TÜ arvutiteaduse instituudi Erasmuse-tudengid tõestasid jaanuaris, et turul vabalt kättesaadavate droonide juhtimise saab täielikult üle võtta. Nad kirjutasid maailmas unikaalsed algoritmid ja programmikoodid, mis suudavad panna ühe drooni teist jälitama.

20. jaanuaril korraldatud näidiskatses tõestasid Erasmuse programmi vahetusüliõpilased Manuel Kramer ja Martin Schmeisser Bremeni ülikoolist Saksamaalt, et suudavad panna ühe drooni teist jälitama, vahele jäämata varastada tema lindistatavat videot ja kaaperdada teine droon.

Sama asja on lihtsamal kujul proovitud Saksamaal. TÜ teaduri Amnir Hadachi ja Lausanne’i riikliku polütehnikumi külalisteadlase Rafik Chaabouni juhendatud tudengitel õnnestus aga esmakordselt see, et pärast kaaperdamist ei juhi drooni enam keegi. Ehk droon liigub puhtalt teda ära kaaperdatud droonilt saadud visuaalse info põhjal.

«See oli üheaegselt ambitsioonikas ja hirmutav esitlus,» tõdes demonstratsiooni jälginud Massachusettsi tehnoloogiainstituudi tehisintellekti ja informaatika professor Patrick Henry Winston, kes neil päevil TÜ arvutiteaduste instituuti külastas.

See paneb mõtlema, et igasugune arvutite turvalisus on kõige tähtsam asi, mille pärast muret tunda, lisas ta.

Ka «tehisintellekti ristiisaks» nimetatud Winston ise pidas arvutiteaduste instituudis avaliku loengu, kus tõdes, et tehisintellekti mõistmiseks tuleb mõista, kuidas jutustavad inimesed lugusid.

Nagu viitas Chaabouni, näitasid tudengid esitlusel kõige hullemat stsenaariumi. Ta lisas, et vastavad IT-tarvikud saab paigaldada ka väga odavale Raspberry Pi mikroarvutile, mis pannakse sarnasele droonile.

«Tudengid tõestasid, et enamus droonidest on praegu ebaturvalise kommunikatsiooniga ja seega haavatavad,» lisas TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor Jaak Vilo. «Vaja on vaid veidi programmeerimisoskust ja antenni.»

Selliste näidete varal püüavad teadlased tema sõnul tõsta teadlikkust riskidest, mis järjest autonoomsemate lennumasinate kehva andmeturbega kaasnevad.

Droone, sh näiteks nelja propelleriga koptereid, kasutatakse järjest enam nii hobi-, äri- kui ka sõjalistel eesmärkidel. Droonidega saab näiteks jälgida sõjaolukorras vastase liikumist, valvata riigipiire ning otsida kadunud inimesi.

Aktiivselt kasutatakse droone ka argielus, seda nii droonifotograafia kui ka -videote tegemiseks. Näiteks lendas neid inimeste pea kohal ka suvel laulupeol, rääkis Jaak Vilo.

Sageli lennutatakse droone aga ebaseaduslikult, ilma loata. See paneb üha enam mõtlema nendega seotud ohtudele, lisas Vilo. On hinnatud, et Euroopas tõuseb droonide kasutamise maht igal aastal 30 protsenti.

Paljud riigid kehtestavad droonidele lennukeelualasid, kuid tegelikult pole seda sugugi lihtne kontrollida. Samuti puudub enamikul droonidel igasugune turvamehhanism. «Miski ei taga, et droone saaks juhtida ainult nende õige juhtpuldi abil. Nii saaks igaüks juhtimise üle võtta. See võib tähendada ootamatut ohtu kogu sellele kiirelt arenevale äri ja turbega seotud valdkonnale,» arutles Vilo.