Alates sellest sügisest on võimalik magistriõppes õppida info- ja teadmusjuhtimist, mille lõpetanutest saavad sotsiaalteaduste taustaga IT-analüütikud. Nagu iga õppekava kokkupanek, nõuab ka see eri nüansside läbimõtlemist ja väljakutsete lahendamist.

TÜ ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professori Pille Pruulmann-Vengerfeldti sõnul nähakse praegu palju vaeva, et nägemus õppekavast muutuks reaalsuseks. Väljakutseid tekitab tööandjatega kokkulepete sõlmimine, selleks et tulevased tudengid saaksid probleemõppe käigus lahendada võimalikult palju elulisi küsimusi ja ülesandeid.

«Ma pole vist kunagi üheski valdkonnas nii kõvasti töötanud selle nimel, et meil oleksid tööandjatega olemas reaalsed kokkulepped,» ütles Pruulmann-Vengerfeldt. Praegu töötataksegi selle nimel, et sõlmida kokkuleppeid võimalikult paljude eri ettevõtetega, mis oleksid nõus tudengitele mõne probleemi lahendada andma.

«Mul on idee, et probleemõppe loogikast lähtuvalt tuleb lahendada elulisi küsimusi, aga kui me tööandjate käest neid ei saa, siis on ideest ja nägemusest vähe abi,» ütles professor. Praegu peetakse läbirääkimisi mitmete äriorganisatsioonide ja IT-ettevõtetega ning nii mõnigi ettevõte on lubanud tudengite jaoks ülesandeid anda. «Kindlasti on see ettevõtjale kasulik võimalus saada probleemile lahendus või kõrvalvaatajalt uusi ideid,» arvas professor.

Analüüs vs tehniline töö

Probleemülesannetest väljakutsuvam on praktikakohtade leidmine, sest paljud ettevõtted ei soovi, et tudengid pääseksid konfidentsiaalse infoni. «Sealsamas oleme saanud väga palju positiivset tagasisidet õppekava kohta ja usume ka ise, et see on oluline.» Õppetöösse plaanitakse kaasata eri külalisõppejõude näiteks rahandusministeeriumist, ülikoolist, suurematest muuseumitest, arhiividest ja ka IT-ettevõtetest.

Peale selle tuleb iga õppekava puhul välja mõelda see, kui süvitsi teemadega minnakse, ning omaette väljakutse on veel ka erialadevahelisus. «Kui lähed ainetega liiga laiaks, siis ei saa jälle süvitsi minna, ja vastupidi. Me üritame teemade vahel tasakaalu leida ja oleme minu arvates saanud praegu paika n-ö hea segu kõigest vajalikust.»

Info- ja teadmusjuhtimise magistrikaval ei minda sotsiaalteaduslike teemadega väga süvitsi, pigem antakse üliõpilastele valdkonnast ülevaade, et nad saaksid selle keskkonnast ja kontekstist aru. «Infoteaduste puhul teeme selgeks, kuidas üleüldse info liigub ja kuidas seda juhtida – seal läheme veidi rohkem süvitsi,» rääkis professor.

Pruulmann-Vengerfeldti arvates oleks hea, kui tudengid õpiksid ka programmeerima, kuid selle õppekavaga nii tehniliseks ei minda. «Muidugi võivad nad aineid juurde võtta ja ka programmeerimise selgeks õppida, kuid see on väga tehniline töö ja meie õppekava keskendub pigem siiski analüüsile,» sõnas professor.

Kuigi õppekava raames ei õpetata otseselt programmeerimist, koolitatakse tudengeid mõtlema süsteemi nõuetele vastavalt. «Pigem annaksid tudengid tulevastel töökohtadel programmeerijale sisendit, kui et realiseeriksid ise programmis midagi,» sõnas Pruulmann-Vengerfeldt.

Seetõttu ongi magistrikava Eestis omanäoline, sest selles sobitatakse sotsiaal- ja infoteaduslikku teadmust. «Programmeerimisest olulisem on analüütiline osa. Tudengid peaksid aru saama, mida vajab ühiskond ja organisatsioon ning oskama sellest lähtuvalt seda vajadust n-ö tõlkida piisavalt tehnilisse keelde,» selgitas professor.

Lõpetanul on palju võimalusi

Kuna õppekava näol on tegemist probleemõppega, antakse tudengitele lahendada praktilisi ülesandeid, mis võivad olla seotud näiteks organisatsiooni olemasolevate infoprotsesside kaardistamise või infosüsteemide juurutamisega seotud projektidega.

Õppekava lõpetanud võivad tööle asuda analüütiku, info- või kommunikatsioonijuhina, sest kava võimaldab spetsialiseeruda kas mäluasutuste või kommunikatsiooni suunale. Näiteks võiks Pruulmann-Vengerfeldti nägemuse järgi olla õppekava lõpetanu mõnes organisatsioonis infojuht, kes oskab tellida ja teab, missugust infosüsteemi vajatakse. «Paljudes asutustes ei ole veel seesuguseid ametikohti, kuid ma usun, et neid tekib kindlasti juurde,» on Pruulmann-Vengerfeldt veendunud.

Tema sõnul on peale üksikisikute ka organisatsioonid hädas teabe ülekülluse ja sealt olulise ülesleidmisega. «Õppekava lõpetanu ongi see spetsialist, kes aitab sellest üleküllusest loogikat ja mõtet leida.»

Pruulmann-Vengerfeldti jaoks on magistrikava juures kõige põnevam, kas ta suudab kava teostada nii nagu seda soovitakse. «Ma olen veendunud, et sotsiaalteaduslikud teadmised on heade infosüsteemide arendamiseks kasulikud ja et see õppekava on igati vajalik,» sõnas professor ning lisas, et suutlikkus ühiskonda vaadelda ja analüüsida aitab luua paremaid infosüsteeme.