Detsembris toimuva sTARTUp Day üks põhikõnelejaid Jamie Dunn teab väga hästi, kuidas juba koolilapsena ärimaailmas edukaid samme teha. 24-aastane noor briti firmajuht, investor ja filantroop on täpselt poole oma elust tegelenud ettevõtlusega.

Jamie, alustasid ettevõtlusega juba 12-aastaselt. Miks sulle nii noorelt tundus äri alustamine hea mõte?

Tol ajal tundus kõigile teistele, et see on hullumeelne idee, minu meelest andis varakult alustamine mulle aga suure eelise. Mu esimene katsetus ärimaailmas oli müügikiosk.

Aitasin nädalavahetuseti oma isa, ta maksis mulle selle eest 10 naela päevas. Ühel päeval mõtlesin aga, et miks ma töötan kellegi teise alluvuses, kes teenib sada naela ja annab mulle ainult kümnendiku. Siis otsustasingi, et ma ei taha kellegi teise heaks töötada. 

Niisiis võtsin endale oma leti ja kui olin 15-aastane, teenisin sellega juba umbes 500 naela nädalas.

Kas oled nii varakult alustamist ka kahetsenud? Ehk oleks olnud mõnus kauem lapsepõlve nautida?

Mõnes mõttes tekitas see mulle tarbetuid pingeid, sest arvati, et minust peab saama järgmine Richard Branson (Virgin Grupi asutaja – toim). Vanemaks saades mõistsin, et ei ole vaja ennast kellegi teisega võrrelda, tuleb püüda olla nii hea kui endal võimalik.

19–20-aastaselt oli muidugi vahel tunne, et jään millestki ilma. Mu sõbrad lõpetasid kooli, astusid ülikooli ja pidutsesid nagu normaalsed teismelised ikka, mina aga lendasin maailmas äriasjus ringi. Praegu sellele ajale tagasi vaadates ei tahaks ma aga midagi muuta.

Jätsid kooli pooleli ja kaas­asutasid trükifirma, mis tegeles vormirõivaste tootmisega. Selle asemel, et kasumit nautida, kasutasid seda aga noorte ettevõtlusalase koolitamise jaoks. Miks sa sellise tee valisid?

Paljud sõbrad käisid meie töökojas endale ise T-särke kujundamas ja tegemas, sest see oli tore. Huvilisi tekkis järjest enam ja taipasin, et sellest võiks palju rohkem inimesi õppida ning kasu saada.

Trükitööstuses on konkurents suur, nii et mulle meeldis mõte meie äri teistest eristada. Hakka­sime korraldama töötube ja kooli­tusi erivajadustega noortele ning noortele seaduserikkujatele. 

Muidugi aitas see meie ettevõttel teiste seas silma paista, aga asi polnud ainult selles. Meil ei olnud kohustust noori õpetada, see lihtsalt tundus õige tegu ning mulle meeldis seda väga teha.

Meie tegevus tasus ennast ka ärilises mõttes ära, sest sõlmisime tänu koolitustele koostöölepingud mitmete suurte ettevõtetega, nagu ASDA, IKEA jm.

Praegu juhid ettevõtet Spark Global Education, mis keskendub hariduses uuenduslike programmide, toodete, rakenduste ja platvormide arenda­misele. Jätsid ise kooli 16-aastaselt pooleli, mis kannustab sind haridusse panustama?

Mind on alati huvitanud enese­harimine, iseõppimine. Minu kooliskäimise ajal sellele eriti tähelepanu ei pööratud, nii et tahan praegustele noortele näidata, kui palju kasu võib enese­harimine tuua ja mis lisaväärtust see saab anda. Ei saa ju jääda lootma, et formaalne haridus õpetab sulle iseenesest kõike, mida kunagi elus vaja läheb.

Minu meelest on suur mure­koht see, et haridust antakse suures jaos siiani edasi tavapärase «üks suurus sobib kõigile» põhi­mõttega. Muidugi on erandeid, aga üldiselt arvatakse ikkagi, et kõik õpivad ühtmoodi. Mul on vedanud, et olen seotud College Group’iga, kellega tahame aktiiv­selt muuta hariduse andmist isikupärasemaks nii Suurbritannias kui ka Lähis-Idas.

