1. detsembril, rahvusülikooli 93. aastapäeva aktusel, kuulutati välja Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat – stsenarist, teatrimees, filmilavastaja ja -näitleja Arvo Kruusement.

«Kruusement on Eesti rahva ja filmi suurkuju, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike aus ning ehe visualiseerija ja filmikeeles jäädvustaja,» rõhutas rektor Volli Kalm.

TÜ nõukogu liikme ja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho hinnangul pole ilmselt kahtlust, et Kruusement ja tema looming on kõigile Eesti kultuuri tundvatele inimestele läbinisti tuttav. «Eestlase enesepilt, võib liialdamata öelda, oleks kindlapeale teistsugune ilma Arvo Kruusemendita. Me ei tunneks end nii hästi.»

Kruusement on ekraniseerinud Eesti kirjandusklassikat: August Gailiti «Karge meri» (stsenarist ja lavastaja), Anton Hansen Tammsaare «Indrek» (stsenarist), kokku seitse täispikka mängufilmi. Kruusemendi eriliseks suurtööks kujunesid Oskar Lutsu teoste ainetel valminud «Kevade» (1969), «Suvi» (1976) ja «Sügis» (1990). Sellest triloogiast on saanud Eesti rahva kultuurimälu kujundaja ja rahvuslik ühendaja nüüdseks enam kui nelja kümnendi vältel. Tegu on maailma kinematograafia ajaloos enneolematu filmitriloogiaga, kus samad näitlejad kehastavad samu rolle läbi mitme aastakümne, lastest saavad noorukid ning täiskasvanud. Vastavalt sellele, kuidas areneb kirjaniku jutustuste ajalint, vananevad tema tegelased. «See on ehedaim Eesti lugu kinolinal, eeskujulik rahvusmõtte väljendus,» märkis Kiho.

Tartu ülikool andis Rahvusmõtte auhinna välja üheksandat korda. Eelneval kaheksal aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat ning vaimulik ja publitsist Vello Salo.