Kaleidoskoobi võistluse võitnud õpilasfirma lõi biojäätmeid lagundavad prügikastid, mille nõudlus on nii suur, et noored ei jõua neid piisavalt toota.

Ühel suveõhtul palus praeguse Hugo Treffneri 11. klassi õpilase Kevin Reisenbuki ema pojal prügi välja viia. Noormees oli aga väsinud ega viitsinud eriti. Seda siiski tehes mõtles ta, et küll oleks lihtne, kui ei peaks nii tihti prügi välja viima. 

Selle mõtte ajel kutsus ta sõbrad kokku, et lahendusega lagedale tulla, ja nii sündis õpilasfirma Festera, mis toodab mikroobide abil prügi lagundavaid prügikaste.

Gümnaasiumis on kohustuslik teha uurimistöö. Kui uurimistööd teha ei taha, siis alternatiivina võib luua õpilasfirma. Kevin teadis juba aasta tagasi, et tahab just õpilasfirma luua ja hakkas kohe ka ideid välja mõtlema.  

Kui idee oli olemas, haaras Kevin sõbrad kampa. Praegu ongi Festeras neli liiget: tegevjuht Kevin Reisenbuk, turundus- ja kommunikatsioonijuht Joonatan Oras, tootmisjuht Kris-Robin Sirge ja finantsjuht Sandra Võsaste. 

Kõik liitusid meeskonnaga, sest probleem oli neile tuttav ja soov midagi keskkonnasäästliku teha olemas. 

Kes mis rolli õpilasfirmas sai, jagati jooksvalt, hinnates üksteise tugevusi. Näiteks on Joonatan hea suhtleja, seega sai tema enda kanda kommunikatsiooni ja turunduse. Kevin ise armastab võtta alati juhi rolli, nii ongi tema tegevjuht. Kris on Võrust pärit maapoiss, kel nupp nokib, seega hakkas tema tooteid välja arendama. Kuna Sandra liitus meeskonnaga viimasena, siis sai tema selle rolli, mis üle jäi – finantspoole. Peale selle on neiu hea sõnaseadja ja aitab kasutusjuhendite tekste välja mõelda. 

Joonatan tõi välja, et tegelikult pole nad rollides niivõrd kinni, vaid kõik tegelevad sellega, millega parasjagu on vaja.

«Meid on nii vähe ja iga osa on meie kõigi asi. Tahame, et hea toode välja tuleks,» lausus Sandra. 

Selleks et esimene prügikast valmis ehitada, kulus umbes kaks ja pool kuud.  

Prügikastiga antakse kaasa kaks orgaanilist ainet, mille lisamisel kiireneb pürgi lagundamise protsess pea kümme korda. Kui visata uus prügi peale, siis see laguneb kogu aeg ja nii väheneb ruum. Niisugune toimimisviis tingib ka selle, et keskmine eesti pere peab prügi välja viima kord kahe kuu jooksul. Pealegi ei teki ebameeldivat haisu.

Pikk protsess

Kevin rääkis, et asjaolu, et just nende aineteni jõuti, mis prügi lagundavad, oli üsna pikk protsess. Alguses vaadati Hiina ja India poole, aga noorte sõnul oli üsna keeruline selliseid aineid otsida, mis biojäätmeid lagundavad või seda protsessi kiirendavad. Kris olevat aga kogemata sattunud ette­võtte peale, kellega saadi kiirelt kokkuleppele ja kes olid nõus aitama. Firmale noorte idee meeldis ja juba paari nädalaga saadeti õpilasfirmale alustuspakk. 

Joonatan rääkis, et nemad on esimesed, kes sellist lahendust sisetingimustes kasutavad. Sandra lisas, et aineid ja baktereid on kasutatud varem suurte prügihoidjate jaoks, aga tavatarbijani ei ole see varem jõudnud. 

Neiu rääkis, et moodsate prügikastide müük läheb neil üllatavalt hästi. Nii palju kui noored jõuavad prügikaste meisterdada, läheb neid ka müüki. Sandra mainis, et tänapäeval on keskkonnasõbralikkus ja ajasääst väga olulised märksõnad ning tooteid, mida saab selliste sõnadega tutvustada, leiavad ka ostjaskonna. Praegu on juba tekkinud kastidele ka umbes kuu aja pikkune järjekord. 

Kastide valmistamine võtab aga aega, sest tegu on käsitööga ja Kris ehitab prügikasti sisemust üksinda. 

Veebruarikuu tuleb Festera liikmetele väga töine. Noored võtavad osa õpilasfirmade laadast. Peale selle võitis Festera eelmise aasta lõpus Kaleidoskoobi võistluse. See võit tagas omakorda pääsu Polar Bear võistlusele, mis toimub Põhja-Soomes ja kus esitletakse oma ideid. Eriliseks teeb selle ürituse see, et ideid tuleb esitada jääkülmas merevees. 