Kuidas sulle tundub, kas kooli­õpilased ja tudengid peaksid oma äri alustades erinevate asjade peale mõtlema?

Ma soovitaksin igal noorel inimesel – ükskõik, kui vana ta on – oma äri alustada. Kirjutasin sellel teemal pikemalt virgin.com blogis, seda postitust jagas sotsiaal­meedias ka Virgini omanik Richard Branson (www.virgin.com/entrepreneur/why-all-under-25s-should-start-their-own-bus... – toim).

Ma usun, et kõik peaksid ette­võtlust proovima, sest ettevõtte loomise protsess õpetab enda kohta väga palju uut. Ükskõik, kas oled edukas või mitte, saad sa aru, kuidas kasvada ja areneda.

Oled sa viimasel ajal kohatud noortelt ka põnevaid äriideid kuulnud?

See on väga hea küsimus! Kusjuures, ma nõustan praegu üht idufirmat, mille noored asutajad soovivad tehnoloogia abil meeste hooldustoodete tööstuses väga põneval kombel revolutsiooni teha. 

Midagi säärast pole minu teada kunagi varem tehtud ja ka arenguruumi on palju. Aga kui nende plaan õnnestub, mõjutab see tehnoloogia teisigi valdkondi.

Ideid võib leida kõikjalt, mind isiklikult ajavad eriti õhevile ideed, mis vaatavad ka tehnoloogiast kaugemale. Praegusel ajal võib jääda mulje, et kõik uued idufirmad ja ettevõtjad keskenduvad IT-le, seepärast ongi põnev näha, mida ülejäänud teevad. 

Hiljuti kohtasin näiteks noort leiutajat, kes mõjus väga värskendavalt just seetõttu, et teda ei huvita koodikirjutamine ega tehnoloogiapõhise idufirma loomine nagu 99% noori, keda oma reisidel kohtan.

Kui palju sinu meelest praeguse aja noori ettevõtlus üldse huvitab? Millist nõu nad sinult kõige rohkem küsivad?

Ma arvan, et ettevõtlus muutub üha menukamaks osaliselt seepärast, et paljude arvates on lahe olla ettevõtja. Ära valesti aru saa – loomulikult ei sobi ettevõtlus igaühele, see nõuab suurt pühendumist, kõvasti rohkem kui «normaalne» töö. Lihtsalt praegu tundub, et ettevõtlusega alustajaid ja idufirmade loojaid mõistetakse ja toetatakse rohkem kui varem.

Võib-olla on paljudele noortele jäänud mulje, et ettevõtjana saad lõputult reisida, raha kokku ajada, lahedatel konverentsidel käia ja oma äri siis maha müüa... Tegelikkuses läheb nii väga harva: ettevõtlus on raske töö, sellega tegelemine esitab sulle palju väljakutseid ja on tihti nõudlik elustiil.

Mis või kes sind ennast noorena äri alustades innustas?

Ühel koolipäeval, kui pidasin plaani, mida nädalavahetusel oma turuputkas teha, küsis õpetaja, mida ma pärast kooli lõpetamist tahan teha. Vastasin, et tahan oma äri ajada, raha teenida ja sellega maailma muuta. 

See õpetaja naeris tol päeval mu üle – enamikku inimesi selline asi ei innustaks, mind aga küll. 

Sellest ajast saadik olen tahtnud talle ja kõigile teistele kahtle­jatele tõestada, et ma teen oma unistused teoks. See mälestus innustab mind rasketel aegadel ja ka igal hommikul, kui oma päeva alustan.

Kõneled detsembris Tartus toimuval sTARTUp Day’l. Oled sa Eesti noorte ettevõtjatega ka varem kokku puutunud?

Mõni aasta tagasi oli mul au pidada loeng Tallinnas MIT korraldatud üritusel, kus kohtusin ühe projekti raames mitmete uuendusmeelsete noortega, teiste seas Skype’i ja TransferWise’i loojatega.

