Ajujahi konkursil 30 parima sekka pääsenud Cody on programmeerimise õppeplatvorm, mis on eelkõige suunatud gümnaasiumiõpilastele. Cody meeskonda juhib Tartu ülikooli informaatikatudeng Kaspar Kuus.

Idee autor Kaspar Kuus rääkis, et programmi puhul lähtuvad nad sarnasest meetodist nagu võõrkeelte õppimise puhul. Cody puhul on tegu programmeerimise õppeplatvormiga, mis seob teooria praktikaga.

Õpilane loeb esmalt veebiõpikust teooriat ning seejärel kinnistab teadmised interaktiivsete ülesannete abil: sõnakaartidelt õppimine, programmi väljundi ennustamine, tühjade lünkade täitmine koodireas, vigaste koodiridade töötavaks tegemine.

Iga kord, kui ülesande lahendamisel tehakse viga, lisatakse üks sarnane ülesanne, mis tuletab vea meelde, sest just see on idee loojate meelest parim viis õppida – oma vigadest õppimine.

Kui teooria on kinnistunud, saab õpilane praktika juurde asuda ning oma programmi kirjutada. Õpe erineb olemasolevatest konkurentidest paremate õppemeetodite ja isikliku lähenemise poolest. Kuus seletas, et programm õpib inimest ajapikku tundma ja ülesanded muutuvad üha personaalsemaks.

«Kui hakkad sõbraga samal ajal õppima, siis nädala pärast võite olla täiesti erinevas kohas vastavalt sellele, kui kiiresti on keegi materjali omandanud,» sõnas Kuus.

Ta seletas, et kui mõnda teemat ei saa selgeks, siis programm ei lähe enne edasi, kui teema on omandatud. Loomulikult on võimalik internetist õiged vastused välja otsida, aga sellega petab õppija vaid ennast, ütles Kuus. Samas mainis ta, et paljud inimesed ongi programmeerimist õppinud just guugeldamise abil.

Palju ideid

Noormehe enda huvi programmeerimise vastu kerkis üles seetõttu, et tal oli väga palju ideid, mida soovis ellu viia. Selleks aga, et need teoks teha, oli vaja inimest, kes oskaks programmeerida. Seda oskavatel inimestel on aga pidevalt kiire ja palju teha. Seega oli lihtsam programmeerimine endale selgeks teha kui oodata, et keegi saaks aidata. «Kes siis ei tahaks olla oma oskuste poolest tänapäeval tahetud,» lausus Kuus.

Kuus rääkis, et paljudele inimestele on jäänud mulje, et programmeerimine on midagi äärmiselt keerulist ja programmeerijad ise on kindlasti geeniused või imeinimesed.

«Eks mul endal oli ka vist selline arusaam, aga tegelikult suudavad nad lihtsalt mingi teemaga süvitsi minna. Kui see, et motivatsioon kestab rohkem kui kümme minutit, teeb inimese geeniuseks, siis jah, programmeerijad on geeniused,» ütles ta.

Kuus rääkis, et kui ta sügisel Tartu ülikooli informaatikat õppima asus, siis hakkas ta ka programmeerimisega rohkem tegelema ja seda õppima. Alustas ta guugeldades, aga üha rohkem vajas ta abi ja selleks ei leidnud ta sobivat keskkonda, kus saaks seda õppida.

Ta seletas, et enamikul internetilehtedel käib programmeerimise õppimine nii, et loed õpikuteksti läbi ja siis hakkad kohe ise koodi kirjutama. Tema jaoks oli see aga liiga järsk hüpe. «Ma ei olnud jõudnud asjasse süvenedagi, kui juba pidin hakkama koodi kirjutama.» Seega mõtlesidki nad oma programmile vaheetapid juurde, kus õppijal on võimalik teooria peatükid enda jaoks üle korrata.

Enne kui õppija hakkab ise koodi kirjutama, peab ta etteantud vigase koodi terveks tegema. Alles pärast seda on võimalik ise nullist oma koodi kirjutada.

Kuus ütles, et programmeerimisreeglite endi õppimine ei võtagi eriti kaua aega, aga see, kuidas saaks neid teadmisi erinevates lahendustes ära kasutada, on juba raskem. Kui sellega aktiivselt tegelema hakata, siis usub Kuus, et paari kuuga saab juba igaüks öelda, et ta jagab midagi programmeerimisest.

Mõeldud kõigile

Kuigi eelkõige on Cody suunatud gümnaasiumiõpilastele, siis tegelikult on oodatud seda kasutama ka kõik teised inimesed, keda programmeerimine huvitab. Kuus rääkis, et kuna osad koolid pakuvad programmeerimist valikainena, siis nende loodud keskkond võiks õppeprotsessis kasuks tulla. Seega saigi Cody loodud eelkõige gümnaasiumiõpilastele mõeldes.

Kuus leiab, et programmeerimine võiks olla miski, mida koolides rohkem õpetatakse. Praegu saab seda tema sõnul üsna vähestes koolides teha ja talle tundub, et eriti pole vist ka huvi. «Nii palju kui ma tean, siis programmeerimistunnid põhinevad peamiselt õpiku lugemisel. Eks seda tuleb ka teha, aga midagi võiks ikka lisaks olla,» arvas Kuus.

Ta ise leiab, et programmeerimine võiks olla mingil määral suisa kohustuslik õppeaine. Seda, et see on paljude jaoks liiga keeruline, ta ei usu, sest temale näiteks valmistab matemaatika palju rohkem raskusi kui programmeerimine.

Matemaatiline alus on siiski mingil määral oluline: liitmine-lahutamine ja korrutamine-jagamine on vajalikud oskused. «Aga kui sa just mingeid inseneridele mõeldud lahendusi ei loo, siis Pythagorase teoreemi ja muid matemaatilisi asju teadma ei pea,» ütles Kuus.

