Anne Parmasto, TÜ maalikunsti õppetooli dotsent ja tunnustatud maalikunstnik saab 13. detsembril 60-aastaseks.

Parmasto õpetab Tartu ülikoolis maalikunsti alates 1998. aastast. Eesti kunstnike liidu liige on ta aastast 1993. Peale selle on ta Eesti maalikunstnike liidu ja Tartu kunstnike liidu liige, aastast 2000 kuulub ta ühismaalimist harrastavasse Austria kunstnikeühendusse Rabnitztaler Gruppe. Ta on ka Tartu olulisima kunstipreemia, Ado Vabbe preemia laureaat.

Anne Parmasto suureformaadilised, erksatele vastandvärvidele toetuvad abstraktsioonid on vaheldumisi eksootilistes ja looduskaunites paikades maalitud maastikuetüüdidega väljas olnud Tartu tähtsamates näitusepaikades: Tartu kunstimuuseumis (2002), Athena keskuses («Arizona taeva all», 2008), Tartu Kunstimajas («Tuul», 2010). 2012. aasta suvel olid Tallinnas Draakoni galeriis eksponeeritud kunstniku uuemad abstraktsioonid ühisnimetaja all «Oma aeg». Kunstnikel ja kunstil laiemalt on «oma aeg», mis on tegelikult «kogu aeg», sest kunstis elavale inimesele «vaba aega» ei jäägi. Muidugi, vulgaarmaterialistlik lähenemine leiaks kunstile aega ja vahendeid alles siis, kui muust heast ja paremast on kõht täis söödud, kas aga siis kunsti süviti mõistmiseks enam huvi ja tahtmist on?

Maalikunsti õppetool tundis ülikooli toetust ja suurt poolehoidu eriti neil aastail, kui Anne Parmasto kunstide osakonda juhtis. Ka nüüd, kui Anne panus piirdub õppekava järgi maali-, joonistamis- ja kompositsioonitundidega, on ta nooremate kolleegide suhtes jätkuvalt emalikult hooliv ning võrdselt tähelepanelik üliõpilaste kui isiksuste vastu ka õppetundidest väljaspool.

Seltsielu käivitajana tõstaksin eelmisest kümnendist eriti esile Anne Parmasto korraldatud  igakevadisi õppeekskursioone Eesti looduskaunitesse ja kultuuriliselt harivatesse paikadesse. Need ei olnud vaid ühised kringlisöömised ja teejoomised. Need väljasõidud lõid noortele kunstiõppuritele vajaliku konteksti ja osalustunde kodumaa kultuuripärandis ja olevikus. Ka läbi Euroopa kulgenud üliõpilaste ja õppejõudude bussiekskursioonid nüüdiskunsti Mekasse, Veneetsia biennaalile, olid Parmasto hea organiseerimistöö tulemus.

Anne Parmasto on Eesti professionaalsetest maalijatest üks väheseid, kes riskib tippgaleriides eksponeerida vabaõhutingimustes maalitud maastikumaale, ta julgeb olla vanamoeline ja hõivab sellega ka ajastuüleselt igavikulise positsiooni, mis on 60. rajajoonel maalikunstnikule igati sobiv: «Kord, kui ma Suure Kanjoni ääre peal maalisin, hüppas jooksujalu mu selja taha pilti kaema üks fotomees ja küsis: «Are you crazy?». Kogusin end veidi, sest ma polnud päris kindel, kas ta ehk mind hoopis suitsiidiplaanides ei kahtlusta ja vastasin: «So what, a free country!». Selliselt polnud ma kunagi osanud asjale vaadata, et keegi maastikus maalimist tänapäeval nii hulluks teoks võiks pidada.»

Jaan Elken
TÜ maalikunsti õppetooli professor