Euroopa juuratudengite ühenduse Eesti organisatsioon (ELSA Estonia) korraldab 24.–28. aprillini Tallinnas rahvusvahelise seminari, mille alateema on piiriülesed ettevõtete ühinemised ja ülevõtmised. Seda maailmaturul järjest olulisemaks muutuvat valdkonda aga Baltimaade ülikoolides õigusteaduse vaatenurgast veel väga põhjalikult õppida ei saa.

Seminari peakorraldaja, TÜ õigusteaduse magistrant Mirjam Vichmann ütles, et tegu on väga mitmekesise valdkonnaga, mis võib puudutada väga paljude riikide õigusakte. «Seminari peateema on «Cross-border M&A», mis tähendab tehinguid eri riikide ettevõtete vahel, mille tulemusena ettevõtted saavad omavahel ühineda või jaguneda. Nende tehingute juures mängivad väga suurt rolli ka kultuuride erinevused.»

Seminarile on kutsutud esinema mitmed oma valdkonna eksperdid, kes iga päev tegelevad just selliste õiguslike tehingutega. Näiteks rahvusvahelise advokaadibüroo CMS-i Peterburi osakonna vanempartner John Hammond ning Mihhail Morozov Peterburi riiklikust majanduse ja rahanduse ülikoolist, kellest viimane räägibki lähemalt kultuurideülesest suhtlusest ja läbirääkimiste korraldamisest.

Teooriat ja praktikat viis päeva täis

«Kui Eesti ja Leedu firmad kohtuvad, räägitakse tõenäoliselt vene või inglise keeles, kui Soome ja Eesti firmad, siis ilmselt inglise või soome keeles. Kui mõlema poole jaoks on aga tegu võõrkeelega, on juba üsna lihtne üksteisest valesti aru saada või mööda rääkida,» tõi näite seminari üks korraldaja, TÜ õigusteaduse 3. aasta üliõpilane Rainer Ratnik.

Ratniku sõnul annab läbirääkimistel suure eelise see, kui juba eelnevalt on teada, mis vastuolud võivad tekkida ja kuidas neid eos lahendada. Ka aprillikuus toimuval viiepäevalisel seminaril püütakse teooriat võimalikult palju seostada praktikaga.

«Esimesed esinejad on õppejõud, kes käsitlevad rohkem õiguslikke küsimusi, seminari lõpupäevadele on planeeritud järjest rohkem praktilist osa, et vältida ainult paberilehtedelt õppimist,» kinnitas Vichmann. Kogu seminari raames töötatakse seega teoreetilised teadmised läbi praktiliste ülesannete käigus, mille osakaal seminaril järjest suureneb.

Kuna osalejaid oodatakse paljudest riikidest, on eesmärk korraldada lõpupäevadel teiste praktiliste ülesannete kõrval ka mitu suurt matkemodelleerimismängu, kus mängida läbi kahe ettevõtte ühinemine ja kasutada võimalikult palju õpitud teadmisi.

Korraldajate jaoks on põnevaim näha seda, kuidas eri kultuuridest pärit osalejad lõpuks ühiste eesmärkide nimel tööle hakkavad ning kas keelelistest ja lähenemiserinevustest hoolimata kujunevad neist terviklikud tiimid.

«Võib-olla on raske mõista, kuidas see kõik meie igapäevaellu puutub, aga suur osa maailmast, kus elame, püsib vabal turumajandusel – ettevõtete ühinemised ja ülevõtmised on seega suur ja oluline teema, mida peavad tundma ka Eesti juristid,» seletas Ratnik ja lisas, et juba tudengina oleks kasulik end selle teemaga kurssi viia.

Eesti seisukohalt on ettevõtete piiriülesed ühinemised ettevõtluses üks perspektiivikamaid teemasid. Näiteks sõlmis 2000. aastal Tartus loodud IT-ettevõte Webmedia aastate jooksul mitmeid rahvusvahelisi partnerlepinguid ning ostis 2011. aasta maikuus Soome tarkvarafirma CCC Corporationi.

