Ajujahi konkursil jõudis 30 parima sekka Tartu ülikooli magistrantide idee Senior Gym, mis on nüüdseks saanud täiesti uue suuna, kui konkursil osaledes. 

Senior Gym oli algselt projekt, mille eesmärk oli aidata kaasa kesk- ja vanemaealiste inimeste korrapärasele liikumisaktiivsusele ning vähendada seeläbi lisakulutusi tervishoiule. See idee osa kehtib siiani.

Esialgu oli aga projekti tuum luua kesk- ja vanemaealistele inimestele sobilik liikumiskeskus, et võimaldada neile juhendatud järjepidevat ja mitmekesist liikumisaktiivsust.

Eestis uudse ideena pidi see hõlmama ka jõutreeningu tutvustamist vanemaealiste seas. On tõestatud, et jõutreening vähendab vanemas eas kukkumisriski tõenäosust ja toetab iseseisva liikumisvõime säilimist.

Senior Gymi meeskonda veavad Tartu ülikooli kliinikumi füsioterapeudid ja Tartu ülikooli füsioteraapia magistrandid Eeva-Liisa Sibul ja Eda Vallimäe.

Laiem probleem

Eda Vallimäe seletas, et kui osaleti Ajujahi konkursil, siis nad mõtlesid, et peamine probleem seisneb selles, et vanemad inimesed ei lähe MyFitnessisse 20–30-aastastega koos treenima ja neil oleks vaja selleks täitsa oma kohta.

Nüüdseks on nad aru saanud, et probleem ei seisne ainult selles, et vanematel inimestel ei ole treeningukohta, nagu oli algne idee, vaid probleem on tunduvalt laiem. Et seda muuta, tuleb minna tagasi rohujuuretasandile.

Praegu ongi nad mõistnud, et hoopis tõsisem probleem on see, et puudub suunatud meditsiinisüsteem: kui inimeste tervis on kehv vähese liikumise tõttu, siis praegu ei ole eriti võimalik neid kusagile edasi suunata. Seda niisugusel tasemel, et inimesed oleksid kehaliselt aktiivsemad sel määral, mis oleks vajalik või kasulik nende tervisele.

Suure probleemina näeb Vallimäe ka seda, et ennetustegevust on vähe, aga kroonilised haigused, südameprobleemid ja ülekaalulisus on suuresti ennetatavad või kehalise aktiivsusega vähendatavad. Praegu on Vallimäe sõnul nii, et kes teevad trenni, need teevad. Aga neid, kes ei tee, ei suunata ka.

«Kui räägime erinevatest spordisündmustest, siis need on ikkagi ju suunatud juba harrastussportlastele,» ütles Vallimäe. Ta siiski nendib, et viimastel aastatel on see teema üha rohkem päevakorda kerkinud. Vallimäe tõi näitena, et Eesti rahvastiku tervise arengukava pöörab sellele teemale üsna palju tähelepanu.

Liikumisnõustaja oleks vajalik

Selleks et liikumisele aga veelgi enam tähelepanu pöörata, oleks vaja Senior Gymi ühe eestvedaja sõnul liikumisnõustamist. Vallimäe rääkis, et eeskuju võiks võtta Põhjamaadest ja nende põhimõtteid võiks proovida kohandada ka Eesti oludesse. Liikumisnõustaja juurde, kes aitaks inimese liikuma, võiks patsiendi suunata perearst.

Magistrant sõnas, et psühholoogid on palju uurinud põhjuseid, mis inimesed trenni ei tee. Peamiselt tuuakse välja, et pole vastavaid tingimusi ja füüsiline keskkond takistab, näiteks see, et pole terviseradasid. Idee eestvedaja sõnul tegelevad kohalikud omavalitsused selle teemaga ja see probleem on vähenemas.

Vallimäe rääkis, et tihtipeale vajavad inimesed aga seda, et keegi neid järjepidevalt kontrolliks ja innustaks trenni tegema. Ta tõi välja, et perearstid ei saa selliste muredega tegeleda, küll aga saaks perearst suunata inimese edasi partnerasutusse, kus inimene saab oma murele abi. Kui inimene on ülekaaluline ja tal on sellest tulenevad tervisekaebused, siis võiks ta samuti abi saada taastusravist või partnerasutustest.

