusid nad endid vabatahtlikuna auditeerimiseks välja.

«Meil on praktilised erialad ja kui praktika lonkab, siis kannatab lõppkokkuvõttes kogu õpe tervikuna ja tudengid ei saa haridust, mida omandama tulid,» seletas Kiisla.

Ta ütles, et arutelu järel tekkisid ka mõned mõtted, aga praegu on veel vara lähemalt rääkida, sest tegudeni pole jõutud ja need on kavandatud järgmisesse õppeaastasse.

Kiisla ütles, et peamine mure on sellega, et praktika korraldamiseks kulub üle mõistuse palju raha, ja nad tahtsid teada, kas on võimalusi raha mõistlikumalt kulutada kvaliteedis järele andmata. Audit soovitas näiteks rühmajuhendamist ühe võimalusena, kuidas raha kokku hoida.

Praktika puudub

Kriitilise tähelepaneku tegi siseaudit psühholoogia erialale, sest neil peaaegu ei olegi bakalaureuseastmes praktikat. Leiten ütles, et nad tahavadki nüüd praktikakorraldust looma hakata ja tutvumispraktikat ette valmistada. See on oluline selle jaoks, et tutvustada eriala ja näidata, mis on selle ala väljundid.

Leiten rääkis, et nemad annavad soovitusi ja neid võib võtta arvesse, aga võib ka mitte võtta. «Me ei oska öelda, kas asi on toimiv või mitte, aga me soovitame kaaluda. Kui kaalutakse ja leitakse, et see ikka ei sobi neile, siis see on väga okei,» lausus Leiten.

Siseauditi juht ütles, et auditis oligi kõige suurem murekoht psühholoogia eriala. «Mõneti on see selline veidi tagurlik hoiak, kui ei saada aru, et praktikat on võimalik mingil moel viia ka esimestele aastatele. See probleem on levinud ülikoolis laiemalt, mitte ainult psühholoogia erialal,» seletas Leiten.

Ta ütles, et esimesel kursusel, kui tudengid ei tea veel erialast midagi, siis neid viise, kuidas praktikaid korraldada, on olemas küll. Tutvumispraktika on oluline, sest see annab aimu, mida õpitav eriala endast tegelikult kujutab.

Leiten ütles, et oluline on see, et ka teised erialad mõtleksid praktikate peale ja nad saavad juhinduda saadud tulemustest. «Me küll auditeerime mingeid kindlaid erialasid, aga tulemused on ka teistele kasutatavad,» lausus ta.

Peamised kitsaskohad on seotud praktikabaasipoolse juhendamise kvaliteedi tagamise, õpetajakoolituse praktikate kulumahukuse ning ebapiisava koostöövõrgustikuga praktika korraldamisel. Probleemide lahendamiseks soovitasid siseaudiitorid kaaluda viise praktika säästlikumaks korraldamiseks ning praktikabaasipoolsete juhendajate ettevalmistamiseks ja töö tunnustamiseks seal, kus juhendajaid ei tasustata.

Auditis käsitleti praktikakorraldust HVVK etenduskunstide, SVHI eripedagoogika ja logopeedia, SVNC õpetajakoolituse ning SVPH psühholoogia õppekavade põhjal. Need on väga praktilised erialad, kus paljudel on praktika ka aastate kestel tihedalt õppetööga seotud. Sealne praktika saab seeläbi olla eeskuju ka teistele õppekavadele, kus praktikale on alles viimasel ajal hakatud suuremat rõhku panema.

Millega tegeleb siseaudit?

Siseauditeerimine on sõltumatu, objektiivne kindlust ja nõu andev tegevus, mis on kavandatud lisama väärtust ülikooli tegevusele ja täiustama riskijuhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjusust. Eesmärk on kasvatada ja hoida asutuse väärtust, tagades riskipõhise ja objektiivse kindluse andmise, nõuanded ning tervikvaate.

Siseaudit allub administratiivselt rektorile ja funktsionaalselt nõukogule (ressursid, töö sisu, aruandlus). Kahese alluvuse eesmärk on organisatsiooniline sõltumatus.