Selle firma (uue nimega Nortal) Eesti omanikud on saanud Baltikumi suurimaks ning Põhjamaade kiiremini kasvavaks tarkvaraarendusega tegelevaks ettevõtteks, mis pakub n-ö rätsepatööna tehtud tarkvaralahendusi klientidele Põhjamaades, Baltikumis, Venemaal, Pärsia lahe riikides, Aafrikas ja mujal.

«Eesti ettevõte, mis muutub ühel hetkel rahvusvaheliseks ja annab tööd paljudele, võibki olla Eesti Nokia, mida oleme otsinud. Selliseid edukaid näiteid võiks tulevikus palju rohkem olla,» tõi Ratnik välja.

Otseselt puudutavad ettevõtetevahelised tehingud ka kõiki tarbijaid, sest just nende tehingute efektiivsus võib mõjutada kaupade ja teenuste hindu. Kui läbirääkimised lähevad kiiresti ja väikeste kuludega, püsivad ka hinnad madalamal, keerulised ja pikaajalised äritehingud aga tõstavad hindu, sest ettevõtete eesmärk on hoida tulud ja kulud tasakaalus, võimalusel aga tekitada pigem kasumit.

M&A parandaks Eesti konkurentsivõimet

Vichmanni sõnul eeldavad edukad ja tarbijatele kasulikud ühinemis- ja ülevõtmistehingud sellel alal pädevaid juriste. Eestis puudutatakse teemat põhjalikumalt küll majandusteaduses, aga õigusteaduse erialal räägitakse ühinemistest pigem teiste ainete raames.

«Kiirete ja efektiivsete ühinemistehingute juures on väga oluline ka juristide oskus, sest nende töö mängib teiste tehingus osalevate kutseesindajate kõrval sama suurt rolli. Meie juristid õpivad seda aga kas välisülikoolides või alles praktika käigus, kui nad on ülikooli juba lõpetanud ja kuskil töötavad,» rääkis Vichmann.

Vichmann ütles, et kahjuks ei osata seesuguste äritehingute olulisust veel täielikult tajuda, sel teemal on Eestis välja antud vaid kolm erialast raamatut. «Meie eesmärk on tuua seminari abiga antud valdkonna põhjalikum käsitlus ka õigusteaduse üliõpilasteni. Eesti juristkonna seas on palju maailmatasemel tippspetsialiste, kuid kahjuks ei jõua nende teadmised tudengiteni. Kui lisaks neile aga tuua ka välisriikide spetsialistide teadmised, siis on kogu teema tudengite jaoks seda arendavam ja paeluvam.»

Seminari korraldamisega Tallinnas loodavad üliõpilased pakkuda vajalikku infot nii juuratudengitele kui ka teistele huvitatutele. Muidugi võiks seda õppida ka Oxfordi ja Berkeley ülikoolis, aga miks mitte rohujuuretasandil Eestis, et saada üldse aimu, millega tegu, küsivad korraldajad retooriliselt.

«Oleks hea, kui meie ülikoolides oleks rohkem kas või valikaineid, mis võimaldaks inimestel oma teadmisi ka praktikas läbi mängida. Kõlab küll ameerikalikult, aga samas just seal ongi kõige tugevamad ülikoolid, järelikult toimib selline praktika väga hästi,» rääkis Ratnik.

Ettevõtete ühinemise ja ülevõtmise teemaline seminar on omas vallas esimene tudengitele suunatud õigusteaduslik seminar Põhja-Euroopas. Sarnasel teemal korraldatakse suvekoole ka Türgis, kuid need käsitlevad üldisemaid õigusteaduslikke küsimusi ega sisalda sellises mahus praktikat.

«Kõige vingem tulemus oleks see, kui hakkaksime sellist seminari korraldama igal aastal ja ka meie ülikoolid  hakkaksid selles vallas teadmisi jagama. Nii võiks Eestist saada Ida- ja Põhja-Euroopa keskus, kuhu tulla õppima. Selles mõttes oleme juba teistest Balti riikidest ees, aga on aeg mõelda laiemalt: me võistleme terve Põhja-Euroopaga,» tähendas Ratnik.