Eelmisel kuul sai Tartu ülikooli üliõpilaskonna uueks esimeheks Reelika Alunurm ja aseesimeheks Silvia-Kristiin Kask. Teise aseesimehena jätkab novembris tööle asunud Mari Anne R. Leškina. UT ajakiri uuris uuelt juhatuselt, missugused on peamised teemad, mis üliõpilaskonnal ees seisavad.

Kuna ülikooli struktuurireformi tõttu on tudengiesindajate arv kasvanud, vajab see süsteem palju tähelepanu ja pühendumist. Sellega ongi üliõpilaskonna juhatus palju tegelenud ja tegeleb ka edaspidi. «Oluline on, et kõik esindajad tunneksid end millegi suurema osana ja näeksid, et ülikoolis on tõepoolest asju, mida nad saavad paremaks muuta,» ütles Alunurm. Seega on esimehe üks prioriteete ja peamistest väljakutsetest, et kogu üliõpilaste esindamise süsteem hakkaks hästi tööle.

Aseesimees Leškina ütles, et tema ongi siiani eelkõige tegelenud uue struktuurireformiga tekkinud üliõpilaskogude tööde ja tegemiste juhtimisega. «Väga suure osa minu tööst moodustab jooksvate küsimuste lahendamine. Tänaseks on põhirõhk kaldumas juba uue tegevuskava koostamisele järgmiseks aastaks,» lisas ta.

Reelika Alunurm. (FOTO: erakogu)

Uus juhatus peab oluliseks tegeleda ka hea õpetamise ja õppimise tavadega. Selleks, et õppimine oleks võimalikult kvaliteetne, tuleb aktiivselt panustada nii õppemeetodite kui ka kvaliteedi arendamisse. «Lõpuks tahavad ju nii õpetatav kui ka õppiv osapool, et loengusse või seminari minnes oleks neil hea tunne ja et see, mida tehakse, oleks huvitav, väljakutsuv ja innustav,» sõnas Alunurm.

Välistudengid ja mõtteviisid

Aseesimees Silvia-Kristiin Kask tõi omalt poolt olulise teemana välja välisüliõpilased. «Meele teeb veidi kurvaks see, et välisüliõpilaste tulekut Tartu ülikooli ei soosita ei ühiskondlikult ega võõrkeelsete õppekavade sisse viimise näol,» ütles Kask. Tema sõnul on liialdatud arvamus, et Tartu ülikooli osaline võõrkeelne õpe takistab rahvusülikooli eestikeelsust ja -meelsust.

«Usun, et kõik TÜ töötajad ja õppijad saavad aru eestikeelse kõrghariduse tähtsusest, seega ei ole probleem, kui avame kaalutletud otsuse tulemusena ingliskeelseid õppekavasid.» Nii saavad välismaalt tulijad osa eesti teadlaste ideedest ja saavutustest ning saavad omakorda jagada endi mõtteid.

Kask arvas ka, et mõelda tuleks alternatiividele, kuidas saaks välisüliõpilased üliõpilasesindajate töös enam kaasa lüüa, kuna praegu on suur takistus olnud just eesti keele oskus. «Üks võimalus on teha koostööd välisüliõpilaste saadikutega, et kaasata välisüliõpilaste arvamust esindustöösse,» ütles Kask.

Aseesimees Leškina arvates peaksid nii tudengid kui ka ülikooli juhtkond pöörama rohkem tähelepanu sellele, kuidas omavahel suheldakse. «Võrdlemisi palju esineb möödarääkimisi ja solvumisi, mille tõttu võib töö kannatada,» sõnas ta. Tema arvates saab ülikoolis kujundada töökeskkonda üksuste kaupa, kuid on tekkinud vajadus üleskutse järele, mis keskenduks omavahelisele austusele terves ülikoolis. «Ühes kollektiivis tuleb ikka ette n-ö hõõrumisi ja lahkarvamusi. Kui arvestada aga Tartu ülikooli kui keskkonna mõjutajat, peaks ülikool töötama ühtse tervikuna,» ütles Leškina kindlalt. Töötajad ja tudengid peaksid olema ühendatud seetõttu ka ühtse meelsuse kaudu.

Rohkem julget kaasarääkimist

Selleks, et tudengite igapäevased mured ja rõõmud jõuaksid üliõpilasesindajate ja seejärel ka ülikooli juhtkonnani, tuleb eelkõige üliõpilastel endil tööd teha. «Kuigi paljud tudengid peavad ÕIS-i tagasiside süsteemi mustaks auguks, kuhu kirjutatud mõtetest midagi ei saa, jõuab kõige rohkem muresid instituutide nõukogudesse tagasiside kaudu,» ütles Alunurm.

Silvia-Kristiin Kask. (FOTO: erakogu)

Mari Anne R. Leškina. (FOTO: erakogu)

Sellegipoolest arvab esimees, et tudengite kaasarääkimist tuleb ka ennetavalt õhutada ja selles on suur roll instituutide üliõpilaskogudel. «Mõnes instituudis on juba üliõpilaskogud tegelenud semestri jooksul arvamuste kogumisega, mõnel pool on katsetatud avalikke arutelusid. Kindlasti tuleb neid algatusi toetada ja edasi arendada, et aina rohkem tudengeid saaks kuuldud,» rääkis Alunurm.

Samas tunneb juhatuse esimees, et üliõpilastele on juba praegu loodud üsna head võimalused selleks, et teha oma hääl kuuldavaks. «Seda nende esindajate näol, kes saavad täieõiguslikult instituutide-valdkondade nõukogudes kaasa rääkida. Püüelda tuleb eelkõige selle poole, et seda võimalust päriselt ja tõhusalt ka kasutataks,» ütles Alunurm. Kui tudengite esindamine toimub ainult vormiliselt, aga mitte sisuliselt, lastakse need võimalused raisku.

Aseesimees Leškina arvates tulebki tudengitel palju tööd teha, et osaleda erinevatel nõukogude istungitel või koosolekutel. «Koos teiste ülikoolitöötajatega koosolekutel osalemine nõuab tudengilt põhjalikku ettevalmistust ja meelestatust. Ei saa öelda, et see oleks ülemäära raske või keeruline, küll aga võtab see aega, kuid teeb asja ka põnevaks ja huvitavaks,» rääkis ta.

Esimees Alunurm soovib, et näiteks viie aasta pärast oleksid üliõpilasesindajad ülikooli kõige olulisem partner tudengeid puudutavatel teemadel ja seda igal tasandil. «Kui instituudi üliõpilaskogu avaldab arvamust mingil teemal, siis see on päriselt oluline ja kaalukas. Soovin, et esindajad oleksid terve ülikooli toimimise juures loomulik ja avalik osa ning et nii ülikool kui ka tudengid näeksid esindamise suurt kasulikkust,» lisas Alunurm.

Aseesimees Kask oli Alunurmega nõus, sest tema arvates on oluline, et tervikpildi kokkupanekul oleksid koos kõik eri huvigruppide esindajad. «Kui võtame ülikooli edasiviivat otsust kui puslepilti, siis selleks, et pilt oleks selge ja ilus, on vaja kõiki tükke. Tõsi, mõnikord ei ole tükid ühesuurused, aga kui mõni osa jääb täiesti puudu, ei ole võimalik näha tervikpilti,» rääkis Kask.