Sandra seletas, et kui tavaliselt on sellistel võistlustel ajapiirang näiteks 30 sekundit, siis seekord ajalimiiti pole: lihtsalt kogu aja, mil räägid, pead olema jääaugus. 

Kevin mainis, et see on ülemaailmne rahvusvaheline võistlus, mida kantakse ka televisioonis üle. Selleks ürituseks valmistuvad noored hoolega. Näiteks tuleb end karastada, et suudaks jääkülmas vees olla ja rääkida. Kevin seletas, et tark oleks teha nii, et üks inimene räägib, aga ilmselt lähevad nad meeskonnavaimu mõttes kõik neljakesi merevette ja kannatavad külma ära. 

Küsimuse peale, kas Kaleidoskoobi võit tuli neile üllatusena, vastasid kõik nagu ühest suust, et jah. Kevin rääkis, et neile oli enne mainitud, et Festera võib võita ökopreemia rahastuse, sest seal ei olnud teisi ökofirmasid, ja nad võitsidki. 

Kevin kirjeldas, et auhinda vastu võttes olid nad väga õnnelikud, süda oli soe ning siis kuulsid nad uuesti oma nime. Noormees ütles, et tal jäi lausa süda korraks seisma ja ta ei saanud aru, mis nüüd võideti. Võit tundus neile väga uskumatuna. 

Joonatan rääkis, et kogu Kaleidoskoobi võistlus tuli nii kiiresti ja selleks ei jõutud üldse pikalt ette valmistuda. Eelvooru mindi üsna kõhklevalt. 

Erinesid teistest

Kris tõi välja, et neil tekkis võistlusel väikeseid probleeme, sest nad ei teadnud, et slaidid tuleb päev enne võistlust esitada. Minut enne lavale minekut saadi aga slaidid mälupulgaga üle antud ja õnneks läksid need ka tööle. 

Kevin arvas, et kuna konkursil olid paljud ideed äppide kujul, siis eristus nende oma teistest. Lisaks oli neil juba selleks hetkeks tegelik toode olemas. 

Kui noored vaatavad õpilasfirma loomise protsessile tagasi, siis ütles Kevin, et kõige raskem kogu asja juures on olnud see, kui idee on olemas olnud, aga 95% inimestest ütlesid, et seda ei ole võimalik teha. «Meile öeldi tegelikult ka, et leidke uus idee, sest praegune on liiga raske,» lausus tegevjuht. Isegi nende juhendaja oli alguses nii öelnud.

Noored arvavad, et ju oli nende idee tundunud alguses liiga utoopilisena. See pani neid endidki mõtlema, kas taolised prügikastid on ikka tegelikkuses teostatavad. «Aga me mõtlesime, et läheme ikka täispangale ja kui midagi teha, siis teeme korralikult,» lausus Kevin. 

Kevin rääkis, et kogu protsess on õpetanud talle seda, et kuigi idee on tähtis, siis tegelikult on idee kõigest 1% ja teostus 99%. «Kui sul pole head meeskonda ja inimesi, kelle peale saad loota, siis isegi ülihea ideega ei jõua kusagile,» lausus Festera tegevjuht. 

Sandra ütles, et tema paneb endale tulevikuks kõrva taha, et kõik asjad võtavad aega. Joonatan lisas omalt poolt, et väikestel pisiasjadel on suur roll kogu protsessis. 

Kris on aga juurde saanud hoopis praktilisi oskusi. «Kui ma neid tooteid valmistan, siis olen õppinud tööriistu kasutama.»

Praegu on noored uuenduslikke prügikaste müünud ainult Eestis, aga neile tundub, et ka Põhjamaades võiks see kaubaks minna. Kevin usub, et Polar Beari võistluse kaudu oleks hea siseneda ka Soome turule, sest võistlusel saab ilmselt kontakte luua.  

Noored soovitavad omalt poolt ringi käia lahtiste silmadega, märgata probleeme ja mõelda, mis võiks lahendus olla, sest niisama mõeldes ei sünni suurepärast äriideed. 

Lõpetuseks rääkis Sandra, kust üldse õpilasfirma oma nime sai. Tema oli enne guugeldanud ja mõelnud, et oleks lahe, kui firmal oleks eestikeelne nimi. Samas käis peast läbi ka mõte, et kui tulevikus on võib-olla soov laieneda välismaale, siis pole kodumaine nimi nii praktiline. Koos jõuti hoopis aga kompromissile ning võeti ladinakeelsed sõnad festinate ’kiiresti’ ja terra ’muld’ ning pandi need kokku. Neid sõnu kohandati veidi ning sündis Festera. «Vaatasime, et seal tuleb est-lühend ka nii ilusti välja ja see sobib meile,» sõnas Sandra.