Minu meelest on Eestist tulnud päris palju põnevaid ja edukaid idufirmasid. Olen põnevil, et kohtun varsti veel uute tegijatega!

TÜ tulevikuplaanide puhul on räägitud ka ülikooliülesest ettevõtlusõppest. Kas sinu meelest peaks ettevõtlusõpe olema ülikoolide igapäevaelu osa?

See on suurepärane plaan! Ma usun, et ettevõtlusõppest on mingil moel kasu kõigile, ükskõik, mis eriala õppida. Ettevõtlikkus ei tähenda ainult järgmise ärihiti loomist, see on uute lähenemiste leidmine ja uuenduslikkus, mida saab rakendada igas eluvald­konnas. Ettevõtlik mõtteviis aitab endas arendada ka juhioskusi, meeskonnatöö oskust, paindlikkust ja palju muud.

Kas edukaks ettevõtjaks saamist on võimalik õppida? Mis rolli võiksid selles mängida haridus, kogemus, ideed?

Minu isiklik kogemus ettevõtluse õppimisel on olnud 80% ulatuses proovimine, ebaõnnestumine ja õppimine ning 20% ulatuses vedamine ja teoreetilised teadmised. Ma usun, et õpetaja saab anda mingid teoreetilised teadmised ja tutvustada toimimis­viise. Toores motivatsioon, huvi ja kirg peab tulema inimeselt endalt.

Häid ideid leiab kõikjalt. Liiga paljud ettevõtjad jäävad ideesse kinni, edukad on need, kes oma idee ka ellu viivad.

Kas ettevõtluses on midagi, mida kindlasti teha ei tohiks?

Ära tee midagi ainult raha pärast. Enamik edukaid ettevõtjaid, keda ma tunnen, ei ole rikkaks saanud raha taga ajades. Neid paneb tegutsema elu tasakaalus hoidmine, isiklikud eesmärgid. Ettevõtjad, kelle ainus eesmärk on palju raha kokku ajada, ei ole üldiselt edukad.

Ära usu kõike, mida sulle räägitakse. Igaüks võib su idee või ettevõtte kohta midagi arvata, aga see ei tähenda, et neil on õigus. Vali nõuandeid, mida kuulda võtad. Kui milleski on paljud inimesed ühel nõul, võib neil õigus olla. Kui ainult üks midagi ütleb, võib tegu olla puhtalt tema arvamusega.

Ära jää idee otsa toppama. Investorid ei pööra sulle tähele­panu, kui lähed neilt raha küsima ja ütled lihtsalt, et sul on hea mõte. 

Nad tahavad näha, et oled ise oma idee läbimõtlemisse ja arendamisse aega ning raha pannud. Et su ideel on toote või teenuse näol mingi kuju, potentsiaalsed kliendid. 

See on kasulik ka ettevõtja enda vaatenurgast, sest paljas idee tähendab investorite jaoks suuremat riski ja tõenäoliselt ei ole nad nõus sulle selle eest väga palju raha andma.

Ära kutsu igaüht kaasasutajaks­ või aktsionäriks. Mina tegin kunagi selle vea, sest mul ei olnud piisavalt raha, et töötajaid palgata­. Andsin neile palga asemel aktsiaid ja pikas plaanis läks see mulle palju maksma.

Eestis pakutakse alustavatele ettevõtjatele mitmesugust tuge rahaliste toetuste jms näol. Millist abi soovitaksid neil vastu võtta?

Võtke vastu nii palju kui võimalik ja pange see enda kasuks tööle. Rahalised toetused annavad võimaluse ideed edasi arendada, teha turu-uuringuid, maksta arendus­kulude eest. Kui toetustega ei kaasne mingeid siduvaid kohustusi, mis tulevikus häda kaela võivad tõmmata, on need algajale ettevõtjale parim abi. 

Kindlasti tuleb kasuks ka võimalikult palju teadmisi koguda: osalege töötubades, käige koolitustel, konverentsidel jm. Neist kohtadest võib saada häid ideid ja näpunäiteid, kuidas oma mõtteid edasi suunata ja arendada. Kasulikest tutvustest rääkimata.