Programmeerimisest on tema sõnul palju kasu ka igapäevases elus, näiteks kodulehe või blogi loomisel, ja selleks, et häid lahendusi luua, ei pea olema geenius. Vaja on järjekindlust ja innustust.

«Ma olen pikalt mõelnud, et tahaks õppida tennist mängima, aga siis ma mõtlen, et osad inimesed õpivad väiksest saadik seda ja ikka on raske. Kui aga need tõkked ära kaotada, siis võiksin ma ka tennist õppida,» seletas noormees, kuidas tegelikult ei tasu uusi asju karta.

Ajujahi top 30

Cody on valituid ka Ajujahi 30 parima idee sekka. Kuus rääkis, et kõigepealt saja parema sisse saamine ei tulnud nende meeskonnale eriti suure üllatusena, sest nad ise uskusid oma ideesse väga kindlalt. Ka 30 parima sekka saamine ei olnud ootamatu.

«Me pidime oma ideed esitlema ja me mõtlesime enda jaoks hästi läbi, miks see on oluline ja vajalik asi. Me tõesti näeme selle väärtust ja usume sellesse ideesse,» lausus ta.

Ajujahi mentoritest on noormehe sõnul palju abi olnud, kasvõi selles, kuidas oma toodet esitada ja sellest kokkuvõte teha. «Seal on tõesti väga hea ja asjalik koolitusprogramm ning ka teised meeskonnad on väga toetavad,» ütles ta.

Kuus meenutas, et eelmisel aastal sai Ajujahi konkursil kolmanda koha Levon, mis on äpp, mis õpetab inimest laulma. Tegemist on virtuaalse hääleseadjaga, millega kaasneb tunnetuslik reaalajaline tagasiside algajale ja edasijõudnud lauljale. Ajujahi konkursil on osalenud ka Taxify, kes sai 2014. aastal publiku lemmiku tiitli.

Kuus tõi välja, et sel aastal on Ajujahi 30 parimat ideed hästi erinevatest valdkondadest ja seega ei teki tunnet, et kellegagi väga otseselt konkureeriks.

Noormees ütles, et oma tegemistega tahaksid nad suunata ka teisi inimesi rohkem tegelema isealgatuse või suisa ettevõtlusega. Ta leiab, et kui nähakse kusagil probleemi, siis ei tasu jätta seda niisama, vaid tuleb võtta julgus kokku ning katsetada ja proovida. «Kui ühtemoodi ei saa, siis tuleb teistmoodi proovida,» sõnas ta.

---

Teised TÜ tudengeid ja teadlasi hõlmavad ideed Ajujahi konkursil

MARKUS                                                          

MARKUS on tehisintellekt, mis ennustab automaatselt inimese vanust video kaudu ja vajadusel tõestab täpse vanuse ID-kaardi abil. Meeskond koosneb kolmest TÜ IT-tudengist: Kristjan Jansons, Robert Roosalu, Markus Lippus.

Network Planner

Network Planner on veebipõhine teenus, mis aitab saitide omanikel kindlaks teha, millised on parimad paigad üle maailma, kuhu oma serverid paigutada, et lehtede laadimine võimalikult kiire oleks. Network Planneri üks kahest meeskonnaliikmest on TÜ tudeng Kevin Kanarbik.

VITS: virtuaalne töökeskkonnaspetsialist

Igas ettevõttes või asutuses peab olema määratud töökeskkonnaspetsialist (TKS). Küll aga on levinud tegelikkus hoopis see, kus töökeskkonnaspetsialisti kohustused jagatakse teiste töötajate vahel ära, hoides kokku nii vahendite kui töömahu arvelt. Lahenduseks on luua keskkond – VITS –, kus saab hallata töötervishoiu ja -ohutuse dokumente. Näiteks võimaldab keskkond koostada töökeskkonna riskianalüüsi, ohutusjuhendeid ja teisi seadusega nõutud dokumente. VITS aitab ettevõttes korraldada tõhusamalt töötervishoidu ja -ohutust. VITS-i üks meeskonnaliige on TÜ tudeng Jaanika Jelistratov.

PÕLL

Põll OÜ arendab ja toodab uuenduslikke põllesid, mis peale riiete kaitsmise peegeldavad ka soojuskiirgust ja jahutavad selle kandjat. Põllede arendamise taga on laiapõhjalise taustaga meeskond, kuhu kuuluvad jahutavaid tekstiile arendavad materjaliteadlased. Kauni välimuse annab põlledele tekstiilikunstnik ja kõik selle teeb klientidele kättesaadavaks majandusteadlane.

SENIOR GYM

Senior Gym on projekt, mille eesmärgiks on populariseerida kesk- ja vanemaealiste inimeste regulaarset füüsilist liikumisaktiivsust ning vähendada seeläbi lisakulutusi tervishoiule. Projekti tuumaks on luua kesk- ja vanemaealistele inimestele sobilik liikumiskeskus juhendatud regulaarse ja mitmekesise liikumisaktiivsuse võimaldamiseks. Uudsena Eestis hõlmab see ka jõutreeningu populariseerimist vanemaealiste seas, mis on tõestatud vähendama kukkumisriski tõenäosust ja toetavat iseseisva liikumisvõime säilimist. Senior Gym teeb inimesele regulaarse kehalise liikumisega alustamise või jätkamise lihtsaks, turvaliseks ning motiveerivaks. Senior Gym tiimi veavad Tartu Ülikooli Kliinikumi füsioterapeudid ja Tartu Ülikooli füsioteraapia magistrandid Eeva-Liisa Sibul ja Eda Vallimäe.