Haigekassa maksab

Vallimäe tõi välja ka suure probleemkoha: inimeste arv, kes ei vaja otseselt oma probleemiga meditsiinilist keskkonda, on väga suur, aga ometi tegeldakse nendega just haiglasüsteemis ja haigekassa maksab nende ravi eest täies ulatuses. Ta tõi ka järgmise näite. Kui vanem inimene tahab võimlema minna, siis suunab arst ta taastusravisse, mida see vanem inimene otseselt ei vaja. See on aga kulutus haigekassale ja Vallimäe sõnul ka raha raiskamine. «Kui inimene on ülekaaluline, siis ta vajab ikkagi liikumisnõustamist, mitte taastusravi,» lausus Vallimäe. Hetkel aga ei ole perearstil inimesi kusagile mujale saata kui taastusravisse.

Vallimäe rääkis, et kogu seda teemat on ta kõrvalt näinud oma töö tõttu Tartu ülikooli kliinikumis. Ta seletas, et vahel on ka nii, et inimesel on mingi kehaline kaebus, mis tuleneb mingist meditsiiniprobleemist, ja ta on käinud füsioteraapias. Mingil hetkel saab see inimene aga nii-öelda iseseisvaks ja vajab lihtsalt seda, et tema kehaline aktiivsus säiliks. Eriti oluline on see vanemas eas ja just selleks, et inimene saaks oma igapäevatoimingutega hakkama. Selline inimene ei pea taastusravis käima, aga kuhugi mujale ei ole teda saata. Selle tõttu ongi tekkinud olukord, et taastusravi on üle koormatud patsientidega, kes seda tegelikult ei vaja ja kellel oleks hoopis vaja järjepidavat treeningut, mida aitaks teha liikumisnõustaja. Vallimäe mainis ka, et kuna rahvastik vananeb, siis on vanemate inimeste tervis teema, mis kerkib üha enam päevakorda.

Seega ongi Senior Gymi peamine sihtrühm vanemaealised, sest lastega tegeletakse niigi. Tartus on olemas liikumislabor, mis keskendub peamiselt laste ja noorte liikumisaktiivsuse toetamisele.

Liikumislabor on algatanud ka programmi Liikuma Kutsuv Kool, mille siht on pakkuda Eesti koolidele, õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele ideid ja lahendusi, et eri vanuses lapsed saaksid rohkem liikuda ja peaksid vähem istuma. Samuti, et vahetunnid oleksid põnevamad ja ainetundides oleks rohkem aktiivset tegevust ja koolimaja ja -ümbrus innustaksid liikuma, et tunniplaan võimaldaks mitmekesisemaid tegevusi ning et liikumine ei tähendaks vaid sporti.

Kesk- ja vanemaealistega aga ei tegeleta ja selle tühimiku tahakski Senior Gym täita. «Alguses plaanisime ainult eakatele keskenduda, aga siis saime aru, et probleemid algavad varem,» lausus Vallimäe. Seega on mõeldud ka keskealistele inimestele.

Esmane idee pole parim

Vallimäe rääkis ka, et Ajujahi konkursil olles said nad aru, et tegelikult esialgne idee jõusaalist polegi kõige parem ja nad tahaksid hoopis käima panna korraliku süsteemi ja olla seal süsteemis vahendajad.

Esmalt tuleb Vallimäe sõnu luua kontakt perearstidega, et nad nii-öelda kampa meelitada, ja see olevat suur töö. Tegelikult nimetab Vallimäe kogu projekti küllaltki ajamahukaks ettevõtmiseks, sest idee on vaja juurutada meie tervishoiusüsteemis ja uue asja juurutamine pole kunagi lihtne.

Vallimäe usub, et ka arstidel on nende ettevõtmise üle hea meel, sest praegu on nad ülekoormatud ja neil pole ka kohta, kuhu saata inimesi, kes otseselt taastusravi ei vaja.

Idee eestvedaja rääkis, et kui vaadata, kuidas on see olukord välismaal lahendatud, siis seal on lausa eraldi spordiklubide kett taolisele sihtrühmale. Eesti pole aga tema hinnangul veel nii kaugel, et midagi sarnast luua. Tema näeb parima lahendusena sellele probleemile lähenemist meditsiinisüsteemi kaudu.

Senior Gym esitas oma idee ka NULA-sse, mis on ühiskondlike algatuste inkubaator ja mida korraldab kodanikuühiskonna sihtkapital koostöös heateo sihtasutusega. Varsti selgub, kas Senior Gymi idee on üks kuuest, mis pääseb programmi.

Senior Gymi näol oleks tegu usaldusväärse partnerasutusega tervishoiusüsteemile ja seal oleks võimalik rakendada Põhjamaades levinud perearsti liikumisretsepti. Idee kõrgeim taotlus on olla igale perearstile tuntud liikumiskeskus, mis pakub teaduspõhist lähenemist ja tagab kvaliteetse teenuse oma klientidele.