Õpetamise kvaliteeti on raske sõnastada ja veel keerulisem hinnata. Aga Tartu ülikoolis on koos kõige targemad üliõpilased ja õppejõud, kes kindlasti leiavad õige viisi, kuidas selle väljakutsega hakkama saada. 

Kõigepealt põhiküsimus: miks? Tartu ülikool nagu iga teinegi mõistlik kool püüdleb selle poole, et oma õpilasi võimalikult hästi õpetada. Sellist protsessikirjeldust on küll meeldiv lugeda, kuid rakenduslikkust pole ollagi. Igapäevatöös on aga õppejõududel kasulik teada, millistel alustel ülikool hindab ning tunnustab nende panust. Juhtidel on vaja valida ametikohtadele parimad võimalikud kandidaadid nii, et ka kõik teised saaksid aru, miks üks kandidaat loeti paremaks õppejõuks kui teine. Samuti tuleb atesteerimisel teha olulisi, inimesi ja instituute mõjutavaid otsuseid.

Seega on vaja ülikoolis kokku leppida selles, mida loetakse heaks õpetamiseks, ja selles, kuidas õppekvaliteeti mõõta. Teaduses tundub hindamine veidi lihtsam: loe teadusartiklid ja tsiteeringud kokku ning ongi tehtud. See on muidugi väga liialdatud lihtsustus. Aga ikkagi, mida me siis peaksime õppetööd hinnates kokku lugema? Kas tudengite tagasiside keskmine hindenumber, õppijate arv ja keskmine hinne vms näitaja annaks õppejõu tööle õiglase hinnangu?

Aasta tagasi tegi oma tööd tasemeõppe kvaliteedikomisjon, kus TÜÜE esimehe Martin Noorkõivu juhtimisel arutati olulisi õppetöö kvaliteedi küsimusi. Õppekvaliteet määratleti järgmiselt: «Õppe­kvaliteet on parameeter, mis hindab, kui hästi me toetame õppija arengut õppija ja ühiskonna jaoks olulises suunas.» Definitsioonis on kaks olulist komponenti: tegevus ja suund. Loomulikult on õppekvaliteet ka laiem kui ainult õpetamine: taristu, tugiteenused ja sotsiaalsed võimalused on kõik olulised, et luua soodne arengukeskkond.

Väärtusena on selline määratlus kindlasti omal kohal, aga hindamiseks jääb ikkagi veidi lahjaks. Vaja oleks täpsemalt sõnastada, mida mõtleme õppija arengu toetamise all. 14. jaanuaril kogunevad paljud õppejõud TÜ raamatukokku konverentsile «Õppejõult õppejõule 2016: õpetamise hea tava», et arutada, millised on hea õpetamise olulised tunnused. Samuti on aktiivsed ka üliõpilased: 30.–31. jaanuaril toimub üliõpilaste esindajate suurem kokkusaamine, kus muuhulgas arutatakse õppeprotsessi teist poolt, õppimise head tava. 

Õppejõud ja üliõpilased, kasutage võimalust rääkida kaasa hea õpetamise määratlemisel ja hindamisprotsessi loomisel: just nende sõnastatavate põhimõtete alusel arendame õppimist ja õpetamist.